Tumedate juustega daamid värvilistes mustlaskleite meenutavates esinemiskostüümides osavate sammude saatel kingi klõbistamas – nii jäävad flamencotantsijad meelde neile, kes kordki seda iseäralikku, Andaluusiast pärit meelelahutust näinud. Tänapäeval on flamenco tantsimine üle maailma populaarne ning Eestiski jagub harrastajaid küllaga.
Tallinlanna Maria Rääk tegi esimesed flamencosammud 14-aastaselt ehk siis 20 aastat tagasi. Elu viis ta läbi juhuste kokku Barcelonast pärit professionaalsete flamencotantsijate rühmaga. Kuid tol ajal ei saanud Maria tantsu Eestis regulaarselt õppida sel lihtsal põhjusel, et seda siin ei õpetatud. Järgmise flamencosammuni kujunes pikk vahe.
Kuid see samm tuli. Ülikooli ajal. Edasi pärast ülikooli lõppu õppis Maria flamencot Madriidi Flamenco akadeemias ning flamencotantsija ja -õpetajana tegutseb aastast 1996. Aastal 2001 lõi oma tantsustuudio "Amargo".
""Amargo" tähendab hispaania keeles mõru, aga flamenco-filosoofiliselt on tähendus veel laiem," selgitab Maria. "See on tulnud Lorca luuletusest "Mõru romanss". Lorca luule on ekspressiivne ja kaunis mu meelest. Nime valikul lähtusin lisaks tähendusele sellest, et see kõlaks Eesti keeles hästi ja oleks hispaania keelt mittevaldavale inimesele lihtsalt hääldatav."
Elustiil kunstlikult ei teki
Maria käib end pidevalt täiendamas erinevates meistriklassides nii Hispaanias kui mujal. On elanud mitmeid kuid järjest Hispaanias, kus tutvunud võimalikult põhjalikult algsete flamenco juurtega. "Flamenco on välja kasvanud mustlaskultuurist, algselt oli see mustlaste elustiili lahutamatu osa. Lavatantsuna ulatub tantsu ajalugu paarisaja aasta taha."
Hispaanias kohapeal jaguneb flamenco kultuur kahte lehte – ühelt poolt folkloorne flamenco, kuhu kuuluvad flamenco klubid – kõrtsid, ja näiteks igakevadine feria, mis tähendab nädal aega kestvaid pidustusi. Teiselt poolt kunsti- ja teatrivorm, mida viljelevad professionaalse koolitusega tantsijad.
Flamenco kui elustiil eksisteerib põhiliselt Hispaania mustlaskogukondades. "Kui sa pole ise selles kultuuris üles kasvanud, ei saa seda elustiiliks võtta, kunstlikult elustiil ei teki," tõdeb Maria. Samas tunnistab, et tema jaoks on see siiski juba osaliselt elustiil – pidev flamenco õpetamine, õhtused trennid, nädalavahetustel esinemised ning järjepidevad Hispaania reisid moodustavad ta elu olulise väärtuse.
Tänu flamencole ja selle õppimisele on Hispaania kujunenud tantsijanna teiseks koduks. "Hästi paljud sõbrad on hispaanlased ja rohkesti on suhtlust hispaania keeles, selles mõttes on see kindlasti mu elustiil. Mitte, et kodus viljeleksin mustlaskultuuri ja seda kunstlikult siia tooksin."
Stuudioid jagub üle Eesti
Eestis flamencot kui elustiili ei harrastata. Siin jagub palju selle tantsustiili harrastajaid. On neid, kes sellele alale ka sügavamalt pühenduvad.
Stuudioid, kus hobikorras flamencot harrastada saab, ka neid Eestis jagub. Parasjagu Tartus ja Tallinnas, lisaks väiksemad stuudiovormid Keilas, Elvas, Raplas, Kolgal ja mujal. Professionaalset flamencot esitatakse meilgi teatrites, pidudel ja ööklubides. On palju esinemistruppe, kes välja kasvanud flamencostuudiote õpilastest.
Flamenco õppimisel tantsutreener Maria sõnul vanusepiiranguid pole. Tema stuudios "Amargo" omandab flamencosamme kõige noorem õpilane vanuses 11 aastat, kõige vanem ligineb kuuekümnele eluaastale.
"Seda tantsu õpivad hästi erinevate elualade esindajad. Täpselt need, kel huvi ja kellele meeldib. Enamasti tullakse pikaks ajaks, sest flamenco pole võrreldav aeroobikatrenniga, et korra käin ja siis vahetan klubi, käin teises kohas. See on pidevat pühendumist nõudev ala."
Tekib klubiline liikumine
Tänu sellele, et flamenco maailma sisenemine nõuab pühendumist, on stuudios üksteise toetamine ja aktiivne suhtlemine. "Tekib klubiline liikumine – vahetatakse meile ja antakse nõu, kust muusikat ja kostüüme saab. On ühised esinemised ning osad õpilased organiseerivad ise esinemisi ja käivad omapead tantsimas. Gruppe on erineva tasemega ning trennis käiakse eriaegadel."
Flamenco sobib neile, kes soovivad õppida seda kultuuri tundma. Sest tunnis käimine vajab meelekindlust. Seal on juures rohkem pinget ja tööd, kui vaid see, et tahetakse tund aega trenni teha. "Flamencotrennis saad teada kultuurist ja pead sellele ka vabal ajal mõtlema, sest koreograafiad tuleb meelde jätta."
Kõiki flamencotantse õpitakse alguses hästi lihtsal tasemel, aasta aastalt omandatakse järjest keerulisemaid koreograafiaid, sedamööda kuidas tantsutehnika areneb. Igal aastal õpetatakse uusi põnevaid rütme ning siis vastavalt luuakse järjekordselt uusi koreograafiaid.
"Kõigepealt vaadatakse, mis tasemel õpilased on, ja siis valitakse õppimiseks koreograafia, mis oleks neile jõukohane," selgitab Maria flamencotundide saladusi.
Flamenco ajalugu on sajanditepikkune
Flamenco on hispaania mustlasmuusika, -laul ja -tants, laiemas tähenduses elufilosoofia või elustiil, sulam erinevatest kultuuridest, mis kas otseselt või kaudselt on läbi sajandite mänginud olulist rolli Andaluusia – flamenco kodumaa – ajaloos.
Flamencos on mõjutusi india ja kreeka muusikast, Gregoriuse laulust, pärsia ja mauri meloodiatest, araabia hudadest, juudi itkudest, kastiilia romanssidest ning aafrika rütmidest, mis segunedes andaluusia rahvamuusikaga on moodustanud meloodiliselt huvitava ja rütmiliselt keeruka muusikavormi.
Sõna "flamenco" päritolu kohta on erinevaid teooriaid. Ühe versiooni kohaselt tuleneb nimetus ladinakeelsest sõnast "flamma", mis tähendab tuld. Arvatakse et flamenco juured ulatuvad tulekultuse aegadesse ning algselt oli tants rituaalne. Ka on leitud et märksõnad "tuline, leegitsev" sobivad iseloomustamaks flamencotantsu ja -laulu olemust.
Esimesed andmed flamencomuusikast ja-tantsust pärinevad 18. sajandist, ent ilmselt eksisteerisid flamenco primitiivsemad vormid Andaluusia mustlaskogukondades palju varem. Jõudsid ju mustlased Hispaaniasse juba 15. sajandil, pärast Indiast väljasaatmist Timuri poolt u. 1400. a. m.a.j., teise versiooni kohaselt koguni 8. sajandil moslemi vägede järel (siit ka Põhja- ja Lõuna-Hispaania mustlaste keele, kommete ja temperamendi erinevus).
Kuni 19. sajandi keskpaigani oli flamenco lokaalse iseloomuga, hiljem levis ka teistesse Hispaania provintsidesse. Flamenco kui lavatants tekkis 19. sajandi lõpul. Flamenco kuldajaks peetakse nn. Café cantante perioodi 1860-1900. a.
Café cantante oli kohvik või kõrts, kus esitati flamencot (tänapäeva tablao flamenco eelkäija), esimene sellelaadne avati Sevillas 1842. Flamencokeskusteks kujunesid Café Silverio ja Café Burrero Sevillas, Café de Chinitas Malagas, Café Romero, Café de la Bolsa ja Café de la Union Madridis ning Alcazar ja Villa Rosa Barcelonas.
Praeguseks on flamencost kujunenud hispaania kultuuri lahutamatu osa. Kõikides suuremates keskustes võib leida tablao flamenco, palju on flamencoakadeemiaid ja -stuudioid, hispaania popmuusika on paljuski mõjutatud flamencost, filmides kasutatakse mustlastemaatikat jne.
Viimase 30. aasta sees on suur osa mustlastest jätnud oma kodupaiga ning asunud paremate töövõimaluste otsingul elama suurlinnadesse, eelkõige Madridi ja Barcelonasse. Paljud vanad mustlaskogukonnad, kus flamenco õitses ja arenes, on kadunud või urbaniseerunud. See peegeldub ka flamencos— noorema põlvkonna artistide looming on tugevasti mõjutatud jazz-, rock-, ja reggaemuusikast, laulude sõnad ei pärine enam rahvaluulest, vaid kajastavad tänapäeva suurlinna elu.
(Allikas: www.amargo.ee)
