Riigimetsas matkates on võimalik puhata väikestes metsamajades ja onnides, mille juures on grillimiseks spetsiaalsed lõkkeplatsid ja ka küttepuud.

Riigimetsa Majandamise Keskuse puhkemajanduse osakonna arendusjuhi Jaak Janseni sõnul on RMK metsamajad ja -onnid rajatud matkajate ning teiste looduses liikujate tarbeks ning kujutavad endast lihtsaid ühe laua, pingi, lavatsi ja tuleasemega ruume. Samuti kuuluvad sinna juurde ämber ning küttepuud.

Janseni sõnul seisneb metsamajade ja metsaonnide peamine vahe selles, et metsamaja on lukus uksega hoone, mis võimaldab privaatsust ning selle kasutamise eest tuleb ka maksta. “Metsaonn on aga lukustamata uksega hoone ning selle eest midagi maksta vaja ei ole,” selgitab ta. “Peamised tingimused onnide ja majade kasutamiseks on ühesugused: nii maja kui ka onni on soovitatav kasutada vaid üks öö korraga, tuld tuleb kindlasti teha üksnes selleks ettenähtud kohas, küttepuid tuleks kasutada säästlikult ning lahkudes tuleb endast maha jätta korras varustus ja maja.” Ta lisab, et metsamaja puhul tuleb pärast kasutamist kindlasti jätta ka võti selleks eelnevalt kokkulepitud kohta.

Jansen räägib, et metsamajasid on võimalik ette broneerida ning nende hinnad kõiguvad olenevalt asukohast 300-1000 krooni vahel üks öö – keskmine hind jääb üldiselt 600 krooni kanti. “Praegu kasutatakse neid majakesi väga palju, seepärast soovitan kindlasti broneerida,” kinnitab ta. “Seda muidugi peamiselt nädalavahetustel – nädala sees liigub matkajaid vähem.”

Praegu on metsamajasid kogu Eesti peale 14, mis valdavalt asuvad Kagu-Eestis. “Seal on need lihtsalt juba aastakümneid olnud, traditsioon,” ütleb Jansen. “Täiendavalt juurde ehitatud on neid õigupoolest üsna vähe, sest nende peamine eesmärk on ikkagi looduse kaitsmine ja säilitamine inimeste suunamise kaudu, mitte lihtsalt matkajatele silmailu pakkumine.” Metsaonne on tema sõnul aga kokku 12 ning kõige rohkem leidub neidki Kagu-Eestis ja Hiiumaal.

Nii onnid kui ka majad on Janseni väitel ühtviisi jätkuvalt populaarsed. “Väga palju kasutatakse mõlemaid,” kinnitab ta. “Maja puhul on lihtsalt privaatsust rohkem, ostad rahuliku omaette oleku.”

Probleeme ei varaste ega vandaalidega pole Janseni sõnul viimasel ajal õnneks kuigivõrd ette tulnud. “Võib öelda, et aasta-aastalt on asi ühe külastaja kohta paremaks muutunud küll,” kinnitab ta. “Külastajate arv on küll kasvav, aga lõhkumiste hulk siiski mitte.”

Metsaomanikud suhtuvad grillijatesse negatiivselt
Jaanus Aun
Erametsaliidu juhatuse esimees

Seni pole ma küll ühestki otsesest konfliktist kuulnud, mis oleks aset leidnud grillijate ja metsaomanike vahel, aga kui muidugi tekib erametsa kindel koht, kus pidevalt grillimas ja piknikku pidamas käiakse, siis vaatab enamik metsaomanikke sellele negatiivselt. Paratamatult jääb ju grillimise ajal maha prügi, eestlane ei ole eriti varmas enda järelt koristama. Samuti tekib tuleoht.

Metsaomanikul on võimalik panna välja keelavad sildid ning kui silti pole, võib metsas tegelikult käia. Samas tuleb loomulikult olla ettevaatlik ja endatekitatud kahju hüvitada.

Metsaomanikult loa küsimiseks võiks pöörduda näiteks kohaliku omavalitsuse poole – sealt siis antakse kas metsaomaniku kontaktandmed või suunatakse soovija edasi kohalikku metsaühistusse. Veelgi parem koht, kust asja uurida, oleks maakonna keskkonnateenistus – seal on olemas vastavad spetsialistid, kes oskavad küsimustele vastata.

Värska metsamaja juures on lõkkekoht, palliplats, paadisild ja kuivkäimla. Fotod: RMK

Hatiku metsamajas peatudes tuleb välja käia 600 krooni ööpäeva eest.

 

Praali metsamajas on 12 kohta, kaminaruum ja köök.

Laugu metsamaja asub Saaremaal Leisi vallas.

 

 

 

Originaalartikkel