Eesti õigusaktid ei luba äriühingut tegevuseta hoida, võimalik on kas tegutseda või ettevõte likvideerida. Kuidas ikkagi õige otsus langetada ning millised on järgnevad kohustused?
Ettevõtte äritegevuse lõpetamisel peaksid omanikud kaaluma, kas kasulik on äriühing likvideerida ning äriregistrist kustutada või jätta alles juriidiline keha, millele jäävad kehtima seadustest tulenevad kohustused.
Eesti õigusaktid ei võimalda lihtsamaid reegleid äriühingule, mis seisab sisuliselt tühjana. Ettevõte võib küll lõpetada äritegevuse, kuid kuni aktsionärid või osanikud ei ole otsustanud juriidilist isikut likvideerida, on äriühingul kohustus esitada majandusaasta aruandeid ning deklareerida makse.
Ainsa erandina on füüsilisest isikust ettevõtjal võimalik teavitada äriregistrit ning maksu- ja tolliametit ajutisest tegevuse peatamisest, millega seoses jääb FIE-l tegevuse peatamise ajaks ära ka avansiliste tulu- ja sotsiaalmaksete tasumise kohustus ning sotsiaalmaksu miinimumkohustus.
Vara väärtuse hindamine
Kui ettevõte lõpetab äritegevuse, kuid juriidilist isikut ei likvideerita, peavad osanikud ja aktsionärid esmalt otsustama, kas ettevõttesse jääb osa vara alles või võõrandatakse kõik ning ettevõte jääb seisma miinimum osa- või aktsiakapitali katteks vajaliku varaga.
Kui ettevõttesse jääb näiteks materiaalset põhivara, tuleb kõigepealt hinnata selle vara väärtus. Vara väärtuse testimisel tuleb hinnata selle õiglast väärtust müügihinna alusel ja kasutusväärtust. Kui ettevõte enam ei tegutse, pole varal kasutusväärtust ning tuleb hinnata alla juhul, kui ka müügiväärtus on bilansilisest maksumusest madalam.
Lisaks materiaalsele põhivarale tuleb hinnata ka nõudeid, varusid ning muud vara, mis jääb ettevõttesse pärast äritegevuse lõpetamist.
Omakapital peab vastama äriseadustiku nõuetele
Kui äriühingus ei ole maksejõuetuse ohtu ning äriühingut pärast tegevuse lõpetamist ei likvideerita, peab ka seisva osaühingu või aktsiaseltsi netovara vastama seaduse nõuetele. See tähendab, et omakapital peab moodustama vähemalt poole osa- või aktsiakapitalist ning minimaalselt 2500 eurot osaühingute ja 25 000 eurot aktsiaseltside puhul.
Kui seisva äriühingu osa- või aktsiakapital on suurem kui äriseadustikus kehtestatud miinimumnõue, võib kaaluda kapitali vähendamist, et seisvasse äriühingusse ei peaks osa- või aktsiakapitali katteks liigset vara jätma.
Jälgige äriregistri andmeid
Kui äriühingu tegevuse lõpetamisel on muudatusi omanike seas või juhtkonnas, tuleb veenduda, et kõik vajalikud muudatused ka äriregistris kajastuksid. Samuti tasub jälgida äriühinguid puudutavaid seadusemuudatusi ja viia need vajaduse korral sisse ka põhikirja.
Lihtsa näitena võib tuua eurole ülemineku. Osa- või aktsiakapitali konverteerimisel eurodesse olid äriühingud 2011. aasta lõpuni vabastatud riigilõivu tasumisest, kui eurole üleminekul konverteeriti aktsia- või osakapital lähima suuruseni.
Seisva äriühingu aruandlusega seotud kohustused
Eestis kehtivad õigusaktid ei paku lihtsustatud aruandluse võimalust ettevõtetele, millel puudub äritegevus. Kõikidel äriregistris registreeritud äriühingutel on kohustus esitada kord aastas majandusaasta aruanne.
Aktsiaseltside aruanded peavad olema alati auditeeritud, osaühingute aruanded peavad olema auditeeritud juhul, kui nende varade maht, müügitulu ning töötajate arv ületavad seaduses toodud miinimumpiirid.
Teatud juhtudel asendatakse audit ülevaatusega, mille puhul audiitori tehtavad toimingud mõnes valdkonnas ei pruugi olla nii põhjalikud kui auditi puhul. Seisvatele äriühingutele lihtsamaid reegleid aastaaruande koostamiseks Eestis ette nähtud ei ole.
Euroopa Komisjonis on arutlusel eelnõu, millega soovitakse eristada nn mikromajandusüksused ja vabastada need aruandlusega seotud kohustustest. Mikromajandusüksuseks on ettepanekute kohaselt äriühing, millel on täidetud vähemalt kaks kriteeriumi: maksimaalselt 10 töötajat, bilansimaht väiksem kui 500 000 eurot ning käive väiksem kui 1 000 000 eurot.
Mikromajandusüksustele peaks eelnõu järgi muutuma vabatahtlikuks nii raamatupidamise aastaaruannete koostamine, auditeerimine kui ka äriregistrile esitamine. Selliste majandusüksuste juhtimise ja aruandlusega seotud keskmiseks halduskoormuseks Euroopa Ühenduses on hinnatud 1558 eurot äriühingu kohta aastas, millest ligikaudu 75 protsenti moodustavadki raamatupidamise ning aruandlusega seotud kohustused.
Üldsuse huvi selliste üksuste avalikustatud aruannete vastu on hinnatud väheseks, samuti on nende äriühingute omanike ja juhtkonna puhul tegu enamasti samade isikutega.
Kirjeldatud ettepanekuga soovitakse liikmesriikidele anda valikuvõimalus mikromajandusüksuste aruandluse vähendamiseks. Teisisõnu, see muudatus ei ole eelnõu järgi liikmesriikidele kohustuslik. Ka 1978. aastal vastu võetud neljas, raamatupidamise aastaaruannete koostamist reguleeriv äriühingute direktiiv kehtestas liikmesriikidele võimaluse, mille kohaselt väike- ja keskmise suurusega ettevõtted võivad koostada lühendatud aastaaruande. Sellise äriühingu puhul peavad olema täidetud vähemalt kaks järgnevatest kriteeriumidest: bilansimaht kuni 4 400 000 eurot, netokäive 8 800 000 eurot ning keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul kuni 50.
Eestis ei ole lihtsustatud aruannete koostamise võimalust kasutusele võetud.
Maksude ja deklaratsioonide esitamisega seotud kohustused
Kui ettevõte peatab äritegevuse ja lähiajal ei ole plaanis uuesti alustada, tasub äriühing käibemaksukohuslaste registrist maha võtta. Isegi kui ettevõttel puudub käive või tulu- või sotsiaalmaksuga maksustatavad tulud või kulud, tuleb käibemaksukohuslasena registreeritud äriühingul esitada iga kuu null-ridadega deklaratsioone.
!Kui äriühing kustutab end käibemaksukohuslaste registrist, kaob ära kohustus esitada null-deklaratsioone nii KMD-sid kui ka TSD-sid.
Kui äriühingul on siiski juhuslikke maksustatavaid tulusid või kulusid, tuleb esitada vastav TSD vorm. Ettevõte äritegevuse jätkumisel tuleb äriühingul end uuesti käibemaksukohustuslasena registreerida, järgides seejuures käibemaksuseadusega sätestatud piirmäärasid.
Käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustus tekib, kui käibemaksuseaduses nimetatud tehingute käive kalendriaasta algusest ületab 16 000 eurot.
Tegevuse jätkamine
Kui tegevuse peatanud äriühing jätkab tegevust, ei muutu oluliselt raamatupidamise ega aruandlusega seotud kohustused.
Osaühingul võib tekkida majandusaasta aruande auditeerimise kohustus, kui varade maht, müügitulu või töötajate arv ületavad audiitortegevuse seaduses toodud miinimumpiirid.
Äriühingu lõpetamine
Äriühingu lõpetamiseks ja registrist kustutamiseks peavad osanikud või aktsionärid võtma vastu likvideerimisotsuse. Kui ilmneb, et tegevuse lõpetamisel ei jätku varasid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, on juhatuse liikmetel kohustus esitada pankrotiavaldus.
Äriühingu likvideerimismenetlus kestab üle poole aasta, sageli võib likvideerimisprotsess ka pikemaks osutuda. Likvideeritavatel äriühingutel säilib raamatupidamiskohustus, ainult et varasid tuleb hinnata lähtuvalt likvideerimisväärtusest.
Varade õige hindamine enne likvideerimist ongi eelkõige oluline, et selgitada välja, kas äriühing on võimeline kohustusi täitma. Kui äriühing likvideeritakse ja kustutatakse äriregistrist, peab äritegevuse uuesti alustamisel arvestama mõningate asutamiskuludega, nagu riigilõiv, notaritasud, mitterahalise sissemakse tegemisel selle hindamisega seotud kulud.
Kui olemasolevasse äriühingu omakapitali on omanikud aastate jooksul teinud suuri sissemakseid ning tulevikus plaanitakse äritegevus taastada, tuleks põhjalikult kaaluda äriühingu lõpetamise mõttekust. Nimelt saaks äriühing minevikus omakapitali tehtud sissemaksete arvel teha tulevikus tulumaksuvabasid väljamakseid (näiteks aktsia- või osakapitali vähendamise teel).
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks võib öelda, et hetkel puuduvad Eesti õigusaktides sätted, mis võimaldaksid ettevõtte tegevuse peatumisel lihtsustada aruandlusega seotud kohustusi. Igati tervitatav on Euroopa Komisjoni ettepanek eraldada muudest ettevõtetest mikromajandusüksused ja vähendada nende halduskoormust.
Edasine sõltub juba Eesti seadusandja hinnangust, kas ka meie majanduskeskkonnas loetakse nimetatud äriühingud piisavalt väikseks, et vabastada need aruandluse ja osaliselt ka raamatupidamisega seotud kohustustest. Igal juhul oleks tühjalt seisvate ettevõtete jaoks lihtsam, kui aruannete koostamise ja muu administratiivtegevusega seoses oleks vähem kohustusi.
