Kes on pakendiettevõtja?

• Isik, kes pakendab kaupa ja müüb selle Eesti turul, on pakendiettevõtja.
• Isik, kes impordib ehk veab sisse (Eesti turule) pakendatud kaupa, on pakendiettevõtja.
• Isik, kes müüb (sh edasimüüja) pakendatud kaupa Eestis, on pakendiettevõtja.

Pakendi taaskasutussüsteem toimib Euroopa Liidu jäätmepoliitika põhimõtteid arvestades:

• saastaja-maksab-põhimõte – jäätmetekitaja katab jäätmekäitlusega seotud kulud;
• tootja-vastutuse-põhimõte – ettevõtjad (toote valmistajad, maaletoojad, levitajad) peavad vastutama tootes sisalduvate ainete, koostisosade ja toote kui terviku eest kogu toote olelusringi jooksul, alates valmistamisest kuni jäätmeks muutumiseni. Tootjad katavad tootest tekkinud jäätmete käitluskulud.

Toote turule laskmine on tegevus, millega toode tehakse Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis esmakordselt kättesaadavaks kas levitamiseks või (oma tarbeks) kasutusele võtmiseks.

Tulenevalt eeltoodust on saastaja ettevõte, kes pakendab kaupu või veab sisse pakendatud kaupu, mitte tarbija, kes kaupu ostab/tarbib. Seega on kaupu pakendav ja sisse vedav ettevõte kohustatud ka finantseerima pakenditest tekkinud jäätmete käitlemise taaskasutamise eesmärgil.

Millised on pakendiettevõtja kohustused?

• Pakendiettevõtja, kes müüb oma kaupa lõppkasutajale või tarbijale peab neilt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed.
• Pakendiettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma oma kauba veo- ja rühmapakendi.
• Pakendiettevõtja, kes ise ei müü oma kaupa lõppkasutajale või tarbijale, peab tagama oma kauba müügipakendi ja -pakendijäätmete tagasivõtu lõppkasutajalt või tarbijalt.
• Kaupade puhul, mille pakendile on kehtestatud tagatisraha, peab pakendiettevõtja tagama, et tagatisraha oleks lisatud kauba hinnale kogu müügitsükli kestel ja tagasiarvestused tehakse iga tagastamistehingu käigus.
• Pakendiettevõtja, kes pakendab või veab sisse pakendatud kaupa, peab tema poolt Eesti turule lastud kauba pakendi ja sellest tekkinud pakendijäätmete kogused taaskasutama selliselt, et pakendiseaduse §-s 36 sätestatud taaskasutuse sihtarvud oleksid täidetud ning kandma sellest tulenevad kulud.
• Pakendiettevõtja, kes pakendab või veab sisse pakendatud kaupa, peab esitama kord aastas riiklikule pakendiregistrile auditeeritud andmed tema poolt Eesti turule lastud kauba pakendite koguste ja nendest tekkinud pakendijäätmete taaskasutamise kohta.

Hulgi- ja/või jaemüüjatel (näiteks kauplused) on kogumise ja taaskasutamise kohustus nende pakendite osas, mida nad on kasutanud ise kaupade pakendamisel (näiteks kulinaariatoodete pakkimiseks salati- jm karbid, kaubaga kaasa antavad kile- jm kotid).

Mitmed loetletud kohustused võib üle anda akrediteeritud taaskasutusorganisatsioonile.

Mis on pakend?

• Pakendi peamine funktsioon on kaitsta kaupa teekonnal tootjast tarbijani.
• Pakendit kasutatakse kauba hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kätte toimetamiseks ja/või esitlemiseks.
• Pakendiks loetakse ka samadel eesmärkidel kasutatavaid ühekorratooteid.

Mida silmas pidada kaupade pakendamisel?

• Mõtle hoolega, ehk näeb kaup atraktiivne välja ka vähem pakendimaterjali kasutades. Seega, püüa vältida liigset pakendamist.
• Eelista võimalusel korduskasutuspakendit.
• Kasuta keskkonnasõbralikke materjale, mida on võimalik materjali ringlussevõtuna uuesti taaskasutada või keskkonda minimaalselt saastades põletada energia saamise eesmärgil.

Kuidas liigitatakse pakendeid?

Sõltuvalt kasutuskordadest:

• korduskasutuspakend – mõeldud ja kavandatud kasutada oma esialgsel otstarbel mitmeid kordi;
• ühekorrapakend – kasutatav pakendina ainult üks kord.

Lähtudes otstarbest:

• müügipakend – lõppkasutajale või tarbijale müügikohas üleandmiseks ettenähtud müügiühiku osa;
• rühmapakend – mõeldud teatud hulga müügiühikute rühmitamiseks, sõltumata sellest, kas pakend müüakse koos kaubaga lõppkasutajale või tarbijale, kasutatakse kaupade kaitsmiseks või käsitsemise lihtsustamiseks; rühmapakendit on võimalik eemaldada toote omadusi muutmata;
• veopakend – mõeldud teatud arvu kaubaühikute käsitsemiseks ja veoks, et vältida veol kauba füüsilisi kahjustusi.

Pakendimaterjalide liikide järgi: klaas-, plast-, paber- ja papp-, metall-, puit- ja muust materjalist pakendid

Millisel juhul on pakendimärgistamine kohustuslik?

Vasavatalt pakendiseaduse § 23 on kohustuslik kanda pakendile või etiketile tagatisraha suurus ehk pant. Üleriigilist tagatisrahasüsteemi haldava Eesti Pandipakend OÜ pandimärgid on kehtestatud keskkonnministri 15. aprilli 2005. a määrusega nr 24 "Pakendi tagatisraha suuruse märgid“.

Millist märgistust on veel soovitav kasutada pakenditel?

• Euroopa Liidus on kasutusel ühtne pakendimaterjalide identifitseerimissüsteem (lühendid ja numbrid), mis on kehtestatud Euroopa komisjoni otsusega 97/129/EÜ. Lühendite ja/või numbrite kandmine pakendile on vabatahtlik, samuti puudub selleks kokkuleppeline tähistus (levinud on kolmest noolest kolmnurga märk). Pakendimaterjali märgistus lihtsustab pakenijäätmete käitlemist taaskasutamise eesmärgil.
• Samuti on soovitav kasutada pakendimärgistust, mis viitab taaskasutusorganisatsiooni kogumise ja taaskasutuse teenusele/litsentsile.
• Rahvusvaheliselt on laialt levinud pakenditel kasutada Rohelise punkti taaskasutusorganisatsiooni PRO EUROPE märki. Kuna nimetatud organisatsiooni esindajad on paljudes riikides ka välja pool Euroopat, on paljud tootjad liitunud just selle taaskasutusorganisatsiooniga ja andnud üle oma taaskasutuskohustused „rohelise punkti“ süsteemile. Eestis on PRO EUROPE liikmeks ja selle märgi ainuesindajaks MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon. Soovitav on kõigil "rohelise punkti“ märgiga tähistatud kaupade maaletoojatel ja importijatel kasutada pakendite taaskasutuskohustuse täitmiseks "rohelise punkti“ süsteemi Eesti esindaja teenust/litsentsi. Rohelise punkti märgiga tähistatud pakendatud kaupade tootjad on usaldanud PRO EUROPE\’it oma pakendijäätmete taaskasutamiseks, kuid selliselt tähistatud kauba pakendid ei taga automaatselt taaskasutuse kohustuste täitmise tagamist Eesti territooriumil.

Millised võimalused on pakendite ja pakendijäätmete kogumiseks ja tagasivõtuks?

• Pakendeid ja pakendijäätmeid võib koguda oma kaupade müügikohtades ja/või müügipiirkonda arvestades tehes seda ise, näiteks müüja kaasabil.
• Pakendijäätmeid saab koguda taaskasutusorganisatsiooni loodud üle-eestilise konteinervõrgustiku kaudu, sõlmides selleks nendega vastava lepingu ja tasudes kogumisega seotud kulud vastavalt ettevõtte poolt Eesti turule lastud pakendite koguste järgi.
• Pakendeid ja pakendijäätmeid saab koguda tagatisrahasüsteemi kaudu. Selle meetodi eelised on pakendite täielik sortimine tagasivõtu kohas, tagatisraha motiveeriv funktsioon tarbijat pakend tagastada ja täpne ülevaade pakendi ning pakendijäätmete koguste kohta.

Kellele sobib ise koguda pakendijäätmeid?

• Ise saab edukalt koguda oma tarbeks kasutatud kaupade pakendijäätmeid (tooraine) või tarnides kauba lõppkasutajale ise kätte.
• Samuti saab ise koguda, kui müügipiirkond on väikesel territooriumil (näiteks toimub müük lõpptarbijale ühes kaupluses või vallas).

Kuidas koguda ise oma müügipakendi ja -pakendijäätmeid?

• Oma tarbeks kasutatud kaupade pakendijäätmed tuleb lihtsalt kokku koguda ja suunata taaskasutamisse.
• Tarnides kaupa lõppkasutajale ise kätte, saab võimalusel võtta pakendi kohe kaasa või järgmise tarne korral koguda tekkinud pakendijäätmed. Selline kogumisviis sobib paljude rühma- ja veopakendite puhul, eriti korduvkasutatavaid pakendeid kasutades (tööstustesse tooraine müügi, jaemüüjatele ja teenidusasutustele kaupa tarnides jms). Samuti juhtudel, kus kauba müügiga kaasneb ka selle paigaldus lõppkasutajale sobivasse kohta (seadmed, ehitusdetailid, mööbel jms).
• Väga spetsiifilist kaupa turustades või väikesel territooriumil (ühes müügikohas) kindlale lõpptarbijast kliendigrupile kaupu müües on samuti sobiv koguda pakendijäätmed ise. Selleks tuleb müügikohta paigaldada kogumiskonteinerid, kuhu tarbija saab jätta pakendijäätmed. Samuti on lihtne koguda ka väikese hulga kindlate müügikohtade korral lõppkasutajatelt korduvkasutatavaid pakendeid, paludes neil need tagastada vabatahtlikult või motiveerida neid seda tegema pakendiettevõtte enda poolt loodud tagatisrahasüsteemi abil. Selline kogumisviis on sobilik näiteks taludele, samuti väga väikese kaubaturuga ehk tarbijaskonnaga kindlate kaupade (näiteks spetsiifilised harrastuskaubad) tootjatele, kes müüvad oma kaupu ise lõpptarbijale.

Kellele saab oma pakendi kogumise ja tagasivõtu kohustuse üle anda?

• Tulenevalt pakendiseadusest saab pakendiettevõtja oma pakendite kogumise ja taaskasutamise kohustuse üle anda ainult keskkonnaministri poolt akrediteeritud taaskasutusorganisatsioonile.
• Seadus ei võimalda delegeerida oma pakendite kogumise kohustusi näiteks jäätmekäitlejale, küll aga võimaldab enda poolt kogutud pakendijäätmed anda taaskasutamiseks sobivale jäätmekäitlejale. Selle seaduse sättega toetatakse nende pakendiettevõtjate huvi, kellel on sarnased kogumisvõrgustike vajadused ning soovivad täita pakendiseadusest tulenevaid kohustusi ühiselt. Koondumine ühe organisatsiooni alla, kes on loonud üleriigilise kogumisvõrgustiku annab igale pakendiettevõtjale võimaluse minimeerida pakendijäätmete kogumisega ja taaskasutamisega seonduvaid kulusid, samas luues tarbijale kättesaadavaima kogumisvõrgustiku.

Millistel juhtudel on kasulikum tagasivõtu kohustused üle anda taaskasutusorganisatsioonile?

Valdaval osal pakendiettevõtetest on otstarbekam anda kohustused üle taaskasutusorganisatsioonile. Kindlasti kuuluvad nende hulka ettevõtted, kes turustavad oma kaupu jaemüügis ehk kauplustes ja marketites. Näiteks ei ole ettevõtetel, kes turustavad üle Eesti toidu- või esmatarbekaupu, otstarbekas koguda pakendeid ja pakendijäätmeid ise. Tihti on seda ka võimatu teha. Pole mõeldav koguda piimapakke või hambapasta tuube, mida tarbitakse koduses majapidamises iga kodaniku käest eraldi kokku. Ebatõenäoline on ka see, et selliste kaupade puhul on tarbija motiveeritud selle tagastamiseks müügi kohta. Iseasi, kui tegemist pandiga pakendiga, mille eest tarbija saaks oma raha tagasi.

Kuidas toimub pakendijäätmete kogumine ja tagasivõtt läbi taaskasutusorganisatsiooni?

• Taaskasutusorganisatsiooni funktsioon on koondada ettevõtete ressursid, millega korraldada ühiselt ja väiksemate kuludega pakendijäätmete kogumine ja taaskasutsmine. Enamik ettevõtteid müüb oma kaupu üle Eesti. See eeldab ettevõtetelt korraldada pakendite ja pakendijäätmete tagasivõttu tarbijalt üleriigiliselt. Mõeldav ei ole, et iga toidu- ja igapäevakaupu müüv tootja, maaletooja ja importija rajab ise pakendikogumispunktid. Otstarbekas on koguda sarnaste toodete pakendeid ja sarnaseid pakendeid ühe kogumissüsteemi abil. Sellise süsteemi moodustab taaskasutusorganisatsioon.
• Kogumist reaalselt teostavad tagatisrahaga pakenditel kauplused ja teistel pakenditel jäätmekäitlejad pakendikonteinervõrgustiku ning kogumispunktide abil.

Millistele pakenditele on kehtestatud tagatisraha?

• Vastavalt pakendiseaduse § 21 on kehtestatud tagatisraha õlle, vähese etanoolisisaldusega alkohoolse joogi ja karastusjoogi klaasisist ja plastist korduskasutuspakendile ning klaasist, plastist ja metallist ühekorrapakendile. Piiritletud on ka pakendi suurus, millele tagatisraha kehtestatakse. Pakenditele, mis on suuremad kui 3,0 liitrit ja väiksemad kui 0,1 liitrit ei ole tagatisraha kohustuslik. Karastusjookide mõiste on defineeritud Rahandusministri 3. märtsi 2005. a määrusega nr 23 "Karastusjookide nomenklatuur vastavalt EÜ Nõukogu määrusele 2658/87/EMÜ tariifi- ja statistikanomenklatuuri ningühise tollitariifistiku kohta“.
• Keskkonnaministri poolt on kehtestatud ka tagatisraha suurus, mis on vastavalt pakenditüübile 0,04 eurot või 0,08 eurot.
• Üleriigilist karastusjookide- ja vähese alkoholisisaldusega jookide pakendite tagatisrahasüsteemi korraldab keskkonnaministri akrediteeritud taaskasutusorganisatsioon Eesti Pandipakend OÜ.

Kas on võimalik kehtestada tagatisraha ka muudele pakenditele?

Seadus ei keela kasutada tagatisraha mõne muu pakendiliigi kui karastusjookide ja vähese alkoholisisaldusega jookide pakendi kogumiseks. Otstarbekas on see eriti korduskasutuspakendi kogumisel.

Milliseid eeliseid annab pakendite ja pakendijäätmete tagatisrahasüsteemi kaudu kogumine?

• Tagatisrahasüsteemi peamiseks eeliseks loetakse pakendite ja pakendijäätmete väga kõrget tagastusprotsenti. Tänu rahalisele stiimulile koguvad elanikud suure hulga pakendeid kokku ja toimetavad kogumispunktidesse. Eriti oluline on tagastusprotsent korduskasutuspakenditel, et tagada võimalikult suur eluiga pakendile.
• Häid tule­musi annab tagatisrahasüsteemil põhinev kogumissüsteem madalama keskkonnateadlikkusega riikides ning ka hõreasustatuspiirkondades, kus pole võimalik välja arendada piisava tihedusega kogumiskonteinerite võrgus­tikku.

Kes võib luua oma tagatisrahasüsteemi?

Iga pakendiettevõtja võib luua oma tagatisrahasüsteemi kogumaks enda poolt turule lastud pakendeid. Kui kaupa turustatakse üle Eesti jaemüügis on selline üksik ettevõtte süsteem ilmselt üsna kulukas. Võimalik on teha tagatisrahasüsteem sarnaseid tooteid müüva ja/või sarnaseid pakendeid kasutavate ettevõtete koostöös. Näiteks kohustusliku pakendite tagatisrahaga karastusjookide tootjad on asutanud vastavat tagatisrahasüteemi haldava taaskasutusorganisatsiooni süsteemi. Seega oleks majanduslikult kasulikum karastusjoogi tootjatel-turustajatel kasutada nimetatud taaskasutusorganisatsiooni. Paralleelsed tagatisrahasüsteemid teeksid mõlemad topelt tegevust, mis tooks kaasa ka topelt kulud.

Millised on pakendijäätmete taaskasutamise viisid?

Põhimõtteliselt on kaks varianti pakendijäätmete taaskasutamiseks jäätmepõletus energia-soojuse saamise eesmärgil ja materjaliringlussevõtt. Viimase alaliigiks võib pidada ka biolagundamist (näiteks biolagunev kile, paber). Eelistada tuleks taaskasutusvõimalusi, kus pakendijäätmetest toodetakse toorainet (näiteks eriti sobivad pakendimaterjalid selleks on metall ja klaas).

Kas ettevõte saab pakendijäätmed ise taaskasutada?

Saab küll, kui on tegu sellist tüüpi pakenditega, mida on ise kerge tarbijalt kokku koguda. Tõenäolisem on seda teha selliste pakenditega, mille materjal on taaskasutatav jäätmepõletuse teel. Kuid välistada ei saa ka pakendijäätmete tooraineks ümbertöötlemist. Ise taaskasutamine tähendab seda, et enda poolt turule lastud pakendite jäätmed kogutakse kokku ise ja need taaskasutatakse oma tootmistegevuses vms.

Kuhu ja kellele anda enda poolt kogutud pakendijäätmed taaskasutamiseks?

• Vastavalt pakendiseaduse § 16 on ettevõttel võimalik üle anda pakendite kogumise ja taaskasutamise kohustus ainult keskonnaministri akrediteeritud taaskasutusorganisatsioonile.
• Samas võib ettevõttel olla sageli lihtne ise koguda oma pakendit tagasi (näiteks rühma- ja veopakendit või B2B müügipakendit). Sellisel juhul saab kogutud pakendijäätmed üle anda taaskasutamise eesmärgil ainult vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Jäätmekäitleja peab vastava tehingu toimumise kohta andma ettevõttele dokumendi, mis tõendab pakendijäätmete üle andmist materjaliringlussevõtu või energiataaskasutuse eesmärgil. Dokument peab kajastama ka üle antud pakendijäätmete tüüpi, materjaliliiki ja kogust (kilogrammides või tonnides).

Kas pakendijäätmete tavakodanikule põletuseks andmine on ka taaskasutamine?

Pakendijäätmeid, eriti puitpakendeid (näiteks euroalused), millel on kütteväärtus, on sageli tahetud anda oma töötajatele või müüa elanikele küttematerjaliks. Iseenesest pole selles midagi halba, kuid ettevõtte taaskasutuskohustus jääb täitmata. Neid pakendijäätmeid, millest on sel teel vabanetud, ei saa näidata aruandluses kui taaskasutatud pakendijäätmeid. Elanikel puudub vastav jäätmeluba ja reaalne taaskasutamine pole tõendatav.

Kes taaskasutab minu pakendijäätmed, kui olen oma kohustused üle andnud taaskasutusorganisatsioonile?

Kui ettevõte annab oma taaskasutuskohustused üle taaskasutusorganisatsioonile, esitab ta viimasele andmed enda poolt Eesti turule lastud pakendite koguste kohta materjaliliikide kaupa. Esitatud andmete alusel esitab taaskasutusorganisatsioon arve teenustasu/litsentsi tasumiseks. Kui ettevõte tasub arve, loetakse taaskasutuskohustus, organisatsioonile üle antud pakendikoguste osas, ettevõte poolt täidetuks. Edasi vastutab taaskasutusorganisatsioon, et tegelikult kogutakse ja antakse kogutud pakendijäätmed õigetele isikutele üle taaskasutamiseks.