Küsimus: pole varem kogemust olnud sellise asjaga nagu valuraha. Kliendiga juhtus õnnetus firma teenuseid kasutades. Esitas kahju hüvitamise ja võla kustutamise nõude. Ta on firma ees tegelikult olnud pikalt ka võlglane. Igakuised meeldetuletuskirjad olid tavapärased. Selle tõttu esitas juhatus talle ka lepingu lõpetamise teate (juba enne õnnetuse toimumist).
Kliendil on raske jalatrauma, millest taastumine pidi arstide hinnangul võtma kuus kuud. Juristide sõnul õiguslikku alust nõudeks kliendil muidugi ei ole, sest teenust sai ta kõikide nõuete kohaselt ja ta oli teadlik riskidest. Juristid soovitasid puhtalt maine pärast tasuda.
Juhatus otsustas talle kahju hüvitada ning võlast loobuda. Klient nõudis küll kolm korda suuremat summat, kui see, mis talle lõpuks nõus oldi tasuma. Ta kauples päris pikalt hüvitise summa üle.
Kompromissleping on veel valmimisel, kuid sooviks teada, kuidas on võla summa maksustamisega sellest loobumisel ning hüvitise maksustamisega? Kas mõlemal juhul ettevõtlusega mitteseotud kulu ning tulumaksuga maksustamisele?
Vastab Eesti maksumaksjate liidu jurist
Tulumaksuseaduse § 12 lg 3 esimese lause kohaselt ei ole füüsilise isiku tulu teise isiku kasuks tehtud dokumendiga tõendatud kulu hüvitis, riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse makstud või kohtu väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitis ega otsese varalise kahju hüvitis, välja arvatud hüvitis, mida makstakse seoses ettevõtlusega.
Riigikohtu praktikast tuleneb, et kui tegemist on varalise kahju hüvitamisega, siis tulumaksukohustust ei teki, sest isikul ei teki tulu. Sama on mittevaralise kahjuga. Kui tegemist on aga saamata jäänud tulu hüvitamisega, siis kuulub see maksustamisele selle järgi, kuidas oleks maksustatud laekumata jäänud tulu, kui see oleks laekunud. Viimase korral peaksite tulumaksu kinnipidajana ka väljamakse tegemise ajal kehtiva tulumaksu määra järgi tulumaksu kinni pidama.
Vt juhiseid Riigikohtu lahendist asjas nr 3-3-1-72-08.
Tegemist on ettevõtlusega seotud kuluga, kui kahju tekkimine toimus ettevõtluse käigus.
