Ülevaade ja näpunäited osas, miks tuleb pakendiarvestus kohe korda teha ettevõtjatel, kes toovad oma äritegevuse käigus pakendatud kaupu või materjale Eesti turule. 

Kõik ettevõtlikud inimesed, kes on asutanud oma firma, teavad, et ettevõtte jätkusuutlikuks ja seadusjärgseks toimimiseks on vaja korras raamatupidamist, mida on vaja pidama hakata alates esimesest päevast. Samasugune nõue ja vajadus kehtib ka korrektse pakendiaruandluse kohta, kuid tihti seda arvestust pidama ei hakata. Seda ei saa ette heita ainult alustavatele ettevõtjale, vaid ka paljudele kogenud ettevõtjatele tuleb see kohustus tihti üllatusena. Põhjuseks võib pidada teadmatust.

Mõned ettevõtjad ignoreerivad pakendiarvestust

Lihtsustatult võib väita, et pakendiarvestuse pidamise puhul jagunevad ettevõtted laias laastus kolmeks. Esimesed, kes peavad seadusest tulenevat arvestus esimesest päevast ja korrektselt, teised aga arvavad et pakendiarvestus neid ei puuduta, seetõttu on ka arvestus puudulik. Kolmanda rühma moodustavad need, kes kohustust lihtsalt ignoreerivad. Meie poole on viimasel ajal pöördunud just viimase kahe rühma esindajad palvega, kas saaksime neile kiiresti pakendiaruande sisse töötada ja esitada eelmiste aastate kõik vajalikud aruanded. Selliseid pöördumisi on teinud eri suurusega ettevõtjad, mitte ainult suured.

Maksuamet kontrollib pakendiaruandeid

Tekib kohe küsimus, et miks neil ettevõtetel järsku korrektse arvestuse vastu nii suur huvi tekkis. Sellepärast, et maksu- ja tolliamet kontrollib koostöös keskkonnaametiga pakendiaruandeid sama moodi nagu ettevõtte raamatupidamist ning need ettevõtted on saanud nüüd endi üllatuseks maksuhaldurilt järelpärimise pakendiaruandluse kohta.

Mis juhtub, kui pakendiaruandlus pole korras?

Esiteks, kui ettevõttel puudub korrektne pakendiarvestust, siis ei teata kui palju tuleb pakendite maale toomise eest pakendiaktsiisi maksta. Teiseks on väga oluline, et isegi kui ettevõte oma pakendiarvestuse välja töötab ja esitab pakendiaruanded, tuleb arvestatud pakendite koguselt maksta maksu- aja tolliametile pakendiaktsiisi.

Otse maksu- ja tolliametile makstav aktsiis on kümneid kordi kõrgem võrreldes sellega, kui ettevõte oleks mõne taaskasutusorganisatsiooni liige ja tasuks neile teenustasu. Erinevus aktsiisi ja teenustasu vahel tuleneb sellest, et motiveerida ettevõtjaid sõlmima lepingut mõne taaskasutusorganisatsiooniga ja seeläbi pakendeid taaskasutama.

Pakendiaktsiis on mõeldud keskkonna saastamist ennetava maksuna, mis motiveerib pakendiettevõtjat suunama enda turule lastud pakendid taaskasutamisele ja ringlusse. Siinkohal ongi ettevõttel mõistlik sõlmida leping mõne taaskasutusorganisatsiooniga, kes võtab peale lepingu sõlmimist üle kohustuse pakendite ja pakendijäätmete kogumiseks ja taaskasutamiseks. Ühtlasi vabastab see ka ettevõtte aktsiisi tasumisest, kuid mitte turule paisatud koguste arvestamisest. Oluline on silmas pidada, et kui ettevõte taaskasutusorganisatsiooniga liitub, siis saab taaskasutusorganisatsioon üle võtta ainult ettevõtte jooksva kvartali arvestatud pakendikogused, mitte aga varasemate perioodide omad.

Miks pakendiarvestust üldse pidama peab?

Esimese mõttena tuleb pähe see, et riik saab aktsiisimaksust riigieelarvesse tulusid juurde, kuid tegelikult pakendiaktsiisi fiskaalne eesmärk sisuliselt puudub. (joonis.1)

Pakendiarvestuse pidamise eesmärk on suunata ettevõtteid kasutama keskkonnasõbralikumaid pakendiliike, neid taaskasutama ja ülepakendamist vähendama. Siiani on fookuses olnud tagajärgedega tegelemine ehk pakendite taaskasutamine, mitte aga probleemi ehk pakendimassi vähendamine. Viimastel aastatel on aga riik hakatud mõtlema rohkem selles suunas, kuidas vähendada turule toodavate pakendite koguseid ning suunata tootjaid ja maaletoojaid kasutama keskkonnasõbralikumast materjalist pakendeid.

Sellekohane pakendiseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise eelnõu sai 2017.aasta mais valitsuse heakskiidu, millega sooviti kehtestada kauba pakendi turule toomise aktsiis. Ettevõtjad ja ettevõtjate esindusorganisatsioonid (sh Kaubandus-Tööstuskoda) olid kategooriliselt eelnõu vastu, kuna nad olid veendunud, et turule toomise pakendiaktsiis ei täida oma peamist eesmärki, sest ei aita vähendada turule toodud pakendite kogust.

Surve pakenditele aina kasvab, kuna valitsus kiitis 20.mail 2020. a heaks jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise eelnõu. Muudatused puudutavad ennekõike jäätmetekke vältimist, jäätmete liigiti kogumist, laiendatud tootjavastutust, jäätmete ringlussevõttu, jäätmekavu, aga ka jäätmevaldkonna rikkumiste vastutussätteid ja karistusmäärasid. Paljud kohustused kehtisid juba varem, kuid nii direktiivid kui ka eelnõu täiendavad neid. Uued sihtarvud seatakse ka pakendijäätmete ringlussevõtule, mis peab hiljemalt aastaks 2030 tõusma 70%-ni.

Ei saa pead liiva alla peita ja loota, et ehk maksuhaldurit minu ettevõte ei huvita või pakendiarvestus saab iseenesest korda. Varem või hiljem tekitab puudulik või olematu pakendiarvestus ettevõttele probleeme. Seda enam, et keskkonnateemad üldiselt on aasta-aastalt üha teravama tähelepanu all.

Kokkuvõtvalt aitavad vältida selliste väikeste “ebameeldivate” järelpärimiste kujunemist suureks probleemiks kui:

Pakendiarvestus – teha ise või osta teenust sisse? 
Kolm nippi kuidas vähendada pakendiaruandlusega seotud kulusid
Pakendiaruandlus: kas eesmärgid pühendavad abinõud?