Päike on kui hea sõber, kelle seltsis veedetud suvi aitab jagu saada talvekülmast, haigustest ja stressistki. Et aga sõber vaenlaseks ei muutuks, tuleb enne temaga kohtumist üht-teist teada ja meeles pidada:
- vältida pikaajalist päikese käes viibimist keskpäeval, kui päikesekiirgus on kõige intensiivsem,
- kanda päikese eest kaitsvaid riideid, peakatteid ja päikeseprille,
- hoida imikuid ja väikelapsi otsese päikesekiirguse eest,
- kanda päikesekaitsevahendeid regulaarselt nahale, et nende toime püsiks,
- kasutada päikesekaitsevahendeid piisavas koguses,
- meeles pidada, et päikesekaitsevahendeid peab kasutama ka kergelt pilvise ilmaga, sest 90% UV-kiirgusest tungib läbi pilvede,
- vesi pakub UV-kiirguse eest minimaalset kaitset ning veest peegeldunud kiired võivad riski suurendada,
- kuuma ilmaga vältida organismi vedelikukaotust, selleks jooge võimalikult palju vedelikku, soovitavalt mineraalvett,
- päevitada ei tohi ka mõnede ravimite tarvitajad (küsige selgitusi arstilt või apteekrilt),
- kuumus ja päike on vastunäidustatud mõnede krooniliste ja nakkushaiguste puhul,
- mitte liialdada kohvi ja alkoholiga, sest need suurendavad vedelikukadu,
- kanda avarat ja heledat riietust, mis ei lase kehal kuumeneda,
- hoiduda varjulisematesse kohtadesse, kanda peakatet,
- tuulutada tube, mitte jääda kauaks umbsetesse ruumidesse või suletud akendega autosse,
- kuumal ajal piirata füüsilist tegevust.
Kuidas kuumuse ja päikesega toime tulla?
Palavate ilmadega tuleb eelkõige kroonilisi haigusi, nt kõrgvererõhutõbe ja südamehaigusi põdevatel inimestel olla ettevaatlik – sageneda võivad südameatakid, tõuseb vererõhk.
Kuumus ohustab veel ka kuni nelja-aastaseid lapsi ja üle 65-aastaseid täiskasvanuid, samuti ülekaalulisi.
Kuid kuumus võib kurnav olla ka täiesti tervetele inimestele, eriti juhul, kui kuuma käes on vaja teha füüsiliselt pingutavat tööd. Kõrge temperatuur, niiskus, tugev päikesekiirgus võivad põhjustada vedeliku ja soolade kaotust, ülekuumenemist, psüühika- ja vereringehäireid, infarktohtu, päikesepõletusi jne.
Igal juhul tuleb päikesekaitsetooteid siiski kasutada. Kuid Euroopa Komisjon soovitab valida tooted, mis kaitsevad nii UVA- kui UVB-kiirguse eest. Oluline on meeles pidada, et päikesekaitsetooted on vaid üks võimalus kaitsta end ultraviolettkiirguse eest.
Hoidu liigsest päikesest
Päikesekiirgusega ei tohiks liialdada (päikesest on kasu vaid selle hetkeni, mil pole veel nahapõletust tekkinud); päikesekiirguse üledoosiga kaasnevad päikesepõletus, kortsud, nahavähi- ja silmahaiguste tekke oht. Nii naha- kui ka vähiarstid räägivad viimasel ajal nagu ühest suust, et sagenenud on nahavähi juhud, mille üheks põhjuseks on päikesega liialdamine.
Organismi jõuvarude taastamiseks, eelkõige D-vitamiini vajaliku koguse sünteesimiseks piisab lühiajalistest päikesevannidest – pole vaja lõputult rannas või õuemurul praadida. Kui aga ees seisab tõesti pikem päikese käes viibimine, on soovitav kasutada päevitustooteid, mis sisaldavad kaitse- ehk päikesefaktorit ehk UV-filtrit (korraga nii UVA- kui ka UVB-filtrit). Kuid päikesega liialdada ei tohiks ka end kreemidega kaitstes. Tuleb endale aru anda, et ükski päikesekaitsetoode – ükskõik kui efektiivsena seda reklaamitakse – ei kaitse ohtliku ultraviolettkiirguse eest sajaprotsendiliselt ja ebapiisava päikesekaitsega seonduvad tõsised ohud tervisele (nagu näiteks nahavähk).
Kata päikse eest ka pea
Päikesekiirguse eest vajavad kaitset ka juuksed. Liigne päevitamine pleegitab juukseid, muudab nad tuhmiks, kuivaks ja hapraks, mistõttu on juukseid raske kammida, nad hakkavad katkema. Seetõttu tuleb päevitamise ajaks pähe panna kas rätik või kübar või kanda juustele nt fotofiltrit sisaldava šampooni, palsami, vahu, geeli jne abil kaitsekiht.
Nagu naha, nii on ka juuste puhul UVA- ja UVB- kiirguse toime erinev, sõltuvalt juukse tüübist ning värvusest.
Päikesekreemi kaitsev toime on küsitav
Kiirguse eest kaitsvate filtrite efektiivsust kreemis, piimas jne iseloomustab kaitsefaktor (SPF). See näitab, mitu korda pikeneb kaitstud naha puhul ohutum päevitamise aeg võrreldes kaitsmata nahaga. Näiteks kui muidu tekib päikesepõletus pärast 15–20 minuti pikkust päevitamist, siis kasutades kreemi kaitsefaktoriga 4, pikeneb ohutum aeg ühe tunnini. Soovitav on igal inimesel kindlaks määrata endale sobiv päevitustoode ja päikese käes viibimiseks sobiv ohutu aeg.
Päikesega liialdada ei tohi ka kreeme kasutades, sest päikesekaitsefaktor (SPF) kaitseb siiski vaid päikesepõletuse ehk UVB-kiirguse, mitte UVA-kiirguse (mis lisab oluliselt nahavähi ohtu ja kiirendab naha vananemist) eest.
Samuti ei ole UVA-kaitse tugevuse võrdlemiseks veel ühtseid katsemeetodeid. Igal tootjal on oma viis kaitse mõõtmiseks ja sellele viitamiseks.
Ka ei ole olemas päikeseblokaatoreid ja täielikku kaitset. Vaatamata väidetavale päikese tõkestamisele ja täielikule kaitsele ei suuda ükski päikesekaitsetoode kaitsta täielikult ultraviolettkiirguse eest. Päikesekaitsetooted ei tohi ka jätta eksitavat muljet, et nende abil on võimalik imikuid ja väikelapsi täielikult kaitsta päikese eest.
Toote valik ja kasutamine
Toote õige kasutamine on täpselt sama oluline kui toote väljavalimine. Näiteks saadakse päikesekaitsefaktoriga märgitud kaitse kätte juhul, kui nahale kantakse 2mg/cm² kohta, seega võib kogu keha katmiseks vajalik kogus võib ulatuda kolmandikuni väiksemast kreemipudelist. Lisaks tuleb seda kogust korduvalt nahale kanda.
Päikesefaktor (SPF) valitakse vastavalt nahatüübile. Heledanahalised peaksid eelistama suuremat faktorit, näiteks 12. Kes aga kergesti päevituvad, võivad piirduda faktoriga 4–5. Esimeste päevitamiste ajal tuleks nahale määrida suurema faktoriga kreemi.
Kosmeetikute väitel päevitub enamus eestlasi kehvasti, neil on tundlik nahk ja kalduvus saada kiiresti päikesepõletusi.
Kindlasti vajavad päikesekreemi ka lapsed, sest lapseeas saadud päikesepõletused võivad hiljem soodustada nahavähi teket. Lapsed ei oska ise ennast päikese eest kaitsta, nende nahk on täiskasvanute omast tundlikum. Lastele tuleks määrida kaitsekreemi, mille SPF algab 12-st, aga päev otsa porgandina mererannal ei peaks nad ikkagi ringi lippama.
Ettevaatlik tuleb päevitamisel olla ka lapseootel naistel.
Kui reisite soojale maale, siis tuleb päikesega veelgi ettevaatlikum olla kui kodus – päikese käes tohib olla märksa lühemat aega, kusjuures kasutada tuleks tõhusamat kaitset tagavaid kreeme (SPF alates 12-st). Näiteks troopikas ei soovitata põhjamaiselt heledanahalistel üldse päikese käes olla ajavahemikul 10–16, Eestis on intensiivseim kiirgus kell 12–13.
Päevituskreemi tuleks määrida nahale vähemalt pool tundi enne päikese kätte minekut. Kuigi kosmeetikumide tootjad lubavad tootele kaitsvat toimet ka pärast enda märjaks tegemist, oleks nutikas ennast siiski pärast suplust uuesti kreemiga sisse hõõruda.
Kui kõigest hoolimata olete end ära kõrvetanud, tuleks nahale anda esmaabi. Vanasti nühiti end sel juhul sisse hapukoorega, nüüd on apteegis ja ka kosmeetikapoes küllaga saadaval põletikuvastaseid ja nahka rahustavaid tooteid.
