Ümberringi räägitakse kulude kokkuhoiust ja efektiivsusest. Selles valguses muutub paljudele oluliseks teemaks kodukontori kasutamine oma tööasjade ajamiseks.
Kodukontoril on mitmeid eeliseid. Jääb ära ummikutes loksumine, kliendid ja kolleegid ei saja oma probleemidega ootamatult “sisse”, avatud kontori pirinad segavad vähem ja isegi riietumisele ei pea aega kulutama. Tundub, et kodukontor on mõistlik lahendus.
Ometi on kodukontoril ka omad tugevad miinused. Kõige olulisem neist on, et kodukontoris seondub kõik koduga, kohaga, kus on mõnus puhata, kohaga, kus on vaja süüa teha, koristada, pesu triikida, lapsi kantseldada, nael seina lüüa jne. Siit ka esimene nõuanne.
Kodus töötamiseks leidke konkreetne koht, kus teete tööd ja ei midagi muud. Kodus töötamiseks ei sobi diivan, kus te tavaliselt õhtuseid seebikaid vaatate ega tugitool, kus on mõnus lõõgastuda. Kõige parem oleks eraldi kontorituba, kus saab ukse kinni panna. Kui seda pole, sobib ka kirjutuslaud või isegi suur söögilaud, kus on sirge seljatoega tool. Oluline on kohavahetus. Istudes tööks mõeldud kohal võtate valmisoleku tegeleda tööasjadega ja suudate seetõttu paremini keskenduda.
Koostage töötamiseks ajaline graafik. Üks suuremaid ohte kodus tööd tehes on tähelepanu liikumine mõnele koduga seotud asjale. Nüüd panen selle nõudepesumasina tööle. Nüüd vaatan, mis telekast tuleb. Nüüd lähen kööki kohvi võtma ja tee peal teen endale võileiva. Need on kõik tähelepanu ja fookust segavad tegurid. Te ei pea kodus töötama 8 tundi järjest, aga seadke endale eesmärk, et töötate alati 30 minutit järjest. 30-45 minutit on muide ka kõige optimaalsem aeg, kus tähelepanu säilib kõrge ja töö efektiivsus hea.
Vältige kodus töötamist siis, kui pereliikmed võivad vajada teie tähelepanu. Paljud emad alustavad kodus osalise koormusega töötamist, olles veel väikelapsega kodus. Tegeledes samal ajal töötamise ja lapsega, ei saa kummastki tegevusest head nahka. Ka siin on oluline leida töötamiseks konkreetsed ajad, kus teid segatakse vähem. Kui laps on väike, sobivad selleks tema uneajad. Kui laps on suurem, võib selleks sobida lapse multikate vaatamise aeg või lihtsalt mäng, kus lapse tähelepanu on vähemalt veerand tunniks hõivatud ja saate ise samal ajal rahulikult tööd teha. Sama soovitus kehtib õhtuse töötamise kohta. Kui see on vältimatu, siis tehke seda pärast laste magamaminekut, mitte nendega koosolemise ja mängimise ajast.
E-kirjadega tegelemiseks ja telefoniga suhtlemiseks kehtivad samad reeglid, mis kontoris. Mõistlik on vaadata kirju siis, kui teil on nende jaoks aega, mitte siis, kui nad postkasti potsatavad. Tehke võimalusel mitu telefonikõne järjest ja ärge lobise isegi siis, kui seda on koduses tugitooli mõnus teha.
Kasutage kiireks suhtlemiseks suhtlustarkvara. Skype ja MSN sobivad hästi virtuaalseks reaalajas suhtlemiseks. Töökohtades, kus suhtlustarkvara on igapäevane abivahend, on kodus töötamine lihtsalt korraldatav. Kui puudub otsene vajadus üle toa teise otsa hõigata, saab tänapäeval luua kodus mulje, nagu töötaksite teistega koos kontoris, ainult et eraldi toas, mille uks on kinni.
Üks kõige raskemaid ülesandeid kodus töötamisel on enesemotiveerimine või ka laiskusest ülesaamine. Pigem on meelitav venitada hommikuse pealehakkamisega võimalikult kaua, teha kodus näiliselt olulisi triviaalseid tegevusi, et mitte ometi istuda arvuti taha. Selle vastu aitab kõige paremini hommikuse rutiini tekitamine. Hoolimata sellest, et töötate kodus, võiks teie tööpäev alata igal hommikul samal ajal. On see siis kell 9 või 10 või hoopis alati pärast seda, kui lapsed on kooli saadetud. Oleks hea kui see aeg oleks alati sama. Lisaks enesemotiveerimisele jätab see ka teie kolleegidele ja koostööpartneritele hea mulje, et nad saavad oma küsimustele vastuseid stabiilselt samadel kellaaegadel.
