Ave Piik
Advokaadibüroo Luiga, Mugu & Borenius advokaat
Sten Luiga
Advokaadibüroo Luiga, Mugu & Borenius advokaat
Riigikohus leidis oma 26. aprilli määruses, et juhatuse liikme volituste tähtaeg lõppeb tähtaja möödumisel, milleks juhatuse liige oli valitud, ega ole seotud osanike tegevusega juhatuse liikme tagasikutsumisel või uue juhatuse liikme valimisel.
Juhatuse liikme volituste lõppemisel peab äriühing esitama avalduse juhatuse liikme äriregistrist kustutamiseks. Osanike või nõukogu otsust liikme tagasikutsumise kohta pole vaja lisada. Tagasikutsumine on kohaldatav, kui juhatuse liikme volitusi tahetakse lõpetada enne tähtaja möödumist.
Registripidajate seisukoht, et registrikanne juhatuse liikme kohta on õige seni, kuni pole esitatud otsust tema tagasikutsumise kohta, tekitas vastuväiteid juba enne riigikohtu lahendit. Registripidajad on viidanud äriseadustikule, mis sätestab, et osaühingu juhatuse liikmed valitakse ja kutsutakse tagasi osanike või nõukogu poolt ning aktsiaseltsi juhatuse liikmed kutsub tagasi nõukogu. Need paragrahvid sätestavad, et juhatuse liikme valimiseks on vajalik tema nõusolek. Kui eeldada volituste lõppemise seotust osanike- või nõukogupoolse tagasikutsumise otsusega, tekiks juhul, kui vastavat otsust õigel ajal vastu ei võeta, olukord, kus isik oleks äriühingu juhatuse liige, ilma et oleks selleks nõusoleku andnud. Praktikas on selliseid juhtumeid aeg-ajalt ette tulnud.
Kuna nõusolek juhatuse liikmena tegutsemiseks on antud, arvestades põhikirjas või seaduses sätestatud ametiaja pikkust, ei või eeldada, et juhatusse valitava isiku nõusolek kehtib ka pärast ametiaja lõppemist. Millised on aga ses olukorras osanike või nõukogu poolt tagasi kutsumata jäetud juhatuse liikme õigused? Äriseadustiku kohaselt on registripidajal õigus teha järelepärimisi, kui tal on andmeid registrikande ebaõigsuse kohta. Kande ebaõigsuse kindlakstegemisel on registripidajal kohustus teatada sellest ettevõtjale, kelle avalduse alusel kanne tulnuks teha. Kui ettevõtja kahe nädala jooksul teatamisest vastu ei vaidle, parandab registripidaja kande ise.
Riigikohus on asunud seisukohale, et kui juhatuse liige ise esitab avalduse enda kohta tehtud kande kustutamiseks ametiaja lõppemisest tulenevalt, peab seda käsitlema registripidaja informeerimisena registriandmete võimalikust ebaõigsusest, mille alusel registripidaja võib teha järelepärimisi.
Registripidajal on õigus viia läbi kontrollimenetlus. Tal pole võimalust menetleda juhatuse liikme avaldust kandeavalduse lahendamiseks ette nähtud registrimenetluses, mistõttu ei ole võimalik teha ka kandeotsust, sh otsust jätta juhatuse liikme avaldus rahuldamata. Seega juhul, kui äriühing ei vaidle vastu registripidaja teatele kande ebaõigsusest, parandab registripidaja kande iseseisvalt. Juhul aga, kui vastuväide esitatakse ning äriühingu ja juhatuse liikme vahel tekib vaidlus juhatuse liikmesuse üle, võib juhatuse liige kaitsta oma huve hagimenetluses.
Äriühingud peaksid jälgima oma juhatuse liikmete volituste tähtaegu, et vältida olukorda, kus senise liikme volitused on lõppenud, kuid uut liiget valitud pole. Eriti peaksid seda tegema äriühingud, mille juhatuses on üks liige või mille põhikirjas on ette nähtud muu minimaalne juhatuse liikmete arv.
Kui äriühingu juhatuse koosseis ei vasta seaduse või põhikirja nõuetele, määrab registripidaja äriühingule puuduse kõrvaldamiseks vähemalt ühekuulise tähtaja. Kui juhatuse koosseisu ei viida selle aja jooksul seaduse või põhikirja nõuetega vastavusse, otsustab registripidaja äriühingu sundlõpetamise.
