Uuringust “Programmed trust: Opportunities and risks of blockchain technology” selgub, et spekulatsioonid, ebareaalsed ootused, igapäevaseks kasutamiseks mõeldud rakenduste puudumine, keerukas IT-süsteem, millest enamik inimesi aru ei saa, ja selge probleemi puudumine, mida tehnoloogiaga lahendatakse, ongi peamised põhjused, miks plokiahela tehnoloogia pole siiani tuult tiibadesse saanud.
Virtuaalne raha bitcoin oli plokiahela esimene rakendus. Bitcoin on üsna kindlasti kõige rohkem kaasa aidanud plokiahela kahtlasele mainele. Paljud IT- ja finantsvaldkonna eksperdid pidasid bitconi kõige olulisemaks arenguks pärast veebi loomist, kuid samal ajal kasutas ebaseaduslik kauplemisplatvorm Silk Road bitcoini oma kahtlaste tehingute eest tasumiseks. Virtuaalsed rahad pole senini suutnud asendada traditsioonilisi maksesüsteeme. Ülemaailmselt saab bitcoini abil teha vaid umbes seitse tehingut sekundis, samal ajal kui PayPali maksed kantakse üle peaaegu hetkega.
Facebooki väljatöötatud globaalne maksevahend libra, millest on kirjutatud varasemas uudiskirja loos “Kas uue põlvkonna krüptoraha muudab finantssüsteemi?“, pidi olema suur läbimurre digitaalse raha turul. Viimaks ometi on olemas reaalne plokiahela tehnoloogial põhinev rakendus, mida saab kasutada igapäevaste maksetehingute tegemiseks. Vahepeal on aga palju muutunud. Mitmed projektis osaleda plaaninud suured ettevõtted, nagu Visa, Mastercard ja PayPal, loobusid sellest juba enne projekti kavandatud algust 2020. aastal. Peamine põhjus oli riikide valitsuste ja keskpankade tugev vastuseis paralleelsele maksevahendile, mis toimib ilma riikliku järelevalveta ning võib soodustada rahapesu ja terrorismi ning destabiliseerida väljakujunenud finantssüsteemi.
Praeguseks pole loodud ühtegi rakendust, mis muudaks plokiahela tehnoloogia asendamatuks, kuna enamiku plokiahela rakenduste jaoks on juba proovitud ja testitud alternatiivid olemas ning paljud plokiahela uuenduslikud kasutusalad oleksid samamoodi huvitavad ka ilma selle tehnoloogiata.
Plokiahela tehnoloogiale omane detsentraliseeritus, avalikkus, läbipaistvus ja usaldusväärsus toob kaasa drastilise kõrvalekalde kehtivast regulatsioonist ning paneb kahtluse alla olemasolevate riiklike asutuste vajalikkuse. Plokiahela läbipaistvus ei taga piisavalt kasutajate identiteedi ja privaatsuse kaitstust. Kuna plokiahela eesmärk on andmete salvestamine viisil, mis muudab teabe kustutamatuks ja manipuleerimiskindlaks, ei kaasne sellega “õigust olla unustatud”.
Plokiahela pooldajad unistavad sageli valitsuste kaotamisest ja plokiahelapõhise, detsentraliseeritud maailmakorra loomisest, mis toob kaasa suurema efektiivsuse ja õigluse. Usaldus protseduuride korrektsust tagavate järelevalveasutuse vastu asendub usaldusega keeruka krüptograafilise süsteemi vastu, mis põhineb kõigi osalejate konsensusel. Tõenäosust, et plokiahelas tekib viga, peetakse ebaoluliseks, seejuures ei saaks süsteemi rikke korral kedagi vastutusele võtta. Plokiahela tehnoloogia suurim eelis ‒ traditsioonilise riikliku järelevalve puudumine – on ka selle suurim nõrkus. Kas tehniline süsteem saab töötada “usaldusväärse kolmanda isikuna” ja asendada riigisüsteeme, näiteks sõltuvalt valdkonnast finantsjärelevalvet, järelevalvet valimiste üle või notariaalset kinnitus? Sellele küsimusele on keeruline vastata.
