6. septembril 2022 oli AK eetris uudis “Alampalga tõus tõstab ka mitmeid toetusi ja tasusid“, mis tänagi on leitav ERR uudisteportaalis. Paraku sisaldas lugu lisaks tõesele infole ka valeväiteid, korrates taas pea 20 aastat tagasi kehtimast lakanud müüte.
See on pehmelt öeldes äärmiselt kahetsusväärne, kuna kodaniku ja maksumaksjana tahaksin Rahvusringhäälingut usaldada – st olla kindel, et eetrisse jõuab vaid tõene ja kontrollitud teave. Nimelt ei vasta aastal 2022 tegelikkusele jutt sellest, et alampalk on seotud trahvidega, valitsuse palgaga ja ametnike palkadega. Seda tõestavad alljärgnevad faktid.
2001. aastal jõustunud karistusseadustikuga kehtestati rahalised karistused süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel (KarS § 44 lg 1 ja 2) ning väärteo eest kohaldatavate rahatrahvide suuruse määramisel nägi karistusseadustiku § 47 lõike 1 alusena ette trahviühiku (rahatrahvi baassumma), millele tol hetkel kehtestati rahaline väärtus 60 krooni. Alates 2015. aasta jaanuarist on trahviühiku suurus 4 eurot. See seadusemuudatus tulenes valitsuse, ametiühingute ja tööandjate vahel 13. septembril 1999.a. sõlmitud kolmepoolsest kokkuleppest alampalga ja maksuvaba tulu määra kohta aastaks 2000. Kuna alampalga tõstmist takistasid mitmesugused põhjendamatud ja ebaloogilised seosed, nägigi tolle kokkuleppe punkt 4 ette, et “sotsiaalsete näitajate vaheliste põhjendamatute muutuste ja palgapoliitiliste moonutuste vältimiseks teeb Vabariigi Valitsus ettepanekud õigusaktide muutmiseks, milles rahas väljendatud näitajad on seotud palga alammääraga”.
Seadusega kehtestatud seos riigiteenistujate töötasu ja alampalga vahel lõppes 20 aasta eest
1990ndatel aastatel kehtis Eestis riigiteenistujate ühtne üleriigiline palgaastmestik, mille esimene aste võrdus üleriigilise palga alammääraga ning viimane aste sätestas ministeeriumi kantsleri kuupalga määra. Ent selline palgakorraldus jäi ajale jalgu üsna kiiresti ning Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) ja vabariigi valitsuse 2001. aasta detsembris sõlmitud kahepoolne kokkulepe tühistas riigiteenistujate palgaastmestikust esimesed kuus astet, võrdsustades 7. astme palga üleriigilise alampalgaga. Samal päeval sõlmisid keskliit ja valitsus ka eraldi kokkuleppe riigiteenistujate palgakorralduse reformi põhimõtete kohta, millest tulenevalt 2003. aastal kaotati üleriigiline ühtne riigiteenistujate palgaastmestik täielikult. Ühtlasi kadus ka mistahes otsene seadusega kehtestatud seos riigiteenistujate töö tasustamise ja alampalga vahel.
Lasteaia kohatasu pole olemuslikult mitte kuidagi seotud miinimumpalgaga
Lasteaia kohatasu määrade puhul olgu rõhutatud, et need kehtestab kohalik omavalitsus (KOV) ja riik seaduseandjana ei ole nende suurust seadnud sõltuvusse alampalgast. Kui kohalik omavalitsus on n-ö isetegevuse korras näinud lasteaia kohatasu ette teatud protsendina üleriigilisest alampalgast, tulenevad sellest kaks järeldust. Esimene – kohalik omavalitsus on ilmutanud mõttelaiskust ja läinud lihtsama vastupanu teed, sest lasteaia kohatasu pole olemuslikult mitte kuidagi seotud miinimumpalgaga, mida tuleb maksta kõige lihtsama töö tegijale. Teine – kui alampalk tõuseb, on elanikel põhjust taotleda omavalitsuselt varasemalt kehtestatud protsendi vähendamist, kuna see on kohaliku omavalitsuse ainupädevuses. On ju omavalitsused sama põhimõtet – kehtestatud maksumäära langetamist – korduvalt rõhutanud seoses maamaksuga, kui maa väärtus uue hindamise tulemusel peaks suurenema.
Lapsele makstav elatis määratakse tema vajaduste kulu, baas- ja 3% lisasumma tulemusena
Kuigi 6. septembri uudises seda ei mainitud, olgu korrektsuse ja ajaloolise tõe huvides siiski märgitud, et 1. juulist 2010 kuni eelmise aasta lõpuni oli alaealisele lapsele makstava elatise (kõnekeeles – alimendid) miinimum seadusandlikult seotud alampalgaga. Nimelt nägi perekonnaseaduse § 101 lõige 1 ette, et “igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära”. Ent alates käesoleva aasta algusest ei saa elatis olla väiksem kui perekonnaseaduse § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab elatise arvutamise baassumma (200 eurot) ja selle indekseerimise korra, lõige 4 näeb ette summa, mis igal aastal lisandub baassummale (3% eelmise kalendriaasta keskmisest brutokuupalgast).
Justiitsministeerium on sellega seoses selgitanud, et kui jõustunud kohtulahend kohustas vanemat tasuma alaealisele lapsele elatist senise miinimummäära (poole töötasu alammäära) ulatuses, siis see otsus n-ö külmutati absoluutväärtuses 2021. a tasemel (292 eurot kuus) ja töötasu alammäära edasisel tõstmisel elatise summa automaatselt enam ei suurene. See rakendussäte puudutab vaid neid kohtulahendeid, milles elatis mõisteti välja alampalgaga seotud muutuva suurusena, mitte fikseeritud summana.
Loodan siiralt, et ERR ajakirjanikud ja toimetajad väldivad edaspidi soolapuhujate levitatava väärinfo tiražeerimist.
Töötasu alammäärad alates 1996. aastast
