Krediitkaartidest on saanud paljude jaoks tavapärane maksevahend ja paindlik lisavõimalus oma pere igapäevaste rahaasjade korraldamisel. Eelkõige inimesed, kes rohkem reisivad ning näiteks internetis ostelda armastavad, ei kujuta elu ilma krediitkaardita ilmselt enam ettegi.
Samas peetakse seda endiselt pisut elitaarseks ning põlatakse kalliks, kas siis põhjendatult või põhjendamatult. Eks oma panuse sellesse on andnud ka pangad ise, reklaamides vähemalt osasid kaarte kui piletit mingisse eksklusiivsesse klubisse, mis on mõeldud ainult väljavalitutele või vähemalt väga rikastele.
Reaalsus, nagu ikka, on sageli palju proosalisem ja maisem. Krediitkaart on mõnede lisavõimalustega maksevahend ning enamasti tuleb nende lisavõimaluste kasutamise eest tarbijal maksta. Toome ära kolm olulist kontrollküsimust, mida peaks igaüks endalt küsima, kui on tekkinud soov või vajadus krediitkaarti kasutama hakata.
1. Mis see maksab?
Loomulikult on see esimene küsimus, mis kõigil tekib. Tänapäeval jääb krediitkaarti intress enamasti 14 ja 22% vahele. See võib esmapilgul tunduda kallis, kuid näiteks SMS-laenudelt kooritava tasuga võrreldes on see pigem väga mõistlik alternatiiv.
2. Kuidas tagasi maksta?
Võimalusi on kaks – on selliseid kaarte, mille puhul tuleb iga kuu tagasi maksta kindel summa ning selliseid, mille puhul ise otsustad, millal ja mis mahus kasutatud krediidi tagasi maksad tasudes igakuiselt vaid intresse. Paljudel puhkudel on aga võimalik intressikulusid üldse vältida, kui maksta kasutatud summa tagasi intressivaba perioodi lõpuks, mis reeglina on 45 päeva. See eeldab muidugi head finantsdistsipliini ning regulaarset ja piisavat sissetulekut.
3. Mida saab lisaks?
Enamasti on krediitkaartidel erinevad nö boonused või lisapakkumised, väärtus mida kaart pakub lisaks krediidile. On selleks siis reisikindlustus või soodustused poekettides või mõne teenusepakkuja juures. Nii võib kokkuvõttes tulla kaardi kasutamine oluliselt soodsam, kui vaid pelgalt intressimäära vaadates. Tõsi, lisahüvedega kaasneb ka kõrgem kuutasu, mis võib võidu jällegi nullida.
Nii et põhimõtteliselt ei erine krediitkaart muudest finantseerimismehhanismidest, kuna olemuselt tähendab see inimese jaoks ikkagi võõra raha laenamist enda kulude finantseerimiseks. Otsus tuleb enne hoolega läbi mõelda ning realistlikult hinnata enda finantskäitumist ja -võimekust.
Kui see tehtud, tasub aga hoolega võrrelda erinevaid pakkumisi ning lugeda ka seda, mis on peenikeses kirjas.
