• Füüsilise isiku maksejõuetusmenetluste algatamiseks luuakse ühtne maksejõuetusavaldus, mille esitamisel on võimalik võlgniku suhtes algatada nii pankroti-, kohustustest vabastamise kui ka võlgade ümberkujundamise menetlus. Füüsilisest isikust võlgniku puhul pankrotiavaldust enam ei esitata ning pankrotimenetluse algatamine toimub füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses sätestatud maksejõuetusavalduse alusel. Maksejõuetusavalduse peab võlgnik isiklikult allkirjastama.
• Võlgnik saab maksejõuetusavalduses ise valida, kas ta taotleb pankroti väljakuulutamist; pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamist; võlgade ümberkujundamist või jätab ta eelneva kohtu otsustada. Valida võib ka mitu menetluse liiki. Põhimõtteline muudatus seisneb selles, et füüsilisest isikust võlgnikule sobiva menetluse valiku otsustab kohus. Võlgniku avalduse alusel saab kohus siiski valida vaid selle maksejõuetusmenetluse liigi, millega võlgnik lõpuks nõus on.
• Maksejõuetusavaldus tuleb koostada võlgnikul oma parima teadmise alusel, tegemist on lihtsalt esmase ülevaatega. Vara- ja võlakirja koostab usaldusisik hiljem juba võlgnikuga koos (FiMS § 15 lg 10).
• Kaotatud on tingimus, et enne võlgade ümberkujundamise avalduse kohtusse esitamist peab võlgnik astuma vajalikke samme, et saavutada võla ümberkujundamine kohtuväliselt (VÕVS § 10 lg 1), mis võis olla aluseks avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel (VÕVS § 17 lg 2 p 2).
• Alates 1. juulist 2022 on võimalik maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebus Riigikohtule (FiMS § 18 lg 10). Seni ei saanud Riigikohtule kaevata füüsilise isiku pankroti väljakuulutamise peale. Seletuskirja põhjenduste kohaselt tingib kahekordse kaebeõiguse asjaolu, et maksejõuetusavalduse puhul on tegemist uudse õigusinstrumendiga, mis vajab ühtse kohtupraktika kujundamist. Tulevikus saab selle üle vaadata ja vajadusel muuta.
• Võlausaldaja saab maksejõuetusavalduse kaudu täiendavalt õiguse esitada avaldus võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks, kuid võlgnik peab selleks oma nõusoleku andma. Võlausaldaja avalduse alusel saab võlgniku tahte vastaselt kuulutada välja võlgniku pankroti.
• Füüsilise isiku maksejõuetusmenetluses ei nimetata enam kunagi ajutist haldurit. Füüsilist isikut hakkab tema maksejõuetusmenetluses algusest lõpuni nõustama ja abistama usaldusisik, kellel on kõik ajutise halduri õigused ja kohustused. Usaldusisiku ülesanded hakkavad võrreldes kehtiva õigusega hõlmama ajutise halduri, kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ja võlgade ümberkujundamise menetluses nõustaja ülesandeid. Võlgnik saab maksejõuetusavalduses esitada andmed oma esindaja või nõustaja kohta ning kohus saab seda isikut võtta arvesse usaldusisiku määramisel, kui täidetud on selleks vajalikud eeldused. Kohus ei ole siiski võlgniku sooviga seotud.
• Kohus võib avalduse lahendamise või usaldusisiku nimetamise käigus suunata võlgniku taotlema ja kasutama sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud võlanõustamisteenust. Võlanõustamisteenuse osutamine ei peata maksejõuetusavalduse menetlemist ega usaldusisiku nimetamist (FiMS § 13 lg 4).
• Abikaasad saavad esitada ühise maksejõuetusavalduse, kuid menetlust ühiselt siiski läbi ei viida. Abikaasade suhtes on võimalik algatada ka erinevad menetlused. Ühiselt on võimalik algatada ja läbi viia üksnes võlgade ümberkujundamise menetlust.
• Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja juurde moodustatakse usaldusisikute nimekiri, mille alusel kohus edaspidi usaldusisiku valib (üleminekuaeg kuni 1. juuli 2024). Sätestatakse usaldusisiku eksami, koolitamise ja täiendusõppe nõuded, mille eesmärk on tõsta usaldusisiku teenuse kvaliteeti. Kuni 2024. aasta 30. juunini võib kohus nimetada usaldusisiku ka usaldusisikute nimekirja väliselt, kuid peab sellisel juhul hindama, et isikul on vajalikud erialased teadmised oma ülesannete täitmiseks, seejuures võib isik olla asjakohase koolituse, kvalifikatsiooni ja erialased teadmised omandanud ka kutsealal töötamise käigus (FiMS § 69 lg 2).
• Usaldusisiku nimetamisel peatab kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni (FiMS § 16 lg 3).
• Võlausaldaja õigustatud huve silmas pidades võib kohus võlausaldaja avalduse alusel lubada peatatud täitemenetluse jätkamist ja võlausaldajal võlgniku antud tagatistest tulenevate õiguste teostamist ka enne pankroti väljakuulutamist, ümberkujundamiskava kinnitamist või menetluse lõppemist (FiMS § 16 lg 5).
• Kohustustest vabastamise perioodi vähendatakse 3 aastani. Sellele jäävad kehtima ka senises õiguskorras ettenähtud erandid nii perioodi pikendamise kui lühendamise kohta. Kohustustest vabastamine on kohtu kaalutlusõigus ning menetlus on võimalik üks kord 10 aasta jooksul. Maksimaalne kohustustest vabastamise tähtaeg võib olla 4 aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9), minimaalne tähtaeg on 1 aasta menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 3).
• Täiendavalt nähakse ette, et kohustustest vabastamise menetlus algab koos pankroti väljakuulutamisega. Seega lüheneb kohustustest vabastamise periood ka pankrotimenetluse läbiviimise aja võrra.

Maksejõuetusavalduse ja teiste avalduste kohustuslikud vormid on kättesaadavad SIIT.