Inimesed on hommikuti ausamad kui õhtul, järeldasid ajakirjas Psychololgical Science ilmunud uuringu autorid USA Harvardi ja Utahi ülikoolidest. 
Artiklis kirjeldatud eksperimendis, milles katsealuseid ahvatleti raha eest tegema ebaeetilisi otsuseid, leiti, et kui inimestele on antud võimalus petta, siis õhtupoolikuti kasutatakse seda sagedamini kui hommikuti. Teine, virtuaalkeskkonnas tehtud katse näitas, et õhtupoolikul saadeti sagedamini ebaausat infot sisaldavaid e-kirju ja esitati valeandmeid lahendamatu ülesande edukast täitmisest. Eriti suur oli enne- ja pealelõunase käitumise vahe nende katsealuste korral, kes üldiselt ausat ja eetilist käitumist oluliseks pidasid – nn patoloogilised valetajad tegid seda ühtviisi aktiivselt nii hommikul kui õhtul.
Kui varasemad uuringud on näidanud, et enesekontrolli nõrgendab nii üldine väsimus kui ka rohket otsustamist nõudvast tööst tulenev kurnatus, siis kirjeldatud uuring tõendab, et piisab ka vähemast – tavapärane igapäevatoimingutega sisustatud ennelõuna nõrgendab oluliselt meie tahtejõudu (ja võimet) kiusatustele vastu panna ning seda eriti just nn heade inimeste jaoks, kes ausat käitumist oluliseks peavad. Oluline on, et pealelõunane väsimus nõrgendab ka inimeste vastuvõtlikkust ja tähelepanuvõimet moraali ja eetikaga seotud märkide osas. Kui keskmiselt tuntakse ära vaid umbes pooled valetamisjuhtumid, siis pealelõunal peaks olema pettust avastada veelgi keerulisem.
Uuringud näitavad, et tööl on valetamine sagedasem kui koduses keskkonnas. Valetamine on üllatavalt tavapärane – Kalifornia ülikooli teadlase Paul Ekmani hinnangul valetab keskmine inimene 10-minutilise vestluse käigus kolm korda. Ligi pooled tööle kandideerijad ilustavad oma CV-d ning 1996. aastal 40 000 ameeriklast hõlmanud uuring näitas, et 93% vastajatest valetab tööl regulaarselt. Üheks olulisemaks põhjuseks, miks moraalinormidest mööda vaadatakse, on juhtkonna eeskuju; juhtkond loob organisatsioonikultuuri, valetavad ja petvad juhid ei saa muud oodata ka oma alluvatelt.
Teadlased rõhutavad, et pikaajaline valetamine toob kaasa negatiivseid tagajärgi nii organisatsioonile kui ka töötajale – ebaeetilisi võtteid kasutavad töötajad kannatavad rohkem stressi ja läbipõlemise käes, organisatsioonis aga piirab nn valekultuur usaldust ja loovust, tõstab õnnetuste riski, mõjub halvasti kvaliteedile ning pikemas perspektiivis ka majandusnäitajatele. Seega soovitatakse hoida ausust kõrges hinnas ning olla valvas petmiskatsete osas – seda siis eelkõige pealelõunati.
Allikad:
- Science Daily. Moral in the Morning, but Dishonest in the Afternoon. 30. October 2013.
- Forbes. Three Schocking Truths about Lying at Work. 24. June 2013.
