Tööjõurent äratab Soomes vastakaid tundeid – ühest küljest ollakse mures tähtajaliste töölepingute kasutamise kasvuga ja töötajate turvatunde kadumisega, teisest küljest on tööjõurendi poolt pakutav paindlikkus nii mõnelegi ettevõttele juba konkurentsis püsimise eelduseks. Hetkel moodustab renditööjõud Soomes umbes 0,5% kogu tööjõust. Arvestades, et Euroopa Liidus oli vastava näitaja keskmine tase 2004 aasta alguses 2,5% ootavad selle ala ettevõtjad nõudluse märgatavat kasvu. Mõndadel aladel, nagu ehitusteenused, on Euroopa keskmine tase juba saavutatud, kuigi ka sellistel aladel pole nõudluse vähenemist veel märgata.
Eesti töötajad on olnud Soomes nõutud juba aastaid. Kuni Eesti Euroopa Liidu liitumiseni oli Eesti töötajate Soomes töölevõtmine, k.a. töötajate rendi otstarbel piiratud. Seoses Euroopa Liidu laienemisega on ka Eesti töötajate Soomes töötamise võimalused laienenud kuigi mõningad piirangud on säilinud. Seoses järelolevate piirangute eripäraga on tööjõu rent Eestist Soome tihti lihtsam alternatiiv kui Eesti töötaja töölevõtmine Soome ettevõtte poolt otse.
Teenuste vaba liikumine ning piirangud töötajate vabale liikumisele
Seoses Eesti liitumisega Euroopa Liiduga kehtivad Eesti suhtes kõik EL’i acquis’ga kehtestatud vabadused mille osas ei ole Eesti liitumislepingus erandit tehtud. Oluline liitumislepingust tulenev erand puudutab töötajate vaba liikumist. Vastavalt lepingule on vanadel liikmesriikidel õigus piirata uutest liikmesriikidest tuleva tööjõu vaba liikumist oma territooriumil esialgu kuni kaks aastat, mida on võimalik erineval moel pikendada kuni seitsme aastani. Osa vanadest liikmesriikidest, k.a. Soome, on seda võimalust kasutanud. Kuigi Soomes on seda otsust kritiseeritud ning nõutud piirangute kaotamist, on Soome valitsuse seisukoht, et piirangust loobutakse kahe aasta pärast.
Töötajate vabast liikumisest tuleb eristada teenuste vaba liikumist. Teenuste vaba liikumise osas on liitumislepingus piiranguid ainult Saksamaa ja Austria kohta. Kahjuks on teenuste vaba liikumise osas palju lahtiseid küsimusi, mh. k.a millisel määral on teenuste pakkujal õigus kasutada oma tööjõudu teenuste pakkumisel. Euroopa kohus Luksemburgis on siiski ühes kohtuotsuses otsustanud, et teenuste vaba liikumine sisaldab õigust osutada teenuseid koos oma tööjõuga, mis tähendab et teenuse osutaja töötajatel peab olema õigus teha tööd teises liikmesriigis lähetatud töötajana teenuste osutamise ajal.
Soomes on nimetatud oma tööjõuga teenuste osutamise õigust üldjuhul tunnustatud ning ka uute liikmesriikide töötajate vaba liikumist piiravas seaduses on vastav erand. Ühe teenusena, mida uute liikmesriikide ettevõtjad võivad Soomes oma tööjõuga osutada on tööjõu rent. Seega, Eesti ettevõtjad võivad oma töötajaid kasutada pakkudes oma teenuseid, ka tööjõu renti, Soomes.
Kuna Eesti töötaja puhul eeldab Soomes töötamine üleminekuajal üldjuhul tööluba, on Eesti ettevõtte töötajatel õigus töötada Soomes ilma tööloata ainult teenuste vaba liikumise raames. See tähendab, et kui Eesti ettevõte kasutab teenuste vaba liikumise asemel õigust asuda püsivalt tegutsema Soomes ning töötajad on Soomes asuva püsiva tegevuskoha teenistuses, on Eesti töötajatele vaja tööluba. Selle kohta, millal ettevõtte ei tegutse enam teenuste vaba liikumise raames ja asub teises liikmesriigis püsivalt, pole olemas lihtsat vastust. Püsiva tegevuskohaga võib näiteks olla tegemist siis, kui maksustamislepingute alusel moodustub Eesti ettevõtjale Soomes püsiv tegevuskoht, kuid on võimalik kasutada ka muid kriteeriume.
Tööloanõudest eraldiseisva nõudena tuleb märkida üldist elukoha registreerimisnõuet EL’s. Kui liikmesriigi kodanik elab teises liikmesriigis rohkem kui kolm kuud, siis eeldatakse, et nimetatud kodanik registreerib ennast selles riigis. Soomes saab vastavaid registreeringuid teha kohalikus politseijaoskonnas.
Üldiselt kehtivad eelnevad õigused ainult Eesti vt. liikmesriikide kodanike suhtes. Kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute suhtes on Soomel endiselt õigus nõuda Soome sisenemisel nii viisat kui ka vajadusel elamis- ja tööluba. Tööloa saamine kolmandate riikide kodanikele on ka mõnevõrra keerulisem kui uute liikmesriikide kodanikele.
Nõuded ettevõttele ning tööseadusandlus
Selleks, et Eesti ettevõtja võiks osutada tööjõurendi teenuseid Soomes, peab ettevõtja olema Eestis nõuetekohaselt registreeritud ning tööjõurendi teenuste osutamine peab olema ettevõtte tegevusalade hulgas. Üldiselt eeldatakse, et ‿tööjõu rent‿ on sellisena kantud ettevõtja põhikirja ja B-kaardile tegevusalana. Kuigi tööjõurent on oma olemuselt lähedane tööjõu vahendamisega, mis on tööturuteenuse tegevusluba nõudev tegevusala, on Sotsiaalministeeriumi seisukoht olnud seni, et tööjõu rendiks ei ole tegevusluba vaja. Tööjõurendiga tegelev ettevõte, millel puudub vastav tegevusluba, peab hoolitsema selle eest, et tema tegevus ei muutuks tööjõu vahendamiseks.
Teenuste osutamine Soomes toimub vastava lepingu alusel Soome teenuse tellija ja Eesti teenuse osutaja vahel. Leping on soovitatav koostada kirjalikult. Üldjuhul on sellise lepingu tingimused ning poolte vastutus erinevates olukordades poolte kokkulepe küsimus. Leping teenuse tellijaga on tavaline tsiviilõiguslik leping, mida ei pea kooskõlastama mingite ametivõimudega.
Kui Eesti ettevõtja saadab oma töötajaid teenuste osutamise raames Soome töölähetusele peab arvestama erisustega, mis võivad töötaja töösuhtele kohalduda nii Eesti kui Soome tööõigusest tulenevalt. Eesti töölepinguseaduse kohaselt kui töötaja töötab välisriigis rohkem kui üks kuu peab töötaja töölepingus olema sätestatud välisriigis töötamise kestus; palga maksmise vääring; välisriigis viibimisega seotud lisatasud, hüvitised ja erisoodustused ning töötaja välisriiki tööle suundumise ja välisriigist tagasipöördumise tingimused.
Soome töölähetusel olevate töötajate seaduse kohaselt tuleb Soome saadetud töötajate töösuhte tingimuste osas kohaldada Soome tööõigust mh. palga arvestamisel ning miinimumpalga kohaldamisel, ületunnitöö hüvitamisel, töö- ja puhkeaega puudutavates küsimustes ning enamuses puhkust ja puhkusetasu puudutavates küsimustes. Eelnevad küsimused on Soome õiguses reguleeritud kas seadustega või konkreetse tööalale kohalduva kollektiivlepinguga. Erinevalt Eestist on Soomes võimalikud kollektiivlepingud, mis kehtivad kõikidele sellel alal töötavate töötajate suhtes, sõltumata sellest, kas töötajad on ametiühingu liikmed või kas tööandja on kuidagi kollektiivlepingu pooleks olnud.
Alati kehtib ka tööõiguse üldine soodsama tingimuse kohaldamise reegel, mis tähendab, et kui mõni Eesti tööõiguse tingimus on töötajale soodsam kui Soome vastav (näiteks lepingu ülesütlemistingimused), siis kohaldatakse Eesti sätteid.
Soome ametiühingutel on õigus kontrollida tööseadusandluse ning eriti kollektiivlepingute täitmist. Seda õigust on eriti aktiivselt kasutanud ehitusala töötajate ametiühing Rakennusliitto. Ametiühingud võivad tööandjalt nõuda selgitusi välismaa töötajate ning nende töötingimuste kohta ja saavad koostööst keeldumise või puuduste avastamise korral kasutada sanktsioonina blokaade. Ehitusalal tähendab blokaad seda, et tööandjate organisatsioonidesse kuuluvad ettevõtjad ei saa lubada blokeeritud ettevõtja töötajaid oma ehitusplatsile.
Ettevõttega seonduvad maksuküsimused
Vastavalt Eesti ja Soome vahelisele maksulepingule maksustatakse tulu mida ühes riigis asuv ettevõtja saab ettevõtlusest ainult selles riigis kus ettevõtja asub, välja arvatud juhul kui ettevõtja tegeleb ettevõtlusega ka teises riigis seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu. Püsivast tegevuskohast saadud tulu võib maksustada ka teine riik. Sõna püsiva tegevuskoha kasutamisel tuleb meeles pidada, et eelnevalt nimetatud teenuste osutamise hindamisega seonduva püsiva tegevuskoha, tulumaksuga ning käibemaksuga seonduva püsiva tegevuskoha mõisted on kõik mõnevõrra erinevad.
Eelnevalt nimetatud püsivaks tegevuskohaks tulumaksu maksmise seisukohalt võib olla ettevõtte peakorter, filiaal, kontor, tehas, töökoda, vms. Ehitusplats võib moodustuda püsivaks tegevuskohaks, kui tegevus ehitusplatsil kestab rohkem kui kuus kuud. Samuti võib püsivaks tegevuskohaks lugeda ettevõtja esindaja asukohta või tegevust, juhul kui esindajal on õigus ettevõtja nimel sõlmida lepinguid ning esindaja tegutseb põhiliselt ainult ühe ettevõtja huvides. Püsivaks tegevuskohaks ei loeta näiteks ladu, või muud tegevust või asukohta, mille eesmärgiks on ettevõtlust ettevalmistav või abistav tegevus.
Kuna tööjõurent on suhteliselt uus tegevusala ka Soomes on tööjõurendiga seonduvate maksustamist puudutavate küsimuste osas mõningaid lünkasid. Probleeme võib tekitada eriti küsimus, kas tööjõurendi puhul võib ehitusplats moodustada töötajad rentinud ettevõttele püsiva tegevuskoha. Autori hinnangul, kuna tööjõudu rentiv ettevõtja ei tegele ehitusplatsil ehitustegevusega ega teosta ehitusplatsil oma töötajate järelevalvet, ning samuti ei tegele üldise ehituse järelevalve või nõustamisega, ei tohiks ehitusplats olla piisav argument püsiva tegevuskoha tekkimiseks tööjõurendi puhul. Samas kui ehitusplatsil olevatest töötajatest on enamus sama ettevõtte poolt renditud töötajad võib ka vastupidise tõlgenduseni jõuda.
Tööjõurent on käibemaksuga maksustatav teenus mis on osutatud Soomes juhul kui teenuse tellija asub Soomes või teenuse tellijal on Soomes püsiv tegevuskoht. Juhul kui teise EU liikmesriigi ettevõtja, kes oma koduriigis on käibemaksukohustuslane, osutab tööjõurendi teenust Soomes, on nimetatud ettevõtja kohustatud registreeruma Soomes käibemaksukohustuslaseks, kui nimetatud ettevõtja tegutseb Soomes püsiva tegevuskoha kaudu (käibemaksuga seonduva püsiva tegevuskoha mõiste on sarnane maksulepingu püsiva tegevuskohaga, kui üks erinevus on siiski see, et ehitusplats moodustab püsiva tegevuskoha alles peale 9 kuud). Kui Eesti ettevõtja registreerub käibemaksukohustuslaseks Soomes, peab ettevõtja esitama igakuiselt käibemaksuaruande Soome maksuametile ning lisama oma püsiva tegevuskohaga seonduvatele arvetele Soome käibemaksu (22%). Sellisel juhul saab ettevõtja ka Soomes makstud käibemaksu igakuiselt maha arvestada enda poolt makstavalt käibemaksult.
Eesti ettevõtja võib registreeruda Soomes käibemaksukohustuslaseks vabatahtlikult ka siis, kui püsivat tegevuskohta pole. Kui Soomes teenuseid osutav Eesti ettevõtja pole Soomes käibemaksukohustuslaseks registreerunud, esitab Eesti ettevõtja oma arved Soome ettevõtjatele ilma käibemaksuta, kuid Soome ettevõtjad peavad ise arve alusel Soome käibemaksu arvestama ja maksma.
Töötajatega seonduvad tulumaksuküsimused
Eesti ja Soome vahelise maksulepingu kohaselt maksustab isiku palgatulu ainult see riik mille maksuresident töötaja on. Maksuresidentsust hinnatakse eelkõige püsiva elukoha järgi ning eeldatavasti on see Eesti töötajate puhul Eesti. Peamiseks kriteeriumiks isiku maksuresidentsuse määramisel on isiku alaline elukoht. Kui isikul on alaline elukoht mõlemas riigis, siis loetakse teda residendiks riigis, kellega tal on otsesemad isiklikud ja majanduslikud sidemed – ehk nn. eluliste huvide keskus. Seega võib järeldada, et lähetatud töötaja jääb Eesti residendiks vähemalt hetkeni kui tema eluliste huvide keskus on Eestis.
Juhul kui tööd tehakse ka teises riigis võib teatud eeldustel palgatulu maksustada ka teine riik. Juhul kui töö teises riigis kestab vähem kui 183 päeva mistahes 12 kuu perioodil ja palka maksab ettevõtja kes ei asu teises riigis ega tegutse seal oma püsiva tegevuskoha kaudu, ei tohi palgatulu teine riik maksustada. See tähendab, et kui Eesti ettevõtja, kellel pole püsivat tegevuskohta Soomes, saadab töötaja Soome vähem kui 183 päevaks 12 kuu perioodil, pole Soomel õigust antud töötaja tulu maksustada. Eesti maksuresidendi palgatulu, kes töötab Soomes rohkem kui 183 päeva 12 kuu perioodil või kellele maksab palga Eesti ettevõtte Soomes asuv püsiv tegevuskoht, on Soomes maksustatav 35% tulumaksuga.
Põhimõtteliselt on tööandjal, kes maksab regulaarselt Soomes maksustatavat palka, kohustus registreeruda Soome maksuametis tööandjana, esitada igakuiseid ja aastaseid aruandeid ning pidada tulumaks töötajate palgast kinni. Praktikas kui tööandjal pole Soomes püsivat tegevuskohta ning kui palk makstakse Eesti töötajate pangakontodele Eestis, on tööandjal üldjuhul võimalik jätta tööandjaks registreerumata, millisel juhul pole tööandjal Soome maksude kinnipidamise kohustust. Sellisel juhul peab töötaja, kelle palgale tuleb kohaldada Soome tulumaksu ise võtma ühendust Soome maksuametiga ning organiseerima enda tulude teatamise ja maksu maksmise Soomes.
Töötajatega seonduvad sotsiaalmaksu ja –kindlustuse küsimused
Sotsiaalmaksu ja –kindlustusega seonduvaid küsimusi ei lahendata Eesti ja Soome vahelise maksulepingu alusel. Peale Eesti liitumist Euroopa Liiduga kohaldatakse Eesti ja Soome vaheliste sotsiaalmaksu puudutavates küsimustes Määrust nr. 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta. Määruse kohaselt kehtivad liikmesriigi territooriumil töötava isiku suhtes üldjuhul selle liikmesriigi sotsiaalmaksu puudutavad õigusaktid, isegi kui isik elab teise liikmesriigi territooriumil või kui tema tööandja asukoht või peamine tegevuskoht asub teise liikmesriigi territooriumil.
Lähetatud töötajaid puudutab erand, mille kohaselt ühest liikmesriigist teise lähetatud töötajatele kohaldatakse saateriigi õigust kui töölähetuse eeldatav kestvus ei ületa 12 kuud ja töötajat ei saadeta asendama teist töötajat, kelle 12 kuud kestev tähtaeg sai täis. Kui eeldatav töölähetuse kestvus on pikem kui 12 kuud tuleb sotsiaalmaksud tasuda lähetuse sihtriigis. Eelnevale lisaks nõutakse Soomes, et teisest EL’i liikmesriigist tulevale töötajale, kelle töölähetus kestab rohkem kui 4 kuud, on väljastatud Eesti haigekassa poolt tõend, mille kohaselt kuulub töötaja Eesti sotsiaalkindlustuse sfääri.
Eestis on sotsiaalmaksu määr 33 %. Sotsiaalkindlustusega seonduvateks maksudeks loetakse ka töötuskindlustuse ning kogumispensioniga seonduvad maksed. Vastavalt töötuskindlustuse seadusele on tööandja kohustatud arvestama ja kinni pidama töölepingu alusel töötajale makstud summadelt töötuskindlustusmakseid iga kindlustatu kohta kindlustatule kehtestatud töötuskindlustusmakse määras. Samuti on tööandja kohustatud maksma töölepingu alusel makstud summadelt töötuskindlustusmakseid tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras. Aastal 2004 on vastavad makse määrad kindlustatule 1% ja tööandjale 0,5% maksustatavatelt summadelt. Juhul kui residendist füüsiline isik on liitunud kohustusliku pensionifondiga kogumispensionide seaduse alusel on tööandja kohustatud kontrollima isikukoodi järgi, kas tasu saaja on kohustatud isik ja pidama kohustatud isiku sellelt tasult kinni makse 2 % ulatuses, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse või registreeritud Maksu- ja Tolliametis füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustulu.
Soomes on tööandja poolt tasutav sotsiaalmaksumäär 3-6% sõltuvalt tööandja tegevusest ning selle ulatusest (väiksemate ettevõtete sotsiaalmaksud on väiksemad), pensionikindlustusmaksed 17-18% ja töötukindlustusmaksed 0,6-2,5%. Tööandja on lisaks kohustatud kinni pidama töötajalt erinevaid sotsiaalkindlustusega seonduvaid makseid tavaliselt 4,85%. Eelnevatele kuludele võib Soomes lisanduda ka kohustuslikke elu- ja õnnetusjuhtumikindlustusmakseid. Tavaliselt jäävad tööandja erinevad sotsiaalmaksud 22-26% piiridesse. Kuigi sotsiaalmaksud on Eestist väiksemad on Soomes tööandja töötajaga seonduvad palgale lisanduvad kulud märksa suuremad kui Eestis, sest nende hulka loetakse ka erinevaid kohustuslikke lisatasusid nagu kohustuslik puhkuselt naasmise tasu kuni poole puhkusel oldud aja palga ulatuses.
Kokkuvõte
Nagu eelnevast nähtub sõltub Eestis Soome tööjõu rentimise keerukus tegevuse mahust ning töötajate lähetuste kestvusest. Kui tööjõudu rentival ettevõttel puudub Soomes kontor või muu vastav asukoht ning töötajaid lähetatakse Soome tööle vähem kui pooleks aastaks korraga, tasutakse kõik töötajaga seonduvad maksud Eestis. Siiski, tööandja on ka sellisel juhul kohustatud järgima osa Soome tööseadusandlusest. Kui tegevuse maht kasvab, kasvab üldjuhul ka Soome püsiva tegevuskoha moodustumise risk ning kui töölähetuse kestvus pikeneb tekib tööandjale võimalikke kohustusi Soome maksude kinnipidamisel ning tasumisel.
Loe lisaks antud teema kohta ka (p3) soome keeles
