“Sinu magusad huuled,” laulis Tiiu kümmekond aastat tagasi. Tallinnas on nüüd ometi oma magusatänav ja mesist maitset pole vaja otsida kulunud plaatide riiulilt.
Kui noored armunud annaksid täna kinolinal teineteisele vande, et Tallinna jõudes käiakse kohvikus ja loomaaias, siis ilmselt lisaks tekstikirjutaja sinna loetellu ka pealinna magusatänava. Võib-olla on see saabunud kevadise aja romantikapuhang, aga kindlasti pole see kõhuorjus ega pööraseks pöördunud magusasõltuvus, mis meelitab vanalinna, Pikale tänavale. Kolm kena kauplust, kus pakutakse hoole ja armastusega tehtud maiustusi. Tõsi, hinda neil on, aga kallis tundub see seni, kuni kommid on riiulil. Edasi mitte, maitsed panevad pea pööritama ja enesele märkamata küsid müüjalt ühe veel ja siis veel. Magusaarmastus pole pärispatuna kunagi kusagil kirjas olnud. Kui, siis uue aja neidiskirjanduses, mis juba veebruari alguses kohe-kohe saabuva rannahooajaga oma lugejaid transsi püüab viia. Aga õnneks ei usu seda juttu enam peaaegu keegi. Ja kui teie kahtlejaid teategi, siis viige neile kenasti sätitud pakike käsitsi valmistatud maiustustega ja te näete oma silmaga inimmuutumise salapärast imet. Kas nüüd just kohe peab püsti hüppama ja vanalinna sööstma, aga magus on juba ka teadmine, et Tallinnas on Pikal tänaval kolm väga magusat kohta.
Käsitsi valmistatud maiustustel on eriline välimus ja sama põnev maitse. Foto Meeli Küttim
