Muudatused töö- ja teenistuslähetusi reguleerivates määrustes

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

07. juulil 2005 võttis Eesti Vabariigi valitsus vastu määruse nr 155, millega muudeti alljärgnevaid Vabariigi Valitsuse määruseid:

"Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused, ulatus ja kord" 
"Teenistuslähetuse kulude hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimused, ulatus ja kord".

 

1. Muudatuste tulemusena kaob määrustest mõiste "ühepäevane lähetus" ning päevaraha hakatakse maksma ühtse määraga, sõltumata lähetuse pikkusest.
Seega riigisisese lähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on sõltumata lähetuse pikkusest 80 krooni päevas ning välislähetusel 500 krooni päevas.

    Seni kehtinud määrused nägid ette erinevad päevaraha määrad olenevalt sellest, kas lähetus kestab ühe päeva või enam. Ühepäevase riigisisese lähetuse puhul oli maksuvabalt võimalik maksta päevaraha kuni 50 krooni ning ühepäevase välislähetuse puhul kuni 350 krooni. Mitmepäevase lähetuse puhul oli päevaraha maksuvaba piirmäär vastavalt 80 krooni ja 500 krooni päevas.

2. Vaatamata eeltoodule jäi antud määrusega muutmata "Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused, ulatus ja kord" § 10, mis siiski võimaldab maksta riigisisesel lähetusel 50.-  ja välislähetusel 350.- päevaraha lugedes neid endiselt päevaraha alammääraks.

3. Majutuskulude juures on mõlemasse määrusesse sisse toodud töötajal/teenistujal võimalus loobuda lähetusest, kui majutuskuludeks ette nähtud summa on väiksem, kui 200 krooni ööpäevas riigisisese lähetuse korral ning 800 krooni ööpäevas välislähetuse korral.

4. Mõlema määruse seni kehtinud redaktsioon võimaldas tööandjal vähendada päevaraha kuni 70%, kui lähetatule on lähetuskohas viibimise ajal tagatud tasuta toitlustamine või seda asendav toiduraha.
Muudatuse kohaselt jääb püsima 70% vähendamise võimalus üksnes juhul, kui lähetatule tagatakse tasuta toitlustamine.

5. Seni üksnes tööandjalt saadud päevaraha maksuvabastuse piirmäärasid sisaldavaid määrusi laiendati ka kolmandalt isikult saadud päevarahale ja hüvitistele ning loomeliidu poolt loovisikule tema loometööga seotud lähetusega seoses makstavale päevarahale ja hüvitistele. Kui piirmäära ületav tööandja makstud hüvitise või päevaraha osa kuulub maksustamisele nii tulu- kui ka sotsiaalmaksuga, siis kolmanda isiku, spordiorganisatsiooni ja loomeliidu puhul puudutab see üksnes tulumaksu. Kolmas isik võib olla eeskätt lähetatavat töötajat või teenistujat vastuvõttev isik või asutus.

Juhul, kui lähetatule maksab päevaraha kolmas isik, on tööandja kohustatud ise maksma päevaraha sellises ulatuses, et lähetatav saaks töölähetuse korral tööandjalt ning kolmandalt isikult kokku päevaraha vähemalt töölähetust reguleerivas määruses kehtestatud alammäära ulatuses (vastavalt 50 või 350 krooni). Teenistuslähetuse korral on lähetataval õigus saada ametiasutuselt ja muult isikult või asutuselt kokku päevaraha summas, mis on võrdne määruses kehtestatud päevaraha määraga.

6.  Kolmanda isiku makstud päevarahale maksuvabastuse laiendamise aluseks on Riigikogus 20. aprillil 2005. aastal vastu võetud tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise ning sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seadus (RT I 2005, 25, 193).

Lisaks eeltoodud muudatustele täiendatakse mõlemat määrust sättega, mille kohaselt juhul, kui lisaks tööandjale maksab päevaraha ka mõni kolmas osapool või ainult kolmas osapool, lubatakse tema makstud päevaraha suhtes rakendada maksuvaba piirmäära. Seni kehtinud regulatsiooni kohaselt oli maksuvabastus ette nähtud ainult tööandja poolt makstavale päevarahale ning kolmanda isiku makstud päevaraha kuulub maksustamisele alates esimesest kroonist.
Määruses kehtestatavate põhimõtete kohaselt võetakse maksuvaba päevaraha arvestuses arvesse esmajärjekorras tööandjalt saadud päevaraha ning seejärel kolmandalt isikult saadu. Kui tööandja makstud päevaraha ületab kehtestatud piirmäära, kuulub see maksustamisele erisoodustusena. Kui tööandja makstav päevaraha on väiksem kui maksuvaba piirmäär, kuid lisaks tööandjale maksab päevaraha ka kolmas isik, siis see osa tööandja ja kolmanda isiku makstud päevarahast, mis ületab määruses kehtestatud piirmäära, maksustatakse füüsilise isiku tuluna § 13 lõike 3 punkti 1 või § 31 lõike 1 punkti 7 alusel.

7. Lisaks laiendatakse töölähetusi reguleerivas määruses sätestatud põhimõtteid spordilähetuse  ja loovisikule loometööga seotud lähetuse korral makstavatele hüvitistele ja päevarahadele. (Spordilähetuse korral makstavate hüvitiste ja päevaraha maksuvabastus tuleneb 6. aprillil 2005. aastal Riigikogus vastu võetud spordiseadusest (RT I 2005, 22, 148) ning selle seaduse raames tulumaksuseaduses tehtud muudatusest. Viimatinimetatud seadusemuudatus ning määruse vastavad täiendused jõustuvad 2006. aasta 1. jaanuaril.)

8. Teenistuslähetust reguleerivas Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2001. a määruses nr 108 tehti tehniline muudatus, millega võrdsustati majutuskulu hüvitise ülemmäär selle maksuvaba piirmääraga.

    Määruse seni kehtinud redaktsioonis oli vastavalt §-le 9 majutuskulude ülemmäär riigisisesel lähetusel 800 krooni ja välislähetusel 1700 krooni ööpäevas, ent samas oli ministeeriumi kantsleril või ametiasutuse juhil õigus lubada ka suuremate majutuskulude hüvitamist, kui piirmäära sisse mahtuva hinnaga majutuskohta ei leidu.

Seega ei olnud nimetatud paragrahvis sätestatud ülemmääral sisulist tähendust ja selguse huvides on põhjendatud ülemmäära ühtlustamine hüvitise maksuvaba piirmääraga.
Erisoodustusena maksustatakse vastavalt määruse § 16 punktile 1 majutuskulude hüvitis, mis ületab riigisisesel lähetusel 1200 krooni ja välislähetusel 2000 krooni ööpäevas.

 

Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2005. aasta 1. juulil.
Muudatuse § 1 punktis 3 sätestatud põhimõtet – maksuvabade piirmäärade rakendamine ka loovisikutele makstavatele hüvitistele ja päevarahadele – kohaldatakse tagasiulatuvalt käesoleva aasta 1. jaanuarist.
Spordilähetusega seoses makstava hüvitise ja päevaraha maksuvabastust reguleerivad sätted (§ 1 punktid 1, 4, 9 ja 11) jõustuvad samaaegselt spordiseaduse jõustumisega, s.o 2006. aasta 1. jaanuaril.

 

 

Allikad:
Seletuskiri eelnõule
Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2000. a määruse nr 453 "Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord" ja Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2001. a määruse nr 108 "Teenistuslähetuse kulude hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimused, ulatus ja kord" muutmine

Loe ka artikleid:
Töölähetus
Teenistuslähetus

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll