Raamatupidamise seaduse § 29 sätestatud kolm esimest vabastust konsolideeritud aruannete koostamise kohustusest on seotud eelkõige konsolideerimisgrupi üksuste tegevuste ebaoluliste mahtudega:

Nende erandite mõtteks on, et väiksemahulistest konsolideerimisgruppidest tervikpildi loomata jätmine ei põhjusta infotarbijate jaoks olulist viga, kuid samas vähendab raamatupidamiskohustuslaste halduskoormust.

Et tekiks konsolideerimisgrupp, mille konsolideeriv üksus oleks mõne teise konsolideerimisgrupi tütarettevõtja, on vajalik mitmetasandiline struktuur, kus allkontserni emaettevõtja (majandusüksus 1.2) on ühtlasi suuremas konsolideerimisgrupis ise tütarettevõtjaks:

Konsolideeritud majandusaasta aruande koostamise vabastuse andva osaluse määramisel ei võeta arvesse neid aktsiaid või osi, mis kuuluvad asjaomase tütarettevõtja tegevjuhtkonnale ja kõrgema juhtorgani liikmetele.

Osad ja aktsiad on äriühingutel, kuid ei ole näiteks füüsilisest isikust ettevõtjatel ega välismaa äriühingu filiaalidel. Eesti äriseadustiku kohaselt on äriühinguteks täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu, mille juhtorganiteks (sõltuvalt ka situatsioonist) on/võivad olla.

		Täisühing	Usaldusühing	Osaühing	Aktsiaselts	Tulundusühistu
Kõrgemad juhtorganid	Üldkoosolek	ON	ON	ON	ON	ON
	Volinike koosolek	–	–	–	–	Võib olla
	Võlausaldajate koosolek	Võib olla	Võib olla	Võib olla	Võib olla	Võib olla
	Nõukogu	–	–	Võib olla	ON	Võib olla
Tegevad juhtorganid	Juhatus	–	–	ON	ON	ON
	Juhtima õigustatud osanik	ON	ON (täisosanik)	–	–	–
	Prokurist	Võib olla	Võib olla	Võib olla	Võib olla	Võib olla
	Likvideerija	Võib olla	Võib olla	Võib olla	Võib olla	Võib olla
	Pankrotihaldur	Võib olla	Võib olla	Võib olla	Võib olla	Võib olla

Raamatupidamise seadus kirjeldab tegevjuhtkonda raamatupidamiskohustuslase igapäevast tegevust juhtima ja tehinguid tegema õigustatud isikuna või isikutena. Tabelis esitatutest võib sõltuvalt äriühingu vormist ja konkreetsest situatsioonist tegevjuhtkonnana sedakaudu käsitleda äriühingu juhatuse liikmeid, juhtima õigustatud osanikke, prokuriste, likvideerijaid ja/või pankrotihaldureid. Tegevjuhtkonnast kõrgemate juhtorganite liikmeteks võivad olla nõukogu liikmed, volinikud, osanikud, aktsionärid, ühistu liikmed ja/või võlausaldajad.

Siinkohal tuleb tunnistada, et raamatupidamise seaduses sätestatud konsolideeritud majandusaasta aruande koostamise vabastuse kriteeriumite sõnastus ei ole parimal kujul õnnestunud, sest ilmselt kaoks osaluse kriteeriumi kalkuleerimisel mõte “kõrgema juhtorgani liikme” laiendamisel ka osanikele ja aktsionäridele – kõik tütarettevõtja aktsiad või osad, mis ei kuulu otseselt või kaudselt ettevõtjale X (kõrgemale konsolideerivale üksusele), kuuluvad teistele aktsionäridele või osanikele (kes siis sellisel juhul oleksid ikkagi kõrgema juhtorgani liikmed ning nendele kuuluvaid osalusi ei võetaks ettevõtja X osaluse määramisel arvesse). Vast on raamatupidamise seaduses mõeldud eelkõige siiski vaid hindamisobjektiks oleva äriühingu juhatuse ja nõukogu liikmeid ning neile kuuluvaid osalusi, kuid “tegevjuhtkonna” ning “kõrgema juhtkonna” liikmete laiendamine võib tekitada osaluste kalkuleerimisel olukorra, kus muidu vabastusele mitte õigustatud äriühing seda siiski võiks saada.

Kui konsolideerimisgrupi konsolideeriv üksus, millele allkontserni emaettevõtjast tütarettevõtja kuulub, on registreeritud lepinguriigis ning on ise kohustatud koostama ja avalikustama konsolideerimisgrupi auditeeritud majandusaasta aruande, siis nimetatud Eesti tütarettevõtja ei pea oma konsolideerimisgrupi konsolideeritud majandusaasta aruannet lisaks koostama. Lepinguriikidena käsitletakse Euroopa Majanduspiirkonda (EMP, i. k EEA) kuuluvaid riike, mis hõlmab Euroopa Liidu liikmesriike ja kolme Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riiki. Sedakaudu on lepinguriikideks:

Seejuures Šveits on küll EFTA liige, kuid ei osale EMP-s ja ei ole seetõttu lepinguriigiks, mistõttu Šveitsis asuv emaettevõtja ei vabastaks tütarettevõtjat oma konsolideerimisgrupi kohta konsolideeritud majandusaasta aruande koostamisest. Samas vabastuse saamiseks võib Eesti üksus kuuluda ka konsolideerimisgruppi, mille kriteeriumitele vastav konsolideeriv üksus asub Eestis.

Neljanda vabastuse juures on vähemalt veel üks ulatuse tõlgendamise oluline aspekt – kui kõik aktsiad või osad kuuluvad ühte (lepinguriigis asuvale) konsolideerimisgruppi kuuluvale ettevõtjale, siis selline osalus võib olla nii:

Seejuures ei pruugi kaudse osaluse korral need vahepealsed kontrollitavad üksused ise asuda lepinguriigis ega olla ka kohustatud koostama ja avalikustama konsolideerimisgrupi auditeeritud majandusaasta aruandeid.

Juhul, kus majandusüksus A asub lepinguriigis ning on kohustatud koostama ja avalikustama konsolideerimisgrupi auditeeritud majandusaasta aruande, ei tuleks Eestis asuval tütarettevõtjal koostada oma konsolideerimisgrupi kohta eraldi konsolideeritud majandusaasta aruannet. Seda vaatamata asjaolule, et konsolideerimisgrupi siseselt Eesti üksuse vahetud omanikud ei asu lepinguriigis.

Siinkohal on oluline lisaks tähele panna, et lepinguriigis asuvalt konsolideerivalt üksuselt nõutakse kriteeriumi täitmiseks konsolideerimisgrupi auditeeritud majandusaasta aruande koostamise ja avalikustamise kohustust. Seega selline kohustus peab tulema konsolideeriva üksuse asukoha lepinguriigi regulatsioonidest.