Eesti platvormitöö tegijad võiksid võita kollektiivlepingutest

Miks platvormitööd tehakse, milliste probleemidega platvormitöö tegijad silmitsi seisavad ja kuidas oleks võimalik neid keerukusi maandada? Sotsiaalministeerium tellis dr Kaire Holtsilt analüüsi “Platvormitöö tegijate organiseerumine Eestis“.

Iseseisvus ja platvormitöö ühildamine muu eluga. Raskem on neil, kellele platvormitöö on peamine sissetulekuallikas. Ametiühingu asemel online-kogukonnad. Kollektiivleping võiks olla üks lahendusi.

Platvormitöö väljakutsed on aktuaalsed kogu Euroopa Liidus

Platvormitöö tegemine on üha populaarsem – Eestis teeb viimaste andmete kohaselt iganädalaselt platvormitööd vähemal või suuremal määral ligi 56 000 inimest ning hinnatakse, et kogu Euroopa Liidus võib nende töötegijate arv ületada paari aasta pärast 43 miljonit. Aina enam räägitakse seetõttu platvormitöö tegijate parandamist vajavatest töötingimustest, mis on ka Euroopa Liidu tasandil fookusesse võetud.

Iseseisvus ja platvormitöö ühildamine muu eluga

Intervjuudest selgus, et peamine põhjus, miks valitakse platvormitöö, on paindlikkus töö tegemise aja, mahu ja koha suhtes. Töötegijad hindavad iseseisvust ja seda, et neil on võimalus hõlpsalt ühildada platvormitööd muu töö või õpingutega ning teha tööd nädalavahetusel või õhtu- ja öötundidel. Samas leidub näiteid ka sellistest töötegijatest, kes töötavad järjestikku pikka aega, näiteks pea kogu ööpäeva. See kujutab endast nii lühikeses kui pikas perspektiivis tõsist ohtu töötegija tervisele ja ohutusele, samuti teda ümbritsevate inimeste tervisele ja ohutusele, näiteks kui töö tegemine eeldab liikluses liiklemist.

Platvormitööd peetakse heaks viisiks teenida lisaraha. Osade töötegijate jaoks on see võimalus teenida lisaraha suuremateks väljaminekuteks, näiteks reisi või laenu sissemakse jaoks. Osade jaoks on platvormitöö võimalus tagada äraelamiseks vajaolev sissetulek. Üldiselt tehakse platvormitööd siiski muu tegevuse kõrvalt lisaraha teenimiseks ja vähestele, umbes 2500 inimesele, on platvormitöö ainus sissetulekuallikas.

Platvormitööd on ka lihtne alustada, sest pole tarvis läbida konkursse ega intervjuusid. Üldiselt ei eelda platvormil kulleri või juhina tegutsemine ka eesti keele oskust, muutes platvormitöö atraktiivseks eesti keelt mittekõnelevatele inimestele, näiteks välismaalt Eestisse õppima tulnud tudengitele.

Välismaistele tudengitele on platvormitöö hea viis, kuidas sõlmida uusi tutvusi, integreeruda ühiskonda ja õppida tundma Eesti töökultuuri.

Raskem on neil, kellele platvormitöö on peamine sissetulekuallikas

Samas toovad platvormitöö tegijad välja erinevaid platvormitööga seotud väljakutseid. Kuivõrd platvormitööd juhivad eelkõige algoritmid, esineb probleeme algoritmide läbipaistmatusega – töötegijad ei pruugi mõista, milliste kriteeriumite järgi jagavad algoritmid tellimusi, mis võib viia nende konto ootamatu blokeerimiseni või kuidas kujuneb teenuse eest saadav tasu. Rahulolematust tekitab ka puuduv võimalus klientide madalaid hinnanguid vaidlustada. Sellega seonduvalt tekitab töötegijatele muret, et platvormile tehtud pöördumistele ei pruugi saada abistavaid vastuseid või saadakse need viivitusega.

Osad töötegijad heidavad ette probleeme teenuse eest saadava tasuga, näiteks võib tasu ajas palju kõikuda ning pahameelt tekitavad tasustamata ooteajad. Nimetatud probleemidega toimetulek oleneb palju sellest, millise osa moodustab platvormitöö sissetulek töötegija kogusissetulekust. Raskeim on neil, kelle jaoks on platvormitöö põhisissetulekuallikas. Kui nad ei saa piisavalt tööotsi või on töö tegemine takistatud, näiteks jääb töötegija haigeks või vajab teenuse osutamiseks vajav auto remonti, on neil sissetuleku teenimisega raskusi.

Kollektiivleping võiks olla üks lahendusi

Töötegijatel on erinevad ootused platvormile olenevalt töötegija enda profiilist. Näiteks on töötegijatel erinevad ootused seoses töötingimustega olenevalt sellest, kas platvormitöö on töötegija jaoks täiendav või ainus sissetulekuallikas – see, mis on probleem viimastele, ei ole tingimata probleem esimestele ja vastupidi. Lisaks oleneb ühise tegutsemise potentsiaal sellest, millist teenust platvormil pakutakse. Näiteks on taksojuhtide kogukonnas märgata omavahelist konkureerimist pikaaegsete taksojuhtide ja platvormimajanduse hoogustumisel alustanud äpitaksojuhtide vahel, mis kollektiivitunde tekitamist takistab. Siiski võib pidada ühisaktsioonide potentsiaali taksojuhtide seas suuremaks kui toidukullerite seas, sest taksojuhtide hulgas esineb enim rahulolematust töö tegemise tingimustega.

Kokkuvõttes järeldub dr Kaire Holtsi koostatud analüüsist, et on oluline suurendada platvormitöö tegijate teadlikkust erinevatest töö tegemise vormidest ning oma kollektiivsetest tööalastest õigustest. Samuti hindab analüüsi autor, et põhjendatud võib olla kõigile platvormitöö tegijatele kollektiivlepingute sõlmimise õiguse andmine, sest nende õlgadel lasub suur riskide, vastutuse ja kulude koorem, kuid puudub võimalus kaasa rääkida nende maandamises. Kollektiivlepingus saaksid platvorm ja platvormitöö tegijad leppida kokku näiteks miinimumtöötasus. Praegu võimaldab kehtiv õigus sõlmida kollektiivlepinguid töölepinguga tööd tegevatel platvormitöö tegijatel, kuid mitte iseseisvatel platvormitöö tegijatel, näiteks töövõtulepingu alusel töötegijatel.

Platvormitöö väljakutsed on aktuaalsed kogu Euroopa Liidus

Euroopa Komisjon on hinnanud, et Euroopa Liidus küündib platvormitööd tegevate inimeste hulk üle 28 miljoni ja aastaks 2025 võib nende töötegijate arv ületada 43 miljonit. Ühe hinnangu kohaselt võib liidus olla enam kui viis miljonit platvormitöö tegijat, kelle tööalane staatus on määratud valesti – näiteks tegutsevad nad teenuse osutamise lepingu alusel, kuigi nende tegelik suhe platvormiga vastab töölepingu tunnustele. See omakorda viib tõenäolisemalt kehvade töötingimuste ja ebapiisava sotsiaalkaitseni. Komisjon tuligi möödunud aasta lõpus välja direktiivi ettepanekuga, et platvormitöö tingimusi parandada kolmel suunal.

  • Esiteks soovitakse tagada, et platvormide kaudu töötavatel inimestel oleks olemas või võimalik saada õige tööalane staatus ning et neil oleks seeläbi juurdepääs töö- ja sotsiaalkaitseõigustele.
  • Teiseks eesmärgiks on tagada läbipaistvus algoritmilises juhtimises.
  • Kolmandaks soovitakse suurendada üldisemalt platvormitöö läbipaistvust ja jälgitavust.

Praegu peavad Euroopa Liidu liikmesriigid direktiivi eelnõu üle läbirääkimisi, milles Eesti juhindub Vabariigi Valitsuse kinnitatud seisukohtadest. Eesti toetab eesmärki parandada platvormitöötajate töötingimusi ja suurendada platvormitöö algoritmilise juhtimise läbipaistvust.

Selleks, et parandada iseseisvate töötegijate töötingimusi, võttis Euroopa Komisjon hiljuti vastu suunised iseseisvate töötegijate kollektiivläbirääkimise õiguse kohta. Suunised selgitavad iseseisvate töötegijate, sh platvormitöö tegijate, õigust kollektiivlepinguid sõlmida.

Märksõnad:

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll