Kui töötate klientidega või juhite oma firmat, pole tähtis, kas töötate rahvusvahelises ettevõttes või ühemehe firmas, siis kindlasti olete esitanud endale küsimuse "Kuidas öelda ja teha õigeid asju".

Õige käitumine on teatud ametlikes olukordades keeruline ja õigete otsuste langetamine muretsemapanev. Hirmunud inimene ei suuda selgelt mõelda ja see omakorda võib muuta eduka suhtlemise võimatuks. Artiklis on toodud ülevaade olulisemast, mis oleks pädev ametialases suhtlemises. Artikli eesmärk anda praktilisi soovitusi, kuidas erinevates tööalastes olukordades, nagu tervitamine, tutvumine, esitlemine ja rõivastumine, elegantselt toime tulla.

Viisakus algab alati enda tutvustamisest. Mary Wortley Montagu on öelnud: "Viisakus ei maksa midagi, kuid tuleb alati kasuks“¹. Ebaõnnestunud algus võib heita varju edasisele suhtlemisele. Seepärast tuleb iga uus suhe rajada tugevale vundamendile.

Tihti otsustame inimese üle esmamulje põhjal ja kindlasti teevad seda ka meie suhtluspartnerid. Järgnevalt leiategi lihtsad soovitused, mis aitavad teil muuta esimest kohtumist teile oluliste isikutega edukaks.

Tervitamine

Tervitamine on lugupidamis-, tähelepanu- ja austusavaldus, mis aegade jooksul on paljuski muutunud ja lihtsustunud. Tervitamisel ametialases suhtluses tuleb jälgida positsiooni. Esimesena tervitab positsioonilt madalam, käe ulatab esimesena positsioonilt kõrgem, võrdse positsiooni puhul lähtutakse alati vanusest ja soost.

Isiklikus suhtlemises lähtutakse vanusest ja soost. Esimesena tervitab noorem inimene vanemat, mees tervitab naist, käe ulatab esimesena vanem või naine. Lisaks eelnevatele kommetele suhtlemiskultuuris peaks tervitamisel ja tutvumisel arvestama veel nelja reeglit:

• vaadata teisele silma,
• naeratada,
• öelda selgelt oma nimi,
• anda sealjuures kätt.

Vastu- ja kaastervitamisel kehtivad järgned kombed, nagu tervitusele tuleb alati vastata ja see tervitus ei tohi olla lärmakas ega häirida teisi inimesi. Ametiasutustes tervitatakse ainult tuttavaid. Kui võõras tervitab teie kaaslast, siis on viisakas alati vastata. Kui kaaslane tervitab oma tuttavat, siis tuleks tervitada koos temaga, aga kui kaaslase tervitaja on naisele võõras, siis võib jätta ka tervitamata. Kui tuttavat märgatakse mõnikord liiga hilja ega jõua enam tervitada, siis on viisakas järgmisel kohtumisel alati vabandada. Kui ühe inimesega kohtutakse näiteks päeva jooksul mitu korda, siis on mõistlik lähtuda põhimõttest: pigem tervitada mitu korda, kui üldse mitte. Sobilik on sinna juurde naeratada ja noogutada.

Kui tekib küsimus, et millal püsti tõusta tervitamise ajal, siis püsti peavad tõusma noormehed naistuttavate ja endast märksa vanemate meeste tervitamise ajal. Kui tervitab soliidses eas härra, siis võib ta mööduvaid tuttavaid tervitada istudes. Seltskondlikel koosviibimistel tõusevad mehed alati daamide tervitamisel püsti, kummarduvad vastutervituseks ja istuvad alles siis, kui daam on istunud oma kohale (sama eaka mehe sisenedes).

Kui naised tervitavad omavanuseid või vanemaid naisi, siis kergitavad nad ennast veidi istmelt, väljendades nii oma austust ja lugupidamist. Mehi tervitades ei pea naised tõusma, aga erandina tõusevad naised siis, kui tervitavad eakaid härrasid ning ametialases suhtluses oma ülemust.

Kättpidi tervitamise puhul tõusevad mehed, vaatamata vanusele, alati püsti. Ametlikul koosviibimisel või vastuvõtul tervitatakse kõigepealt ürituse peakorraldajat, seejärel tema abikaasat. Esimesena tervitab see, kelle nimele on adresseeritud kutse.

Kätlemine on saanud alguse ammustest aegadest ja on kõige levinum tervitusviis. Kätlemisel ei tohiks käepigistus olla liiga jõuline või ka lõtv, sest see paneb tervitaja ebamugavasse olukorda.

Kätlemise kommetest väärib märkimist, et esimesena ulatab käe vanem nooremale, naine mehele, ülem alluvale. Erandiks noored naised ja neiud, kellele ulatab esimesena käe vanem härra. Abielupaaride kohtumisel tervitavad naised omavahel ja mehed omavahel ning alles seejärel kätlevad naised meestega.

Äriringkondades on naised ja mehed võrdsed partnerid. Ärietiketis kehtivad teised reeglid kui igapäevases suhtlemises. Seal on oluline ettevõttesisene hierarhia, st kui kohtumine toimub ettevõtte ruumides ja kokku saavad kolmekümnendates meesülemus ning viiekümnene naissoost alluv, siis ootab naine, kuni ülemus talle käe annab.

Tutvumine ja esitlemine

Tutvumise ja esitlemise puhul on era- ja ärielu tavad erinevad. Nii nagu tervitamisel, peetakse ka esitledes silmas ettevõttesisest hierarhiat. Tutvumisel ja enda esitlemisel tuleks seista sirge seljaga, naeratada ja võtta käed taskust välja. Samas püüda meelde jätta tutvumisel teise inimese nimi.

Esitlemise reeglid on üldjuhul lihtsad. Inimest esitleb kutsuja. Ametlikel üritustel mainitakse külalise akadeemilist ja ametialast positsiooni. Kaaslast tutvustatakse ees- ja perekonnanimega. Madalama positsiooniga ametnikku esitletakse kõrgema positsiooniga ametnikule. Kohalikku elanikku tutvustatakse välismaalasele. Meest tutvustatakse naisele ja kui naine kannab teist perekonnanime, siis nimetab mees esitlemisel ka tema perekonnanime. Nooremat inimest tutvustatakse vanemale.

Igapäevane ametiriietus

Sageli tekib küsimus, milline on sobiv ametialane rõivastus? Ralph Waldo Emerson on öelnud: "Kuulasin kord imekspanuga ühe daami mõtteavaldust, et hea rõivastus annab hingerahu, mida ükski usund pakkuda ei suuda“. Olles ärimaailmas halvemini kui suurepäraselt rõivastatud, võib tekkida ebamugavustunne, millest vahel vabanetakse alles ravi abil.

Sobimatu rõivastus võib rikkuda selle kandja ja tema suhtluspartnerite päeva. Ametialane riietumine varieerub ettevõtete lõikes. Mõnedes ettevõtetes esitatakse töötajatele kõrgeid nõudmisi ning rõivastumine on pisiasjadeni reguleeritud. Leidub ka valdkondi, kus rõivastus pole nii oluline. Siiski tasub meeles pidada, olgu ettevõtte suhtumine rõivastusse milline tahes, oma ärialas tuleb rõivastuda vastavalt.

Rõivastus peab peegeldama keskkonda ja ametikohta. Meeldib või mitte, kuid välimus kujundab teist arvamuse² ja riietus annab ümbritsevatele sõnumi sellest, kes me oleme.
Praegusel ajal on etikett muutunud oluliselt vabamaks andes töörõivaste kandjale personaalsusele rohkesti ruumi, kuid seda mitte kõikides valdkondades, nagu näiteks finantssektor, pangandus, juriidika, kindlustus jne. Reklaam, kirjastamine, meelelahutus jne lubavad personaalset lähenemist.

Naiste rõivatus on võimaluste rohkem. Näiteks klassikalist stiili esindavad kostüümid, kleidid on ajatud ja eksimisvõimalus on väike. Nüüdisaegse naise põhigarderoob ametialases suhtluses võiks koosneda kolmeosalisest kostüümist: jakk, püksid, seelik või kaks kostüümi (üks pükstega, teine seelikuga variant). Seeliku pikkuse dikteerib ala, mida te esindate st seelik ei tohiks olla lühem kui pisut ülalpool põlvi ega pikem kui täpselt poolde säärde. Sinna juurde sobib valge, kreemikas või ühevärviline konservatiivne pikkade varrukatega pluus. Kontorisse sobib ka kudumikomplekt.

Sall värskendab ühevärvilist rõivastust ning tõmbab pilke inimese näole ja kaelale ning kui te kannate salli, siis sobib selleks täissiidist sall, mis on konservatiivne ja tööruumidesse sobiv. Käekott võiks olla kvaliteetne ja kingad peaksid olema mustast nahast, parajalt kõrge ja stiilse kontsaga (2,5-4 cm konts) ning mis ei tohiks olla lahtise varba- või kannaosaga.

Ametialase garderoobi värvivalikust sobivad tumesinine, burgundia punane, must, pruunikashall – ärinaise traditsioonilised toonid – ja kangastest puuvill, linane, siid. Aksessuaarid riietuse juures peegeldavad teie isikupära ja kontoris sobib aksessuaaridest näiteks kanda vööd, mis on 1,5-2 cm nahkrihm ja mille pannal on tagasihoidlik.

Ehetega on tööpäeval soovitav hoida madalat profiili, st ehted ei tohiks domineerida. Kõrvarõngad võiksid jääda kõrvanibu pinnale. Materjalidest sobivad kuld-, hõbe- või pärliga kaunistatud ehted ning vastavalt kaelakee disainile. Kõrvarõngad ei tohiks domineerida prilliraamide üle. Kaelakee võiks olla peenike kuld- või hõbekett või siis klassikaline pärlikee. Kaelakee kuju dikteerib kaelus, V-kaelusesse V-kujuline, ümaralõikelisse ümarakujuline kaelakee. Sõrmuseid võiks olla maksimaalselt üks sõrmus kummaski käes. Kellarihm mustast või pruunist nahast, kellakorpus metallist mati pinnaga roostevaba teras, hõbe või kuld.

Ametirõivad meestele ehk meeste töine rõivastus võib koosneda tumedast ülikonnast kuni sportliku komplektini. Enamik ettevõtteid nõuab rangemat joont, st et mehed kannaksid ülikonda, päevasärki ja lipsu. Eelkõige võiks olla ametialane riietus meestel ülikond, millel on tagasihoidlik suund, sobivus, mugavus ja ajatu tegumood. Ülikonna kanga pind peab olema matt ja ülikonna materjal villane või puuvillane.

Ülikonna värv peaks olema tumedam või heledam pruun toon või siis hall. Võib kanda ka peenetriibulisest kangast ülikonda. Pükste värvel peab olema nii kõrge, et püksirihm toetub vabalt puusanukkidele. Triiksärk võiks kontoris olla tuhmimates toonides.

Pintsak, triiksärk ja lips peavad kindlasti omavahel kokku sobima. Kingad peavad olema traditsioonilised (Oxfordi-tüüpi). Sokkide toon peab sobima pükste tooniga ja sokid peavad olema nii pikad, et istudes püksisäärte alt paljas säär ei välja ei paistaks.

Aksessuaarid (nt lips) on vahend oma isiksuse ja seisukohtade väljendamiseks. Vältida tuleks ebaprofessionaalseid lipse. Lisaks on aksessuaarideks veel pastapliiats, vihmavari ja peakatted. Peakatete puhul tuleks vältida mütse, mis on suured ja ebatavalise tegumoega. Aksessuaaridest vööd ja traksid, püksirihm ja kingade värv peavad omavahel sobima. Ehted võiksid olla minimalistlikud ja tagasihoidlikud (laulatussõrmus ja kell).

Kokkuvõtteks võib öelda, et inimene ei tee kunagi suuri vigu, kui ta tunneb käitumisreegleid hästi ja oskab end viisakalt üleval pidada. See annab kahtlemata enesekindluse ja vabaduse teistega suhtlemisel. Need, kes valdavad etiketti täiuslikult, saavad hakkama ükskõik millises ootamatus olukorras.

¹ A. M. Sabath. Head äritavad. 2005. Kirjastus Ersen. Lk 16.
² A. M. Sabath. Head äritavad. 2005. Kirjastus Ersen. Lk 25-26.