Mõni kindlustusleping tuleb oma elu jooksul ilmselt sõlmida pea kõikidel inimestel – olgu tegu siis liikluskindlustusega, varakindlustusega, õnnetusjuhtumikindlustusega vms. Tarbijakaitseamet annab kümme nõuannet, kuidas sõlmida need lepingud nii, et kahju tekkides ebameeldivaid üllatusi ei tekiks.
- Tee enne kindlustuspakkumiste võtmist endale selgeks, mida ja mille vastu te kindlustada soovid. Hea lepinguga on kindlustatud just see vara, mis võib saada kahjustatud või hävida, ja kindlustatud on riskid, mis vastavad tegelikule olukorrale. Oluline on mõelda sellele, milliste riskidega te ise toime ei tule.
- Mõelge läbi, millise summa ulatuses soovite kindlustada. Nii väldite asjade ala- ja ülekindlustamist.
- Pakkumiste hindamisel eelistage kindlustusseltsi, kelle tingimused on selged ja arusaadavad. Tingimustega tutvudes pöörake kindlasti tähelepanu järgmisele:
- milliste juhtumite eest ja millises ulatuses kaitset pakutakse;
- kui suur on omavastutus;
- millised on kahju hüvitamise välistused;
- millised on ohutuseeskirjad, nõuded kahju ära hoidmiseks;
- milline on kahjujuhtumist teatamise kord, kuidas toimub hüvitamine, milline on vaidluste lahendamise kord ning tähtajad.
- Arvestage kindlustusandja valikul ka firma turuloleku aega ja praktikat. Näiteks on võimalik internetist uurida, milliste kindlustusandjate vastu ja millist laadi kaebusi on esitatud kindlustuse vaidluskomisjonile või tarbijakaitseametile.
- Võrrelge ka kindlusseltsi esindaja suuliselt esitatud infot ja lubadusi kirjaliku teabega seltsi kodulehel.
- Erapooletut nõustamist võite küsida kindlustusmaaklerilt.
- Kui olete kindlustusseltsi valinud ja saanud lepingu, lugege see põhjalikult läbi ja küsige võimalikult palju küsimusi. Enamik tarbijakaitseametisse jõudvatest kaebustest on põhjustatud just sellest, et inimesed ei ole tingimustest tegelikult aru saanud või on neid mõistnud vääriti. Näiteks on olnud juhtumeid, kus tarbija on teinud kodukindlustuse kõikide riskide vastu, sealhulgas veekahjud, ja arvab, et kõikvõimalikud olukorrad on kaetud, aga lepingus on vihmast ja lumest põhjustatud kahjustused välistatud. Samuti on vääritimõistmist reisikindlustusega: millal see kehtima hakkab ja millised on välistused. Kui inimene ostab kindlustuse reisibüroo kaudu, võib kindlustustingimuste kohta selgitusi küsida ka sealt.
- Veenduge, et hüvitamispiirangud vastavad teie ootustele. Näiteks pagasikindlustuse puhul, kas pakutud hüvitise määr katab teie pagasi väärtuse või mitte.
- Andke kindlustusseltsile teada kõigist olulistest asjaoludest, mis võivad mõjutada seltsi otsust lepingut sõlmida. Näiteks varakindlustuse puhul on oluline märkida kõik eripärad: elamu puhul renoveerimisaasta, ehitusmaterjal, asukoht, kütteviis, signalisatsiooni olemasolu, kas maja või korter on alalises kasutuses, millises ehitusjärgus jne. Õnnetusjuhtumi kindlustuse puhul on oluline rääkida enda ja pereliikmete huvidest-hobidest, kuna teatud spordialad kuuluvad sõltuvalt kindlustusseltsist eritingimuste alla ja on alasid, mida kindlustusseltsid tavakindlustuse raames üldse ei kindlusta.
- Pidage meeles, et lähtuvalt oma huvidest on teil võimalik kokku leppida ka eritingimustes. Kindlustuse tüüptingimused on kindlustusseltsi poolt välja töötatud kõikide klientide jaoks ja nende sisus üldjuhul eraldi kokku ei lepita. Kui teil on aga erihuvid ja -soovid, andke neist ikkagi teada. Kindlustusseltsil võib olla võimalus pakkuda teile alternatiivseid lahendusi.
