KÜSIMUS:
Kindlustushüvitised on teatavasti käibemaksuvabad, kuid mis teha sellisel juhul kui esialgu maksame meie sõiduki remondiarve kinni (millelt võiks küsida tagasi km kuna e/v-ga seotud kulu), kuid kindlustus hüvitab ainult km-ta osa.. mis sellisel juhul ikkagi käibemaksust saab? Kas see on firma kulu?
Sama küsimus ka osalise hüvitamise kohta ehk kui kindlustusfirma hüvitab km-ta osa miinus näiteks omavastutus (nii see üldjuhul on), siis mis osa km võib ikkagi tagasi küsida ja mida mitte?
Näide järgmine: remondiarve 2360 eek km-ga, kindl. hüvitab 1000 km-ta, 1360 eek oleks justkui firma kulu, kuid mis osa km ja mis osa tegelik kulu?
VASTUS:
Kindlustusandja maksab kahjuhüvitisi. Kui toimub õnnetus – st risk realiseerub –, siis on kindlusandja kohustatud tekkinud kahju hüvitama. Kahju rahas hüvitamise korral ei teki käibemaksukohustust, sest hüvitise saaja ei võõranda maksjale ühtegi kaupa ega teenust.
Kahju suuruse määramist Teie viidatud olukorras reguleerib liikluskindlustuse seaduse § 35 lg 5. Sättes märgitakse muuhulgas seda, et "Samuti hüvitatakse taastamise teenuse hind, mida on vähendatud osas, mis vastab ettevõtja suhtes kohaldatavatele maksudele." Sellest tuleb järeldada, et kui hüvitise saaja on käibemaksukohustuslane, kes on kahjustatud vara osas sisendkäibemaksu maha arvanud, siis makstakse hüvitis välja netosummas (isik ei saa käibemaksusumma arvelt rikastuda, ta kandis kahju tegelikult vaid netosummas). Kui aga kahju kandnud isik ei ole käibemaksukohustuslane või ta ei saanud sisendkäibemaksu vastava kauba osas enda maksukohustusest maha arvata, siis makstakse hüvitis välja n-ö brutosummas. Selles mõttes võivad hüvitise suurused erineda, sest nende arvutamise alused on erinevad, kuid hüvitis ise käibemaksukohustust ei tekita.
Kaskokindlustuse puhul on sama selgitus sisuliselt toodud kindlustusandja poolt kehtestatud sõidukikindlustuse tingimustes.
Remonditeenuse arvelt võite sisendkäibemaksu nõuetekohase arve (KMS § 37 lg 7) alusel maha arvata. Mahaarvamine on lubatud ka siis, kui arve tasutakse küll otse kindlustusandja poolt, kuid arve on esitatud teenuse saaja nimele. Kui kindlustusandja hüvitab kahju osaliselt (st omavastutuse osa ei hüvitata), siis ei muuda see ju kuidagi sisendkäibemaksu mahaarvamise põhimõtteid, seega sisendkäibemaks arvatakse maha üldistel alustel. Riigikohus on seda ka oma lahendis nr 3-3-1-50-99 kinnitanud, et sisendkäibemaksu mahaarvamisel ei ole oluline, kes arve eest tasub, oluline on et arve oleks esitatud selle isiku nimele, kes sisendkäibemaksu maha arvata soovib, st kaupu ja teenuseid oma ettevõtluses kasutab ( www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-50-99 ).
