Vabariigi Valitsus tegi 7.07.2005 määrusega nr 155 (RT I, 11.07.2005, 40, 313) muudatusi lähetuskulude hüvitamise eeskirjades: Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord;
Teenistuslähetuse kulude hüvitamise ja päevarahade maksmise tingimused, ulatus ja kord.

Töölähetuse puhul on olulisemad muudatused:

Juhul kui tööandja on kehtestanud oma kirjalikus otsuses majutuskulude alammäärad, mis on väiksemad kui § 6 lg 1 sätestatud (riigisiseselt 200 kr, välislähetusel 800 kr), võib töötaja lähetusest keelduda.

Määruses kehtestatakse tingimused ja piirmäärad, millele vastavaid tööandja või tema asemel kolmanda isiku poolt makstavaid töölähetuse kulude hüvitisi ja päevaraha ei maksustata. Kolmandaks isikuks on tavaliselt lähetatavat isikut vastuvõttev isik.

Juhul kui töötajale maksab päevaraha kolmas isik, siis peab tööandja kindlustama, et töötaja saab vähemalt § 10 sätestatud alamääras päevaraha (riigisiseselt 50 kr ja välislähetusel 350 kr päevas) ja seetõttu maksma täiendavalt vähemalt alamäära ja kolmanda isiku poolt makstava summa vahe. Siinjuures peab töötaja esitama kolmanda isiku kinnituse päevaraha maksmise kohta või ise kinnitama selle saamist. Kui päevaraha maksti, kas ainult kolmanda isiku poolt või täiendavalt tööandjale kolmanda isiku poolt, siis tuleb järgida § 14 sätestatud maksuvabasid piirmäärasid (riigisiseselt 80 kr ja välislähetusel 500 kr), kusjuures arvestatakse esimesena tööandja makstavat päevaraha. Piirmäära ületav osa, mis makstakse tööandja poolt, maksustatakse nagu erisoodustus. Alates 01.07.2005 ei ole enam erinevust ühe ja mitmepäevaste lähetuste puhul maksustamisele kuuluva päevaraha piirmäära (§ 14) osas. Kolmanda isiku poolt üle piirmäära makstavalt summalt tuleb tulumaks kinni pidada või mittekinnipidamisel töötaja poolt saadud summa deklareerida füüsilise isiku enda tuludeklaratsioonis ja selle alusel tasuda tulumaks.

Näide 1: Kolmanda isikuga kirjaliku kokkuleppe alusel maksab riigisisesel lähetusel päevaraha ainult kolmas isik, kuna lähetus toimub tema huvides. Kolmas isik maksab päevas 100 kr, seega tuleb 20 kroonilt (100 – 80 = 20) kolmanda isiku poolt lähetatule makstavalt summalt tulumaks kinni pidada.

Näide 2: Kolmanda isikuga kirjaliku kokkuleppe alusel maksab osa riigisisese lähetuse päevarahast kolmas isik. Tööandja maksis 30 kr päevas ja kolmas isik 60 kr (30 + 60 = 90), kuna makstav summa ületab 80 kr, siis peab kolmas isik pidama tulumaksu kinni 10 kr päevarahalt.

Kui tööandja hüvitab kolmandale isikule töötajale makstava päevaraha, siis loetakse päevaraha tööandja, mitte kolmanda isiku poolt makstuks.

Näide 3: Välisriigis asuv emaettevõte palub lähetada tütarettevõtte töötaja ja teatades kirjalikult, et maksab päevaraha 500 kr vääringus. Tööandja ise maksis lähetatule 200 kr päevaraha. Kuna välisriigis piirmäära ületavalt osalt s.o 200 kr (500 + 200 – 500 = 200) tulumaksu kinni ei peetud, siis tuleb töötajal deklareerida piirmäära ületav osa füüsilise isiku tuludeklaratsioonis ja tasuda tulumaks endal.

Määrusega kehtestatakse ka tingimused ja kord, kuidas loomeliit (kultuuriministri poolt tunnustatud loomeliiduks) lähetusega seotud kulutused loovisikule (loomeliitu kuuluv isik) hüvitab. Lähetus vormistatakse § 3 sätestatu kohaselt. Sõidu- ja majutuskulud hüvitatakse kulu tõendava dokumendi alusel. Päevaraha maksmisel kohaldatakse määruse §-des 9 ja 11 sätestatut, mis kehtestab päevaraha maksmise tingimused. Määruses kehtestatud päevaraha piirmäära ületades tuleb loomeliidul loovisikule piirmäära ületatavalt osalt tulumaks kinni pidada (kehtib tagasiulatuvalt alates 01.01.2005). Kui on tegemist loomeliidu liikmega, kes on ka samaaegselt selle liidu töötaja, siis kohaldatakse töötaja kohta sätestatut.

Teenistuslähetuse puhul on olulisemad muudatused:

Tunnistati kehtetuks § 2, seega kadus ära mõiste "ühepäevane lähetus", mistõttu päevarahade määr riigisisese lähetuse puhul on 80 kr päevas ja välislähetuse puhul 500 kr päevas. Ministeeriumi kantsler ja muu ametiasutuse juht võib päevaraha määra vähendada kuni 70 %, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine.

Lähetusega seotud majutuskulude alammäär on riigisisesel lähetusel 200 kr ja välislähetusel 800 kr ööpäevas, ülemmäär vastavalt 1200 kr ja 2000 kr ööpäevas. Kui majutuskulud on majutuskulude alammäärast väiksemad, võib teenistuja lähetusest keelduda. Ministeeriumi kantsleril ja muu ametiasutuse juhil on õigus lubada välja maksta ka piirmäärast kallima majutuskoha kasutamise kulud, kui puudub võimalus kasutada piirmäärale vastava hinnatasemega majutuskohta. Samas tekib kallima majutuse puhul erisoodustus.

Kui teenistujale maksab päevaraha muu isik või asutus, on teenistuja kohustatud esitama ametiasutusele muu isiku või asutuse kinnituse päevaraha maksmise kohta või ise kinnitama selle saamist ning ametiasutus on kohustatud maksma päevarahana riigisisese lähetuse puhul 80 kr ja välislähetusel 500 kr päevaraha määra ja muu isiku või asutuse poolt makstava summa vahe. Näiteks teise riigi asutus, kuhu teenistuja lähetati, maksab päevaraha kroonidesse arvestatult 300 kr, sellisel juhul peab ametiasutus täiendavalt tasuma teenistujale 200 krooni (500 – 300 = 200).

Päevaraha maksuvaba piirmäära ületatav osa, mida maksab ametiasutus, maksustatakse nagu erisoodustus tulu- ja sotsiaalmaksuga. Kui päevaraha maksab muu isik või asutus, peetakse päevarahalt tulumaks kinni või mittekinnipidamisel deklareeritakse füüsilise isiku tuluna. Tulumaksu kinnipidamisel võetakse arvesse ametiasutuse poolt kasutamata päevaraha maksuvaba osa, kui väljamakse tegijal on ametiasutuse kinnitus teenistujale makstava päevaraha suuruse kohta. Esimesena arvestatakse ametiasutuse poolt makstavat päevaraha. Deklareeritakse summa, mis ületab maksuvaba piirmäära, juhul kui tulumaks ei ole kinni peetud.

Näide 4: Ametiasutus ei maksa vastastikusel kirjalikul kokkuleppel päevaraha ja päevaraha maksab ainult muu asutus riigisisesel lähetusel 100 kr päevas, antud juhul on muul asutusel õigus rakendada maksuvaba piiramäära 80 kr päevas ja kohustus 20 kroonilt (100 – 80 = 20) tulumaks kinni pidada.

Näide 5: Ametiasutus maksis välisriigi isikuga eelneva kirjaliku kokkuleppe kohaselt päevaraha vähem, kuna see teine isik maksab ka päevaraha. Ametiasutus maksab päevaraha 350 kr päevas teenistujale, välisriigis asuv vastuvõttev isik maksab 400 kr vääringus päevaraha. Antud juhul on päevaraha maksuvabaks piirmääraks 500 kr ja välisriigist väljamakstud päevaraha ületab päevaraha piirmäära 250 kr (350 + 400 = 750) ulatuse, mis tuleb teenistujal endal oma tuludeklaratsioonis deklareerida kui tulu, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud ja tasuda sellelt tulumaks.

Vaata ka:
Kolmanda isiku poolt üle maksuvaba piirmäära makstud päevarahad maksustatakse füüsilise isiku tuluna

Samal teemal:
Muudatused töö- ja teenistuslähetusi reguleerivates määrustes