Hoiu-laenuühistud on ühistulised rahaasutused, mille eesmärk on pakkuda oma liikmetele finantsteenuseid. Põhilised pakutavad teenused on tuletatavad hoiu-laenuühistu nimest endast – nendeks on hoiused ja laenud.
Üha enam hoiu-laenuühistuid on hakanud pakkuma veel teisigi finantsteenuseid, milleks on näiteks garantiid, liising või faktooring, võimaldamaks liikmel saada kõik vajalikud teenused ühest kohast. Hoiu-laenuühistud võivad sageli aidata liikmeid kas läbi tütarettevõtte või koostööpartneri kindlustuse valdkonnas. Ühistu pakutavate teenuste valik ja kvaliteet on oma olemuselt sarnased pankades pakutavatele teenustele, mida tõestab uute teenuste aktiivne kasutamine ühistute liikmete seas. Tulevikus on hoiu-laenuühistute liikmetel võimalik ühistu kaudu kasutada veel internetipanga teenuseid. Internetipanga, kaardiautomaatide ning pangakaartide kasutamine on elementaarseteks teenusteks riikides, kus hoiu-laenuühistute süsteem on arenenud ning saavutanud ühiskonnas laia kandepinna. Sellisteks riikideks on näiteks USA, Kanada, Saksamaa ja Poola.
Tegutsemine klientide ehk omanike huvides
Kõik hoiu-laenuühistu kliendid on ühistu omanikeks. See tähendab, et ühistu tegevus on suunatud oma klientide ehk omanike huvide teenimisele. Seega erineb hoiu-laenuühistu pankadest, kelle huvi on teenida klientide arvel võimalikult palju kasumit. Hoiu-laenuühistus makstakse liikmele üldjuhul oluliselt kõrgemat hoiuseintressi kui pankades ning samuti on ühistu pakutav laenuteenus paindlikum ning sageli ka soodsam kui pankades.
Hoiu-laenuühistu tegevusega teenitud kasum kuulub ühistu liikmetele ning kasumi võib aasta lõppedes ühistu liikmetele välja jagada. Kuna hoiu-laenuühistute eesmärk on pakkuda oma liikmetele soodsatel tingimustel teenuseid, on teenitud kasumit kasutatud laenude intressimäära alandamiseks või hoiuste intressimäärade tõstmiseks. Teenitud kasumi kasutamise võimaluseks on veel ühistu reservkapitali suurendamine, tagamaks ühistu kohustusi ning liikmete vara. Hoiu-laenuühistute loomise eesmärgiks on tavapäraselt olnud ühistu liikmetele soodsatel tingimustel finantsteenuste pakkumine. Seetõttu on ühistute pakutavatel teenustel soodsad hinnad ning tekkinud tulu kasutatakse peamiselt ühistu tegevuskulude katmiseks.
Hoiu-laenuühistute juhtimine
Hoiu-laenuühistute igapäevast tegevust juhib juhatus, kelle valib nõukogu. Ühistu nõukogu valimine toimub ühistu üldkoosolekul ning nõukogusse võib kandideerida iga ühistu liige, võttes arvesse põhikirjalisi piiranguid. Üldkoosolekul hääletamisel on igal liikmel üks hääl, olenemata liikme osakapitali suurusest. See võimaldab ühistul areneda suunas, mille määrab ühistu liikmete enamus.
Hoiu-laenuühistutega liitunud inimeste jaoks on sageli olulisel kohal Eesti ettevõtete toetamine nii liikmete ühise koostöö kui ka hoiu-laenuühistu tegevuse kaudu. Ühistu liikmed jagavad põhimõtet, mille kohaselt peab Eesti elanike loodud väärtused jääma teenima elanike endi huve. See on aluseks eestlaste majandusliku iseseisvuse saavutamisele ning üldise heaolu suurenemisele. Samade põhimõtete all juhitud hoiu-laenuühistud lähtuvad teenuste pakkumisel ühistu finantsvõimekusest ning ei võta arutuid riske, teenimaks võimalikult suurt tulu. Sellised ühistud on stabiilsed ka rasketes majandusoludes, mida on näidanud mitmete riikide hoiu-laenuühistute kogemused.
Hoiu-laenuühistud mujal maailmas
Enamikku maailma rahaühistuid toetava ja ühendava Hoiu-laenuühistute Maailmanõukogu (World Council of Credit Unions – WOCCU) andmed kajastavad ühistute tegevust ligemale sajas riigis üle maailma. Suurimad ühistute võrgustikud on tekkinud näiteks Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Austraalias, Indias ja Brasiilias. Euroopas on ühistute tegevus suurt toetust leidnud näiteks Iirimaal, Poolas, Suurbritannias ja Ukrainas. Inimeste huvi ühistute tegevuse vastu on aastatega suurenemas, mida näitab ka ühistute ning nende liikmete arvu kasv. Näiteks on iga kolmas Ameerika Ühendriikide elanik hoiu-laenuühistu liige ning 8000 ühistu käes on kokku ligi 6% ühendriikide pangaturust. Euroopas võib hoiu-laenuühistute populaarsust kirjeldavaks näiteks tuua Poola, kus 2010. aastal tegutses 59 hoiu-laenuühistut, kus oli kokku ligi 2,2 miljonit liiget. Eesti naabritest on hoiu-laenuühistud tugevalt esindatud Leedus, kus maapiirkondade n.ö pangandusturust ligi viiendik on hoiu-laenuühistute teenindada.
Eesti pangandusmaastikul ning laiemas üldsuses on pikka aega valitsenud arvamus, et hoiu-laenuühistud on ajaloolised rahaasutused, mis oma olemuse tõttu ei sobi tänapäeva kaasaegsesse ühiskonda. Viimastel aastatel on see arvamus aktiivsemate hoiu-laenuühistute teavitustöö tõttu asenduma teadmisega, et hoiu-laenuühistud pakuvad oma liikmetele soodsatel tingimustel enamlevinumaid finantsteenuseid, mille hulka on lähiajal lisandumas ka arveldusteenused. Eesti hoiu-laenuühistute turuosa pangandusturust on tänasel päeval veel küllaltki väike, kuid iga aastaga on nii hoiu-laenuühistute liikmete arv kui ka varad oluliselt suurenenud. Hoiu-laenuühistute kaasaegsust ning praktilisust kinnitab veel Skandinaaviamaades ja Soomes hoiu-laenuühistute asendumine ühistupankadega. Lisaks on hoiu-laenuühistud asutatud spetsiaalselt ÜRO ja Maailmapanga peakontorite juurde ning ka Ameerika Ühendriikide Valge Maja personalil on oma hoiu-laenuühistu.
