Aastavahetus on eriline aeg igal pool ja selle tähistamiseks on palju omapäraseid ning põnevaid viise. Meie jaoks kõige tavapärasemad kombed sel ajal on rahvakogunemised, ilutulestiku nautimine ja rikkalik toidulaud heade söökide ning vahuveiniga. Muidugi kuulub kõige selle juurde ka rõõmus tuju ja südamlikud soovid uueks aastaks.

Omaette traditsiooniks on kujunenud ka lubaduste andmine, et jätta koos möödunud aastaga selja taha näiteks mõned halvad harjumused ja alustada uuel aastal puhtalt lehelt. Just aastanumbri vahetumine on aeg, kus mõeldakse rohkem nii minevikule kui ka tulevikule ning tehakse kokkuvõtteid möödunust ja seatakse eesmärke edaspidiseks. 

Vanad eestlased pidasid nääripäeva 

Meie esivanemad uskusid, et kogu aastavahetusel tehtu mõjutab tugevalt elu algaval aastal. Seepärast püüti enamike näärikommetega kindlustada tulevaks aastaks head viljasaaki ja karjaõnne. Tuppa toodi õled ja laotati põrandale – täiskasvanud said niiviisi põrandal mugavasti pikutada ning juttu ajada, samal ajal noorem rahvas mängis ja lõbutses. Söödi näärikakku ja mängiti toredaid mänge. Külla oodati riukalikku näärisokku, keda etendasid tavaliselt külapoisid. Püüti ennustada tulevikku, näiteks valati õnne. See komme ei ole meile päris võõras ka tänapäeval. 

Jaapanis on aastavahetus tähtsaim püha 

Kui meil tähistatakse aastavahetust üsna sarnaselt jõuludega, siis näiteks Jaapanis on uue aasta vastuvõtmine kõige tähtsam püha. Selleks valmistutakse ülimalt hoolikalt: traditsioonilisi jaapani toite tehakse enne aastavahetust ette nii palju, et nendest jätkuks lausa 3. jaanuarini.

Lapsed on aga eriti rõõmsad, sest nemad saavad aastavahetuse puhul sugulastelt kingitusi. Enamasti on selleks ilusa kaardi vahel peituv taskuraha. Üleüldse saadetakse uue aasta tulekul Jaapanis tohutul hulgal postkaarte ja jälgitakse piinliku hoolega, et need jõuaks sõprade ja sugulaste kätte täpselt 1. jaanuaril. 

Kreekas mängitakse õnnemänge 

Kreeklastele meeldib aastavahetusel aega veeta õnnemängude seltsis. Kaardi- ja täringumänge mängitakse üle terve maa nii kohvikutes kui ka kodudes. Koogi sisse peidetakse hõbe- või kuldmünt ja arvatakse, et selle leidjat tabab uuel aastal tõeline õnn. 

Hispaanlased söövad viinamarju, hollandlased põletavad jõulupuid 

Hispaania vana-aastaõhtu rituaal on süüa südaööl kaksteist viinamarja. Selle mõte on tagada algaval aastal kõik õnnelikud kuud. Hollandlastel on kombeks põletada tänavatel jõulupuudest tehtud tuleriitu ja teha ilutulestikku. Tuli põletab ära kõik möödunu ning vana ja tervitab uut. 

Hiinas tuleb uus aasta teisel ajal 

Hiina kalendri põhjal algab uus aasta teise kuuloomisega pärast talvist pööripäeva ja langeb seega meie kalendri järgi tavaliselt jaanuari lõppu või veebruarisse. Uue aasta saabumine on seal perekondlik sündmus, mida püütakse alati tähistada sugulaste seltsis. Nagu meilgi, on ka seal iidsed kombed tagaplaanile jäänud, kuid perekonna koosviibimine ühise pidulaua taga on endiselt kindel traditsioon.

Et aga esivanemad ja nende kombed päris ära ei ununeks, on Põhja-Hiinas tavaks süüa aastavahetuse puhul pelmeene, sama tehakse lõunas, kuid seal valmistatakse neid magustoiduna. See rituaalne sööming sümboliseerib hiinlaste jaoks taasühinemist esivanematega.

Aasta vahetumine on püha ja eriline sündmus tõenäoliselt igas riigis ja kultuuris. Traditsioonid on küll erinevad, kuid aastavahetust tähistatakse kõikjal, nii riiklikul kui isiklikul tasandil. On see ju sümboolne uus algus, mis annab uusi ideid, võimalusi ja lootust.