Mõned päevad tagasi avaldas maksu- ja tolliamet 2010. aastal läbi viidud maksukontrolli tulemused. Tulemustest selgus, et möödunud aastal jätsid isikud deklareerimata ja tasumata makse kokku 63 miljonit eurot ehk 980 mln krooni.

Kui 2010. aastal olid maksuhalduri huviorbiidis valdavalt kütuse, vanametalli ja metsandus sektor, siis 2011. aastal on seatud prioriteediks samade valdkondade kontroll. Lisaks jätkatakse võitlust arveveskitega, käibemaksu tagastuspettustega, ümbrikupalkade maksmisega ja käibemaksukohustuslaste registri korrastamisega.

Käibemaksupettuste tõkestamisel on kõrgendatud tähelepanu all kütusesektor, aga ka vanametalli ning kinnisvarasektor. Viimaste puhul loodetakse pettuste vähenemist ka tulenevalt 2011. aasta alguses jõustunud käibemaksuseaduse muudatustest.

Maksuhalduri kontrollide läbiviimise peamine ülesanne on kontrollida maksukohustuslase maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning tuvastada maksukohustust suurendavad ja vähendavad asjaolud, mida tuleb arvesse võtta maksude määramisel.

Mittemaksukontrollide puhul on kontrollide eesmärgiks õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise kontroll või siis veenduda, et ettevõtte arvepidamissüsteemid oleksid hilisemate kontrollide käigus kontrollitavad.

KONTROLLI VALDKONNAD

• Alkoholiaktsiisi kontroll
• Arvevabrikute kasutajate kontroll
• Dividendide kontroll
• FIE-de kontroll
• Hasartmängujärelevalve
• Hindamise teel maksustamine
• Käibemaksukohuslaste eel-ja järelkontroll
• Käibemaksu tagastusnõuete menetlemine
• Kütuseaktsiisi järelkontroll
• Metsanduse valdkonna kontroll
• Pakendiaktsiisi kontroll
• Põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste järelkontroll
• Ehitusvaldkonna kontroll
• Siirdehindade kontroll
• Tollimaksu kontrollid
• Tubakaaktsiisi kontroll
• Ümbrikupalga maksmise tõkestamine

Loe lisaks: Kontrolli hea tava

Vasta ka maksu- ja tolliameti küsitlusele maksukontrollide läbiviimisest

–page1–

Alkoholiaktsiisi kontroll

Kontrollitakse aktsiisikauba käitlejate tegevuse korrektsust eelnenud perioodil, st tagantjärele. Seega huvitavad revidente eelkõige raamatupidamis- ja laodokumendid, saatelehed jm dokumendid, mis aktsiisikohustuse tõendamise seisukohalt tähtsust omavad.

Vastavalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi ATKEAS) § 36 lg-le 1 peavad kõik kaubad, mis asuvad aktsiisilao või registreeritud kaubasaaja tegevuskohas, olema kantud laoarvestusse. Laoarvestust tuleb pidada ka aktsiisikauba valmistamiseks kasutatava tooraine kohta.

Aktsiisikaubaga peab väljaspool aktsiisiladu liikudes kaasas olema spetsiaalne saateleht. Laoarvestus, saatelehed jm dokumentatsioon peavad olema omavahel kooskõlas ja kontrollitavad.

Kauba üle- ja puudujäägid, saatelehtede puudumine või nõuetele mittevastavus ja muud puudused laopidamises on maksu- ja tolliameti jaoks riskantsed ja viitavad suuremale kontrollivajadusele. Seaduses kirjeldatud hoolsuskohustuse rikkumine on karistatav. Puudujääk, mida ettevõtja ei oska põhjendada maksustatakse ATKEAS § 24 lg 3 alusel nagu oleks puuduv kaup tarbimisse lubatud.

Kui ettevõtja avastab, et tellitud kauba kogus või koostis ei vasta tellimusele, saatelehel on tegelikkusest erinevad andmed, osa kaubast on hävinud vmt, tuleb sellest koheselt teavitada maksu- ja tolliameti piirkondlikku järelevalvet teostavale üksusele.

Tagasi sisukorda
–page2–

Arvevabrikute kasutajate kontroll

2010. aastal pööras maksuhaldur enam tähelepanu isikutele, kelle majandustegevuseks oli fiktiivsete arvete koostamine ja kes oma tegevusega kahjustasid ausa ettevõtluskeskkonna toimimist. Valdkonna kontroll on olulise tähtsusega ka järgnevatel aastatel.

Ausa konkurentsi tagamiseks on maksuhalduri eesmärgiks mõjutada fiktiivsete arvete kasutajaid valdkonnapõhiselt, st senisest rohkem pöörata tähelepanu kogu valdkonnas toimuvale tegevusele.

Milles seisneb arveveski ehk fiktiivseid arveid väljastava äriühingu tegevus ja millistel eemärkidel sellist äriühingut kasutatakse?

Arveveski väljastab teatava vahendustasu eest fiktiivseid arveid tegutsevatele ettevõtetele, mis kasutavad teenust järgnevatel eesmärkidel:

• sularaha saamiseks ümbrikupalga maksmisel;
• tehingute legaliseerimiseks (ilma dokumentideta soetatud kauba või teenuse puhul);
• soovitakse vähendada riigieelarvesse tasumisele kuuluvat käibemaksu. Selleks arvestatakse tasumisele kuuluvast käibemaksust maha sisendkäibemaks, mille jaoks äriühingul puudub seadusest tulenev õigus, sest teenuse, kauba tegelik müüja ei olnud käibemaksukohustuslane või tehingut ei toimunud üldse.

Käibemaksuseadus (§ 29, 31) sätestab, et sisendkäibemaksuna on lubatud maha arvata üksnes selline käibemaks, mille kohta on maksukohustuslasel olemas nõuetekohane arve ning arvel märgitud majandustehingud on tegelikkuses aset leidnud ning teostatud arvel märgitud maksukohustuslaste vahel.

Tulumaksuseadus (§ 51) reguleerib tulumaksu tasumist ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Ettevõtlusega mitteseotud kuluks loetakse väljamakseid arve väljastanud isikule, kui arvel näidatud isikult ei ole kaupade või teenuste soetamist tegelikult toimunud. Sama kehtib ka olukorras, kus väidetavad majandustehingud on toimunud, aga mitte arvel näidatud isikuga. Tulumaksuseaduse järgi kuuluvad nimetatud väljamaksed deklareerimisele ja väljamaksetelt arvestatud tulumaks kuulub tasumisele vastavalt väljamakse tegemise ajal kehtinud maksumäärale.

Mida peab maksukohustuslane silmas pidama tehingute kajastamisel oma maksuarvestuses?

Sisendkäibemaksu mahaarvamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused:

• tegemist on käibemaksukohustuslase maksustatava käibe jaoks tehtud kulutusega;
• maksustatava käibe jaoks soetatud kaup või teenus on soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt;
• arved on esitatud vastavalt käibemaksuseaduse §-s 37 sätestatud nõuetele;
• kaup või teenus on ka reaalselt soetatud arvel näidatud isikult.

Seetõttu peab lisaks formaalsetele nõuetele sisendkäibemaksu mahaarvamiseks olema täidetud ka sisuline nõue – kaup või teenus peab olema reaalselt soetatud arvel näidatud isikult.

Tagasi sisukorda
–page3–

Dividendide kontroll

Dividendide ümberkvalifitseerimine töötasuks

Eesti maksusüsteemi iseloomustab tööjõu suhteliselt kõrge maksustamine. Kuid viimaste aastate riigieelarvete puhul torkab silma, et vähenenud on sotsiaalmaksu osakaal riigi tuludes.

Maksuhaldur kaardistab probleemi nii, et osa palkadest võidakse maksta ettevõttest välja dividendi näol. Dividend on ju üksnes 21/79 protsendilise tulumaksu all, aga töötasu lisaks veel sotsiaalmaksu all.

Dividendi sotsiaalmaksustamise võimalus on võimalik vastavalt maksukorralduse seaduse §-le 84. See annab võimaluse maksustada dividend sotsiaalmaksuga, kui firma tulu on liiga sarnane palgatuluga.

Kui maksuhaldur tõendab, et äriühingu kasumi tekkimine on otseses seoses dividendisaaja aktiivse tegevusega. Selleks peab maksuhaldur hindama, mis suhte eest tasu makstakse. Maksete kogusumma peab olema mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja äriühingu majandusliku olukorraga. Mõistlikku tasu ületav osa on põhjendatud maksta dividendina.

Dividenditulu palgatuluks ümberkvalifitseerimisel võtab maksuhaldur arvesse seda, kas ja kui suures mahus on äriühingu omaniku aktiivne tegevus otseses seoses äriühingu kasumi tekkimisega, millist tööd omanik äriühingus teeb, kui palju talle selle eest tasu makstakse, kui palju makstakse palka sarnaste äriühingute sarnastel ametikohtadel töötavatele isikutele ja kuidas on eelnev seotud äriühingu majandusliku olukorraga. Analüüsi ja kontrolli käigus selgitatakse välja, kas ja millises ulatuses on äriühingu omanikule makstud dividendid tegelikult tasu tehtud töö eest, mitte tulu tema investeeringutelt.

Kontrolli käigus selgitatakse eeltoodud põhimõtete alusel välja, millises ulatuses dividendid tuleb ümber kvalifitseerida palgatuluks ning määratakse juurde tasumata sotsiaalmaks.

Tagasi sisukorda
–page4–

FIE-de kontroll

FIE või palgatöötaja

Maksuhalduri andmetel leidub tööandjaid, kes on loomas olukorda, millega nad avaldavad otsest survet töötaja FIE-ks registreerimiseks.

Maksuhaldur taunib palgatöötajate nn "sund-FIE-stamist". "Sund-FIE-stamine" annab tööandjale palga ja sotsiaalmaksu kokkuhoiu, mis parandab äriühingu finantsnäitajaid ja loob äriühingule konkurentsieelise ausate samalaadsete äriühingute ees.

FIE-deks sunnitud peavad reeglina käituma nagu palgatöötajad, aga tööandjad üritavad selgitada, et neil selliste FIE-de vastu mingeid kohustusi ei ole, kuna pole töölepingut. Maksuhalduri menetluses on äriühingud, kes kasutavad tööjõuna FIE-sid. Võlaõiguslike lepingute olemuse analüüsimisel on maksuhaldur jõudnud järeldusele, et antud võlaõiguslikud lepingud on tegelikkuses töölepingud. FIE-ks registreeritud inimesel ei ole tööandjat, vaid on klient, kellele ta teenust või kaupa müüb.

Kui FIE-ks vormistatakse töötajaid, kes tegelikult jätkavad töötamist tööandja kontrolli all, siis on tegemist maksukohustusest kõrvale hoidmisega ning maksukorralduse seadus § 84 annab maksuhaldurile õiguse kvalifitseerida "ettevõtja" tulu ümber palgatuluks. Kui lähtume seisukohast, et tegemist on varjatud töölepinguga, siis FIE-le tehtud väljamaksed loetakse tema palgatuluks, millest ei tohi mahaarvamisi teha.

Kui palgatöötaja seisus FIE staatuse vastu vahetada, tuleb FIE-l eelnevalt endale teadvustada, et kaob palju hüvesid ja asemele tuleb hulk riske. FIE-le ei laiene puhkuse ja töölepingu seadusest tulenevad õigused. FIE vastutab ise oma töötervishoiu ja tööohutuse eest. FIE tasub sotsiaalmaksu 33% oma ettevõtluse kasumilt, ei tasu töötuskindlustusmakset ega ole kaitstud töötuskindlustusega. FIE vastutab oma ettevõtluse tagajärgede eest kogu oma isikliku varaga ning FIE peab hakkama pidama raamatupidamist. Palgatöötajal aga tasub tööandja nii sotsiaalmaksu kui töötuskindlustusmakse ning töötaja on kaitstud töötuskindlustusega.

Füüsilisest isikust ettevõtja

FIE-del on riskikohtadeks tulude varjamine, fiktiivsed kuluarved, ettevõtlusega mitte seotud kulud, mis põhjustavad madalat deklareeritud maksustatavat tulu. Maksuhalduri eesmärk on FIE-de teavitamine meedia vahendusel ja märgukirjade saatmine nende ebamõistlikult suurte tegevuskulude osakaalu kohta tulust. Sellest tulenevalt vaataksid FIE-d oma kulud üle, teeksid deklaratsioonides parandused ja tõstaksid oma keskmiselt maksustatavat tulu kuus.

Tagasi sisukorda
–page5–

Hasartmängujärelevalve

Alates 01.07.2005 hakkas MTA tegelema hasartmängude korraldamise järelevalve teostamisega.

Hasartmängu järelevalve teostamise peamised eesmärgid on:

• tagada nii tegevus- kui korralduslubade alusel korraldatavate hasartmängude läbiviimine kooskõlas õigusaktide-, tegevus- ja korralduslubade ning mängureeglitega;
• tõkestada ebaseaduslike hasartmängude korraldamist;
• aidata kaasa hasartmängumaksu laekumisele;
• toetada rahapesu tõkestamise meetmete rakendamist hasartmängude suhtes.

Järelevalve ametnike peamiseks ülesandeks on kontrollida maksu tasumise õigsust, mängude korraldamist vastavalt mängureeglitele, mänguautomaatide ja –laudade vastavust seaduses sätestatud nõuetele, mängureeglite olemasolu ja kättesaadavust mängukohas ning hasartmänguseaduses sätestatud nõuete järgimist.

Tagasi sisukorda
–page6–

Hindamise teel maksustamine

01.07.2002. a jõustunud maksukorralduse seaduse § 94 annab maksuhaldurile võimaluse rakendada hindamise teel maksustamist ehk  tuvastada isiku tasumisele kuuluva maksusumma määramise aluseks olevad asjaolud hindamise teel.

Füüsiliste isikute kontrollimisel rakendatakse hindamise teel maksustamist juhul, kui füüsilisest isikust maksumaksja kulud ületavad tema deklareeritud tulusid ning maksumaksja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et need kulutused on tehtud varem maksustatud või mittemaksustatavate tulude või saadud laenude arvelt.

Juriidiliste isikute kontrollimisel rakendatakse hindamise teel maksustamist juhul, kui maksu määramiseks vajalikud kirjalikud tõendid on puudulikud, ebapiisavad, mitteusaldusväärsed, hävinud või kadunud ja muude tõenditega ei ole võimalik maksukohustuse aluseks olevaid asjaolusid tuvastada.

Hindamisel tugineb maksuhaldur asjas kogutud andmetele, maksukohustuslase majandustegevuse näitajatele, tema kulutustele või võrdlustele teistes sarnastes maksuasjades kindlaks tehtud andmetega. Maksuotsuses esitatakse hindamise metoodika ja hindamisel kasutatud tõendid.

Tulumaksuseadusega on pandud nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele kohustus säilitada tulude ja kuludega seotud dokumente.

Maksuhaldur on juba korduvalt rakendanud hindamise teel maksustamist nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute kontrollimisel ja  samalaadne kontrollitegevus jätkub.

Tagasi sisukorda
–page7–

Käibemaksukohustuslaste eel- ja järelkontroll

01.01.2006. a hakkas kehtima uus täiendatud käibemaksuseadus (edaspidi KMS), mis annab maksuhaldurile õiguse kustutada registrist omal algatusel maksukohustuslased, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega (KMS § 22 lg 3¹) ning nõuda isiku registreerimisel tema Eestis toimuva või alustatava ettevõtluse tõendamist ning tõendamata jätmise korral registreerimisest keelduda (KMS § 20 lg 4¹).

KMS § 20 lg 4¹ puhul on tegemist sättega, mille eesmärk on ennetada käibemaksupettuste läbiviimise eesmärgil soovivate isikute registrisse kandmist (ühiskonna ja majanduse kaitsmine) ning tagada, et registrisse kantakse Eestis reaalset majandustegevust omavad või lähiajal omama hakkavad isikud.

KMS § 20 lg 4¹ sätestab, et isik peab registreerimiseks tõendama, et ta tegeleb ettevõtlusega Eestis või alustab Eestis ettevõtlust. Kui isiku ettevõtlusega tegelemine või ettevõtluse alustamine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda isikult lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Maksuhaldur otsustab registreerimise tõendite saamisest alates kolme tööpäeva jooksul. Maksuhaldur jätab isiku registreerimata, kui isik ei tegele ettevõtlusega või ei alusta ettevõtlust.

Seega KMS § 20 lg 4¹ tulenevalt peab maksukohustuslasena registreeritav isik ettevõtlusega tegelemist või ettevõtluse alustamist tõendama nii vabatahtliku avalduse alusel registreerimisel kui ka registreerimisel seoses registreerimiskohustuse tekkimisega.

KMS § 22 lg 3¹ kohaselt on maksuhalduril õigus kustutada registrist maksukohustuslane, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega. Kui maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda maksukohustuslaselt lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Maksuhaldur teatab maksukohustuslasele registrist kustutamise kavatsusest kirjalikult ning annab tähtaja ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks. Kui ettevõtlusega tegelemine ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tõendatud, kustutab maksuhaldur maksukohustuslase registrist.

Kuni 01.01.2006. a ei olnud maksuhalduril õigust kustutada Eestis ettevõtlusega mittetegelevat isikut käibemaksukohustuslaste registrist oma algatusel. Sellest tulenevalt registreeriti isikuid, kes registreerimise momendist alates esitasid vaid nullidega käibedeklaratsioone ning neid, kes küll käivet deklareerisid, aga reaalset majandustegevust Eestis ei omanud. Nimetatud ettevõtlusega mittetegelevaid isikuid kasutati tihti maksupettuste toimepanemiseks.

Uue täiendatud KMS § 22 lg 3¹ järgi saab maksuhaldur nõuda maksukohustuslaselt ka pärast registreerimist kahtluse korral tõendeid ettevõtlusega tegelemise kohta, andes maksukohustuslasele tähtaja tõendite esitamiseks või koguda neid omal algatusel. Kui ettevõtlusega tegelemine ei ole ettenähtud tähtaja jooksul maksukohustuslase poolt tõendatud või maksuhalduril on kogutud piisavalt tõendeid selle kohta, et isikul reaalne majandustegevus Eestis puudub, kustutab maksuhaldur ta maksukohustuslaste registrist.

Viimastel aastatel on maksuhaldur pööranud enam tähelepanu käibemaksukohustuslaste registri korrastamisele, eesmärgiga tõsta registri usaldusväärsust ja luua kõikidele äriühingutele võrdsed võimalused. Eesmärgi saavutamiseks on tõhustatud juba kasutusel olnud meetmeid ning rakendatud uusi, nn pehmeid meetmeid. Kuna käibemaksukohustuslasena registreerimise nii eel- kui järelkontrolli objektide valik on üles ehitatud lähtuvalt riskianalüüsist, pööratakse suurt tähelepanu riskikriteeriumite uuendamisele ja täiendamisele.

Käibemaksukohustuslaste registrisse kuulumise eelduseks on, et isikul toimub ettevõtlus. Juhul kui ettevõtlust ei toimu ning isik ei esita maksuhaldurile ka avaldust enda registrist kustutamiseks, siis võib maksuhaldur alustada maksukohustuslase majandustegevuse kontrolliga, mis tähendab, et isik peab ilmuma vajadusel maksuhalduri ametiruumidesse selgituste andmiseks ning esitama ettevõtlusega tegelemist kinnitavad tõendid.

Kokkuvõtteks võib öelda, et maksuhaldur on seniseid kontrollitoiminguid ja kontrollieelseid toiminguid läbi viies põhimõttest – head klienti ei tülita, rakendame pehmeid kontrollimeetmeid nendele maksumaksjatele, kelle maksukuulekust saab mõjutada ja rangemaid kontrollimeetmeid nendele, kelle maksukuulekust mõjutada on raske või võimatu.

Maksuhaldur loodab, et maksude võimalikud väärarvestused saavad korrigeeritud juba kontrollieelsete toimingute käigus. Kui kontroll osutub ikkagi vajalikuks, siis viib maksuhaldur kontrolli läbi kiiresti ja efektiivselt vältides samal ajal üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi maksumaksjale. Samas ootab maksuhaldur maksumaksjalt aktiivset kaasaaitamiskohustuse täitmist, mis lühendab oluliselt kontrolli aega ja sellega koos ka maksumaksja kontrolliga koormamist.

Tagasi sisukorda
–page8–

Käibemaksu tagastusnõuete menetlemine

Käibemaksu tagastusnõudeid menetlevad ja tagastusnõuete õigsust kontrollivad maksu- ja tolliametis kaks erinevat struktuuriüksust – regionaalsed teenindusüksused ja tagastuste kontrolli üksused.

Alates 2004. aastast rakendatakse käibemaksu tagastusnõuete automaatse käsitluse süsteemi, mis põhineb tagastusnõuete jagamisel koridoridesse vastavalt riskiastmele. Madala riskiastmega nõuetele genereeritakse automaatne tagastusotsus ja nõue rahuldatakse hiljemalt 5 tööpäeva jooksul. Keskmise ja kõrge riskiastmega nõudeid analüüsitakse täiendavalt ja valitakse välja kontrolliobjektid. Ülejäänud nõuetele vormistatakse tagastusotsused, millele vajadusel eelnevad mõningad menetlustoiminguid (toimingud vigaste deklaratsioonidega, puuduvate deklaratsioonidega jms).

Enammakstud käibemaks tagastatakse maksukohustuslasele MKS sätestatud korras vastavalt KMS § 34 lg 1. Summa, mille tagasisaamiseks on isikul õigus, tagastatakse 30 päeva jooksul taotluse saamise päevast arvates, kui maksuseaduses ei ole sätestatud teist tähtaega. Seega on üldine tähtaeg 30 päeva, mille jooksul tuleb enammakstud maksusumma tagastada.

Käibemaksu puhul on olemas erand, mis tuleneb KMS § 34 lg-st 2, mille järgi maksuhalduri juhi otsuse alusel on maksuhalduril õigus seoses maksukohustuslase kontrollimisega pikendada käibemaksu tagastamise tähtaega kuni 90 kalendripäeva võrra. Seda juhul kui on piisav alus kahtlusteks, et tagastusnõude rahuldamisel makstud summa tagasinõudmine võib osutuda võimatuks. Tagastusnõude täitmise tähtaega võib pikendada korraga kuni 30 kalendripäeva. Kirjaliku motiveeritud otsuse tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamise kohta teeb maksuhaldur hiljemalt viis kalendripäeva enne tagastusnõude täitmise tähtaja lõppemist.

MKS § 107 lg 1 kohaselt on riiklike maksude maksuhalduril õigus peatada tagastusnõude täitmine juhul, kui maksukohustuslase tegevuses on tuvastatud MKS-i või maksuseaduste rikkumise tunnuseid ning seoses rikkumisega on alustatud kriminaal- või väärteomenetlus.

MKS § 107 lg 3 kohaselt võib maksuhaldur kirjaliku motiveeritud otsusega, kui tagastusnõue ei ole piisavalt tõendatud, pikendada tagastusnõude täitmise tähtaega, määrates tagastusnõude esitajale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks. Kui tõendeid ei esitata tähtaegselt, teeb maksuhaldur otsuse enammakse tagastamata jätmise kohta. Otsuse tegemisel juhindutakse maksuotsuse (MKS § 95) kohta sätestatust.

Käibemaksu tagastusnõuete kontrolli alustatakse kirjaliku korraldusega tagastusnõude esitanud isikule ja palutakse esitada tagastusnõude aluseks oleva käibemaksu enammakse arvutamist puudutav dokumentatsioon. Kontroll lõppeb tagastusnõude esitanud isikule teatega kontrolli lõpetamise kohta või otsusega maksude määramise kohta ja/või otsusega tagastusnõude rahuldamata jätmise/osalise rahuldamise kohta.

Eriarvamused maksude arvestamise osas püütakse lahendada kontrollimenetluse käigus ja juhul, kui ühist lahendit ei leita koostatakse maksuhalduri poolt motiveeritud kontrollakt, millele järgneb eriarvamuste esitamine maksumaksja poolt. Maksuhalduri lõpliku otsuse kohta edastatakse maksumaksjale teade või otsus.

Maksukohustuslase õigused ja kohustused maksumenetluses tulenevad kehtivast maksukorralduse seadusest.

Vaata ka: Maksukohustuslase õigused ja kohustused maksumenetluses

Tagasi sisukorda
–page9–

Kütuseaktsiisi järelkontroll

Kütuseks loetakse mootorikütust ja kütteõli (pliivaba bensiin, pliibensiin, lennukibensiin, petrooleum, diislikütus, eriotstarbeline diislikütus, kerge kütteõli, raske kütteõli, põlevkivikütteõli, vedelgaas), tahkekütuseid (kivisüsi, pruunsüsi ja koks), kütusesarnast toodet ja biokütust.

Kütustelt tekib aktsiisimaksukohustus üldjuhul kütuste tarbimisse lubamisel või teisest liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eestisse toimetamisel. Maksukohustuse tekkimisel on aktsiisimaksja kohustatud ise arvutama tasumisele kuuluva aktsiisisumma ja deklareerima ning maksma selle seadusega sätestatud tähtpäevaks. Informatsiooni kütuse aktsiisimäära kujunemisest saab alkoholi-, tubaka- kütuse- ja elektriaktsiisi seadusest.

Kütuse järelkontrolli käigus hinnatakse peamiselt aktsiisikauba aruannete, laoarvestusdokumentide, saatelehtede andmete ja raamatupidamisdokumentide omavahelist sobivust. Vastuolude korral eelloetletud dokumentides on maksuhalduril põhjust kontrollitava esitatud andmetes kahelda ja kontrolli ulatust laiendada. Ettevõtete enamlevinud vigadeks on vastuolud saatedokumentide ja laoarvestuse dokumentide vahel. Kütuse aktsiisilao loa taotlemisel peavad ladustamistingimused vastama maksuhalduri nõudmistele ning saatelehtede vormid peavad vastama kehtivatele õigusaktidele.

Tolli järelkontrolli üksused kontrollivad aktsiisikauba käitlejate tegevuse korrektsust tollivormistusjärgselt. Seega huvitavad järelkontrollijaid tootmistegevus, raamatupidamis- ja laodokumendid, saatelehed jm dokumendid, mis aktsiisikohustuse tõendamise seisukohalt tähtsust omavad.

Kõik kaubad, mis asuvad aktsiisilao või registreeritud kaubasaaja tegevuskohas, peavad olema kantud laoarvestusse. Aktsiisikaubaga peab väljaspool aktsiisiladu liikudes kaasas olema selleks ettenähtud saateleht. Laoarvestus, saatelehed jm dokumentatsioon peavad olema omavahel kooskõlas ja kontrollitavad.

Kauba üle- ja puudujäägid, saatelehtede puudumine või nõuetele mittevastavus ja muud puudused laopidamises on MTA jaoks riskantsed ja viitavad kontrollivajadusele. Põhjendamata puudujääk maksustatakse ATKEAS § 24 lg 3 alusel nagu oleks puuduv kaup tarbimisse lubatud.

Kui ettevõtja avastab, et tellitud kauba kogus või koostis ei vasta tellimusele, saatelehel on tegelikkusest erinevad andmed, osa kaubast on hävinud jms, tuleb sellest koheselt teavitada MTA piirkondlikku järelvalvet teostavat üksust ja võimalusel viga parandada. 

Tagasi sisukorda
–page10–

Metsanduse valdkonna kontroll

Metsamajandus ja metsatööstus on riigi üks olulisemaid majandussektoreid, seda nii töötleva tööstuse kui ka väliskaubanduse osas. Vähendamaks ebaseadusliku metsandustegevuse mõju riigi majandusele, on ellu kutsutud metsandusprojekti töögrupp.

MTA tegevuse eesmärgiks on valdkonna riskide analüüs, töötada välja metsainfo riskianalüüsi meetodid, jälgida metsseadusandluse täitmist maksumaksjate poolt ning anda spetsiaalne koolitus revidentidele, kes tunneksid nimetatud majandusharu tootmise ning maksustamise eripärasid.

Eelnimetatud eesmärkide saavutamiseks tehakse koostööd Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Metsatööstuse Liiduga. Nii valmis koostöös Keskkonnaministri määrus nr 84 "Metsamaterjali veoeeskiri, metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti, müüdud või ostetud raieõiguse või metsamaterjali kohta Maksu- ja Tolliametile esitatava teatise ja veoselehe vorm" (kehtib alates 01.01.2007).

Kõik juriidilised ja füüsilised isikud, kes on müünud või ostnud metsamaterjali ning kasvava metsa raieõigust, on kohustatud esitama MTA-le teatise (vorm RMMOMT).

Metsateatis sisaldab informatsiooni kõigi metsamaterjali ja kasvava metsa ostu- ja müügitehingute kohta. Andmed on esitatud nii mahtude kui ka rahaliste väärtuste kohta, mis annab ülevaate Eesti metsanduses toimuvast ning on heaks baasiks metsandusalaste andmete ja arengute analüüsil ning sellest tulenevalt kontrolliobjektide valikul. 

Vaata ka:

• Metsainfo
• Küsimused ja vastused raieõiguse ja metsamaterjali ostu ja müügi kohta

Tagasi sisukorda
–page11–

Pakendiaktsiisi kontroll

Pakendiaktsiisi eesmärk ei ole riigile maksutulu kogumine, vaid tegemist on tüüpilise pakendi ja pakendijäätmete kogumist ja taaskasutamist stimuleeriva majandusmeetmega, seega ei ole kontrollide põhieesmärgiks maksusumma määramine. Eesmärk on ettevõtete nõustamine pakendijäätmete taaskasutamise võimalustest, pakendiettevõtete aruandluse korrastamine ja edasine pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine, mis aitab lõppkokkuvõttes kaasa keskkonna säästmisele.

MTA teostab järelevalvet pakendiaktsiisi arvutamise õigsuse ja maksmise tähtajalisuse üle, hõlmates ka pakendiettevõtete poolt kohustuste üleandmist taaskasutusorganisatsioonile ja/või pakendi taaskasutamist aktsiisivabastuse saamiseks pakendiettevõtete enda poolt. Valdkonna kontrollimiseks on kehtestatud pakendi- ja pakendiseadusega taaskasutamine konkreetse perioodi jooksul.

Kehtestatud pakendiaktsiisi määrad on kordi kõrgemad tegelikust pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise tasust, mida ettevõtted maksavad nt taaskasutusorganisatsioonile. Aktsiisimaksja poolt turule lastud pakendi osas taaskasutuse kohustuse üle andmine taaskasutusorganisatsioonile on aktsiisimaksja õigus, kuid kohustuste üleandmine on võimalik ainult kirjaliku lepingu reaalse sõlmimise ajast alates. Tagantjärgi sõlmitud lepingud ei anna aktsiisivabastust. Isegi mitte juhul, kui taaskasutusorganisatsioonidel on n.ö üleliigset taaskasutatud materjali.

Pakendiaktsiisi arvutamise, aktsiisideklaratsiooni esitamise ja maksusumma tasumise kohta leiate täiendavat informatsiooni siit. 

Tagasi sisukorda
–page12–

Põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste järelkontroll

Alates 1. maist 2004 teostatakse maksu- ja tolliametis eksporditoetuse saajate järelkontrolli. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames makstakse ettevõtetele teatud tingimustel põllumajandussaaduste ja -toodete eksportimisel kolmandatesse riikidesse taotluste esitamisel toetusi. Toimingute rahastamine toimub Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) kaudu.

Vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu määrusele (EÜ) nr 485/2008 kontrollivad liikmesriikide ametkonnad toetusi saavate ettevõtete raamatupidamisandmete ja dokumentide vastavust ekspordil toetuse taotluses esitatud andmetele. Esialgse kontrolli toetuse taotluste üle teostavad PRIA vastavad üksused. Maksete teostamise järgselt, järgmise aasta 1. juulist järgmise aasta 30. juunini, teostatakse ka raamatupidamisdokumentide järelkontrolli. Järelkontrolli koordineerivaks üksuseks on PRIA järelkontrolli osakond.

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPRS-i) § 94 lõike 1 järgi teostab riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja sellest tulenevate õigusaktide täitmise üle muuhulgas ka maksu- ja tolliamet. Ametnikud kontrollivad ettevõtte poolt esitatud toetuse taotluses ja muudes dokumentides esitatud andmeid raamatupidamisdokumentide, andmekogude ning kohapealse kontrolli alusel. Esmaste andmete täpsust kontrollitakse vastavalt vajadusele ristkontrolli meetodil, mis hõlmab antud tehingutega seotud kolmandate isikute (hankijate, veofirmade jm) ettevõtluse dokumente.

ELÜPRS § 96 lõikes 1 sätestatud pädevusest tulenevalt on järelevalveametnikul õigus: 

• nõuda ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamiseks andmeid, dokumente ja muid materjale;
• saada kirjalikku ja suulist seletust;
• järelevalve teostamiseks siseneda kontrollitava isiku kasutatavasse ruumi või kasutatavale territooriumile ja viibida seal;
• teha ettekirjutus rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks;
• kohaldada sunniraha ettekirjutuse täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

Oluline on meeles pidada, et vastavalt raamatupidamise seadusele tuleb raamatupidamise dokumente säilitada 7 aastat.

Tagasi sisukorda
–page13–

Ehitusvaldkonna kontroll

Majandussurutis on pannud äriühingute maksualase käitumise konkurentsis püsimiseks äärmiselt tugeva surve alla ja selles keskkonnas on üheks problemaatilisemaks valdkonnaks  kujunenud ehitus. Tavapärane on majandustegevuse ja töötajate täielik või osaline varjamine (käibe varjamine ja ümbrikupalkade maksmine) ning sisendkäibemaksu ja ettevõtlusega seotud kulude kunstlik suurendamine (fiktiivsete arvete kasutamine).

Maksuõigusrikkumiste ennetamiseks ja tuvastamiseks viib maksuhaldur peale tavakontrollide läbi ka reaalajas objektipõhiseid kontrolle. Suurt tähelepanu pööratakse ka isikute või äriühingute välisriigis tegutsemisega kaasneva maksukohustuse täitmise kontrollile.

Reaalajas kontroll

Tavakontrolli käigus kontrollitakse äriühingute eelnevate perioodide majandustegevust ja juurdepääs maksustamise seisukohast olulistele või tähendust omavatele tõenditele on raskendatud või ei ole enam võimalik ning võib tekitada keerukaid ja kulukaid vaidlusi.

Reaalajas kontrolli käigus tutvutakse maksukohustuslase majandustegevusega jooksvalt ja peamine eesmärk on eelkõige võimalike rikkumiste ennetamine.

Reaalajas kontrollide fookus on suunatud peamiselt riigihangetena teostatavatele objektidele. Kontrollide käigus teostatakse ehitusobjektidel vaatlusi eesmärgiga koguda informatsiooni objektil viibivate isikute ja äriühingute osas. Vaatluste raames võetakse ehitusplatsil viibivatelt töötajatelt seletusi ja kogutakse tegeliku olukorra fikseerimiseks objektiga seotud äriühingute majandustegevusega seotud informatsiooni.

Vaatluse läbiviimisel ootab maksuhaldur koostööd objektiga seotud isikutelt ja äriühingutelt. Objektil viibivatel isikutel peab olema kaasas tuvastamist võimaldav dokument, isikute objektil viibimise kohta on nõutav arvestuse pidamine ja raamatupidamisarvestus peab olema korraldatud objektipõhiselt. Vastavasisulised ettepanekud tehakse osalistele teatavaks ka peale objektil kontrolli alustamist või juba hankedokumentatsioonis. 

Tagasi sisukorda
–page14–

Siirdehindade kontroll

Seotud isikute vahel tehtud tehingu hind ehk siirdehind peab olema vastavuses omavahel mitteseotud isikute vahel sarnastel tingimustel tehtava sarnase tehingu hinnaga. Kui nimetatud hindades on erinevusi, võib maksuhaldur tulumaksu määramisel kasutada tehingute väärtusi, mida rakendavad sarnastel tingimustel mitteseotud iseseisvad isikud.

Rahandusministri 10. novembri 2006 määrusega nr 53 kinnitati "Seotud isikute vahel tehtud tehingute väärtuse määramise meetodid". Määrus kehtib alates 01.01.2007 ning sellega tunnistati kehtetuks rahandusministri eelmine samateemaline määrus 29. detsembrist 1999. 

Vaata ka: Muudatused siirdehinna ja tehingu turuväärtuse erinevuse maksustamisel 2011. aastal

Tagasi sisukorda
–page15–

Tollimaksu kontrollid

Alates Eesti astumisest Euroopa Liitu 2004. aastal on maksuhalduri süvendatud tähelepanu all tollimaksude õige tasumine. Tollimaksud on kehtestatud Euroopa Liidus eesmärgiga kaitsta liidu siseturgu ja tagada liidusiseselt võrdsed konkurentsitingimused.

Seetõttu jälgitakse tähelepanelikult ka liikmesriikide maksuhaldurite tegevust kehtestatud reeglitest kinnipidamise tagamisel. Kogutud tollimaksusummadest peab tähtaegselt laekuma Brüsselisse 75%.

Aastate jooksul on maksuhaldur tollimaksu kontrolle läbi viies saanud hulga kogemusi, selgunud on riskantsed valdkonnad (seda nii kaupade, päritolu- ja lähteriikide, klassifitseerimise jmt lõikes) ning toimub ulatuslik infovahetus liikmesriikide vahel.

Üha rohkem on maksuhaldur võtnud suuna tihedale koostööle importijatega. See võimaldab vältida teadmatusest tehtavaid vigu ja selekteerida välja tõsisemad reeglite rikkujad. 

Tagasi sisukorda
–page16–

Tubakaaktsiisi kontroll

Informatsiooni tubakatoodete aktsiisimäära kujunemisest ja tubakatoodete maksumärgistamisest saab ATKEAS §-dest 56-65, samuti maksu- ja tolliameti koduleheküljelt.

Tubakatoodetelt makstakse Eestis aktsiisi juhul, kui tubakatooted on Eestis toodetud või teisest liikmesriigist Eestisse toimetatud ja vabasse ringlusesse lubatud või vabaks ringluseks imporditud. Maksu- ja tolliamet kontrollib tubakatoodete käitlejate maksukohustuse täitmist ja samuti ATKEAS-s toodud aktsiisilaopidaja ja registreeritud kaubasaaja kohustuste täitmist.

Kontrolli käigus hinnatakse peamiselt aktsiisikauba aruannete, maksumärkide aruannete, laoarvestusdokumentide, saatelehtede andmete ja raamatupidamisdokumentide omavahelist sobivust. Vastuolude korral eelloetletud dokumentides on maksuhalduril põhjust kontrollitava esitatud andmetes kahelda ja kontrolli ulatust laiendada. Ettevõtete enamlevinud vigadeks on eksimused maksumärkide aruannetes ning vastuolud saatedokumentide ja laoarvestuse dokumentide vahel. Tubaka aktsiisilao loa taotlemisel peavad ladustamistingimused vastama maksuhalduri nõudmistele ning saatelehtede vormid tuleb maksuhalduriga kooskõlastada. 

Tagasi sisukorda
–page17–

Ümbrikupalga maksmise tõkestamine

Kuna töötaja tasud, hüvitised ja krediidivõimalused sõltuvad otseselt ametlikust palgast, siis soovitab maksuhaldur olla tähelepanelik töötasu kokkuleppeid sõlmides. Erinevate hüvitiste, elatise, puhkusetasu, pensioni arvestamise ja krediidiasutustele kliendi maksevõime tõestamise aluseks on ametlikud sissetulekud.

1. Vanemahüvitis Vanemahüvitise eesmärk on kompenseerida laste kasvatamise tõttu saamata jäänud tulu ning toetada töö- ja pereelu ühitamist. Hüvitise suurus arvutatakse taotleja eelmise kalendriaasta ühe kalendrikuu keskmise tulu alusel. Hüvitise suuruseks kuus on reeglina 100% hüvitise saaja eelmise kalendriaasta ühe kuu keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud tulust.

2. Tervisekahjustuse hüvitis Tööülesannete täitmisel tervisekahjustuse saanud töötajal on õigus tööandjalt nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Tervisekahjustus võib olla tekkinud kas tööõnnetuse või kutsehaigestumise tagajärjel, mille tõttu töötajal on tuvastatud püsiv töövõimetus. Tööandja süül tekkinud tervisekahjustuse korral on isikul õigus kahju hüvitisele. Kahju hüvitamine on sissetuleku (või selle osa) ulatuses rahasummade välja maksmine, millest isik jäi ilma töövõime kaotuse või selle alanemise tagajärjel.

3. Ajutise töövõimetuse hüvitised Ajutise töövõimetuse hüvitis on rahaline kompensatsioon, mida haigekassa töövõimetuslehe alusel maksab kindlustatud isikule, kellel jääb töö- või teenistuskohustuse täitmisest ajutise vabastuse tõttu saamata sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Töövõimetuse hüvitist arvutab haigekassa töövõimetuslehe alguspäevale eelnenud kalendriaastal arvestatud sotsiaalmaksu alusel. Haigekassa saab andmed maksu- ja tolliametilt. Töövõimetuse hüvitised jagunevad: haigushüvitis, hooldushüvitis, sünnitushüvitis, lapsendamishüvitis.

4. Krediidivõimalused Laenu või liisingut väljastavad pangad võtavad kliendi maksevõime hindamise aluseks viimase kuue kuu arvelduskonto väljavõtte või tööandja poolt väljastatud tõendi samal perioodil saadud sissetulekute kohta. Sissetulekutena võtavad krediidiasutused arvesse ka üüri või rendilepingu alusel saadavaid tulusid. Laenuintressiks on sellisel juhul kuni 18% tasumata laenusummast aastas. Mitteametlikke sissetulekuid omavad isikud ei saa dokumentaalselt tõendada oma tegelikke sissetulekuid ja kliendi vähese maksevõime tõttu ei sõlmi pangad ilma piisavate lisatagatiste olemasoluta laenu ega liisingutehinguid. Tulenevalt eeltoodust on mitteametlikke sissetulekuid omavad isikud sunnitud pöörduma laenuandjate poole, kes reeglina ei tunne tagatise olemasolu korral huvi isiku ametlike sissetulekute vastu. Tavapärane intress on sellistel laenuandjatel alates 24% aastas.

5. Töötuskindlustuse hüvitis Töötuskindlustus on sundkindlustus, mis tagab inimesele hüvitised töötuks jäämise, kollektiivse koondamise ning tööandja maksejõuetuse korral. Hüvitise eesmärgiks on töötuks jäämise korral kindlustada toimetulekuks piisav sissetulek, mis ühtlasi toetaks aktiivseid tööotsinguid. Esimesel 100-l töötuks olemise päeval makstakse hüvitist 50% töötaja varasemast töötasust. Alates 101. päevast langeb see 40%-le töötaja varasemast töötasust.

6. Pension Eesti pensionisüsteem jaguneb kolmeks sambaks:

1. I sammas – riiklik pension. Riiklik pensionikindlustus tagab inimesele sissetuleku vanaduse, töövõimetuse ja toitjakaotuse korral. Riiklikku pensioni makstakse palgalt arvestatavast sotsiaalmaksust. Tööandjad maksavad 20% töötaja brutopalgast praeguste pensionäride pensioniteks.
2. II sammas – kogumispension. Kogumispension põhineb eelfinantseerimisel – töötav inimene kogub enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 1-2% pensionifondi sõltuvalt, kas 2009. a lõpus esitati avaldus pensionimaksete jätkamiseks või mitte. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33%-lise sotsiaalmaksu arvelt 2-4%.
3. III sammas – täiendav kogumispension. See on vabatahtlik lisapension, mis töötasust ei sõltu.

7. Puhkusetasu Puhkusetasu arvestamisel arvutatakse töötaja päevatasu eelnenud kuue kalendrikuu jooksul teenitud töötasu kogusummast. Päevatasu arvutamisel arvatakse töötasu koosseisu töötaja teenitud töötasuna käsitatavad summad – põhipalk, lisatasud, preemiad ja juurdemaksed. Päevatasu arvutamisel ei võeta arvesse puhkusetasu ega teiselt tööandjalt saadud töötasu, samuti ravikindlustuse hüvitist ega teisi summasid, mida töölepingu seaduse järgi ei käsitata palgana.

8. Töölepingu lõpetamise hüvitis

9. Elatis abikaasale või lapsele Elatise suuruse võivad pooled kokku leppida kas suuliselt või kirjalikult, kuid kokkuleppe puudumisel määrab selle kohus, kes võtab määramisel arvesse vara ja sissetulekute suuruse ning abikaasa või lapse vajadusi.

Tagasi sisukorda