Kui ühiskond võitleb ellujäämise nimel otseselt ja ülekantud tähenduses, siis tundub, et kõik muu võib jääda tahaplaanile. Milleks mõelda tööheaolust, kui töö võib üldse kaduda?

On aga mõned asjad, millele võib kindel olla

Kriis läheb üle ning siis algab tõsine konkurents iga kliendi nimel. Siis on vaja, et ettevõtte töötajad suudaksid ja tahaksid teha lisapingutusi parema töötulemuse nimel. Erinevaid uuringuid on tehtud palju, aga üks laiaulatuslikumaid uuringuid näitas, et hea enesetundega inimeste töö on keskmiselt 31% tootlikum, nad müüvad 37% rohkem ning on kolm korda loovamad. Kui ettevõtja hoolitseb inimeste tööheaolu eest ka kriisi ajal, saab ta endale lojaalse töötajaskonna, kes suure tõenäosusega oskab hinnata ettevõtja püüdlusi ning panustab ka ise enam kui minimaalselt vajalik.

Kriisi kestmise jooksul jõuavad paljud töötajad läbipõlemise äärele või lausa selleni

Kui töötajaid praegu aktiivselt toetada, siis on nende risk täielikult läbi põleda väiksem ning nad taastuvad raskest perioodist kiiremini. Siis on ettevõtjal kogenud ja hea vaimse tervisega töötajaskond, kellega kriisijärgselt normaalse töörütmi taastamisega pihta hakata. Läbipõlemine ei ohusta ainult n-ö eesliini töötajaid, vaid ka juhte. Seetõttu on väga oluline praeguste võimaluste piires aktiivselt kogu töötajaskonna heaoluga tegeleda.

Ettevõtted on töötajaid juba koondanud, aga paljud koondamised on veel ees

Iga koondamine mõjutab negatiivselt allesjäänud töötajate töömoraali. Võib arvata, et inimesed, kellel töö alles jääb, töötavad sellevõrra innukamalt, aga uuringud näitavad, et see mõjutab ka allesjäänud töötajaid halvasti. Tööind, innovatsioon ja uute võimaluste leidmine on pärsitud seda enam, mida hoolimatumalt ja ebaõiglasemalt koondamised on läbi viidud. Seega tuleb paratamatute koondamiste ajal hoolitseda nii äraminejate kui ka tööle jääjate vaimse heaolu eest.

Üks osa töötajatest ei soovi peale kriisi kontoritesse naasta, sest nende jaoks on töö kodukontoris sobivam kui üheksast viieni kontoris istumine

Kui inimene teeb kodukontoris paremat tööd kui näiteks avatud kontoris, siis oleks rumal seda talle keelata. See aga seab juhtidele uued väljakutsed – kuidas juhtida kaugtöötajaid, kuidas kujundada meeskonnavaimu, kui osad töötajad viibivad eemal, kuidas juhtida protsesse sellistes tiimides ning luua sünergia, mis meeskonnas ikkagi peaks tekkima, kuigi inimesed ei viibi kogu aeg füüsiliselt ühes kohas. Juhid peavad selliste protsesside jaoks valmis olema ning neil peavad olema vastavad teadmised.

Ajutöö olulisus kasvab veelgi

Ühiskonnas toimub praegu üleüldine uute harjumuste juurutamine – kõik, mida võimalik, tarbitakse interneti teel. Inimeste hulk, kes tegeleb teadmustööga – need, kelle töö tulemus sõltub mõttetööst, mitte näiteks käteosavusest – on kindlas kasvutrendis. See tähendab, et organisatsioonides peab oskama hoida ka aju tervist, sest vaimsetel võimetel on samamoodi piirid nagu füüsilisel suutlikkusel. Peab oskama märgata probleeme ning neile lahendusi otsima. Seetõttu kognitiivne ergonoomia muutub lähiajal sama oluliseks kui füüsilise koormuse ja turvalisuse jälgimine on aastaid olnud.

Igaüks meist aga peab kasvatama sitkust

Psühholoogid on välja toonud 21. sajandi inimeste olulisi omadusi ja oskusi ning üheks neist on säilenõtkus, mida siinkohal nimetame suupärasemalt sitkuseks. See on võime kohaneda negatiivsete sündmustega ning nendest üle saada, samuti sisaldub selles ka sisemine areng, mis võimaldab peale sündmustega hakkamasaamist jõuda inimesena uuele tasandile. Sitkust on võimalik arendada ja kasvatada ning kui vaja, tuleb leida endale sobiv kaasamõtleja, on see siis psühholoog, coach või hea sõber.

Iga kriis saab ükskord mööda, aga kindlasti jääb sellest jälg nii ühiskonna kui ka iga organisatsiooni ja üksikisiku jaoks. Me saame praegu astuda samme selleks, et see jälg viiks paremasse homsesse, et võimalikult vähe lõhkuda seda head, mis juba üles ehitatud on.