1. Võlakirja emiteerimishinna leidmine
Võlakirja emiteerimishinna aluseks on tulevaste intressimaksete ja lunastustähtpäeval makstava põhisumma nüüdisväärtuste summa. Diskonteerimisel kasutatakse reaalintressimäära.
Võlakirju emiteeritakse:
- nimiväärtuses;
- alla nimiväärtuse (diskontoga);
- üle nimiväärtuse (üleväärtuse ehk preemiaga).
Näide 1. Firma emiteerib võlakirju, mille nimiväärtus on 1 000 000 krooni, nominaalintressimäär 10% ja reaalintressimäär 10%. Intresse makstakse üks kord aastas. Võlakirjad ostetakse tagasi 10 aasta pärast.
Võlakirjade emissioon sarnaneb laenusuhtele, erinevus on selles, et raha “laenatakse” paljudelt. “Laenatud raha” ehk võlakirjade emiteerimishinna leidmise aluseks on tulevikus regulaarselt makstavate intresside nüüdisväärtuse ja lunastustähtpäeval makstava nimiväärtuse nüüdisväärtuse summa.
Leiame müügihinna:
Nimiväärtuse nüüdisväärtus
Intresside nüüdisväärtus
Intressid leitakse fikseeritud intressimäära (10% = 0,1) ja nimiväärtuse alusel: 0,1 × 1 000 000 = 100 000 krooni
Võlakirja müügihinnaks saame 999 997 krooni (tegelikult peaks tulema 1 000 000 krooni, milline tulemus ka saadakse nüüdisväärtuse tegurite suurema täpsuse korral).
2. Pikaajaliste võlakirjade arvestusmeetodid
Pikaajaliste võlakirjade arvestuses kasutatakse kahte meetodit: bruto- ja netomeetodit. Esimesel juhul kajastatakse eraldi preemiat (diskontot), mida teisel juhul välja ei tooda. Diskonto ja preemia amortiseerimisel kasutatakse kas lineaarset või intressimeetodit.
Näide 2. TUNDMATU FIRMA emiteeris 2. jaanuaril 2006 võlakirju. Ühe võlakirja nimiväärtus oli 100 000 krooni, fikseeritud intressimäär 7% ja lunastamistähtaeg saabub 5 aasta pärast. Intresse makstakse iga aasta 31. detsembril.
Võimalikud on 3 situatsiooni:
Situatsioonid | Tehingud | Hind | Järeldused |
Situatsioon A | Võlakirjad müüdi nimi-väärtuses. | 100000 | Reaalintressimäär võrdus nominaalintressimääraga. |
Situatsioon B | Võlakirjad müüdi alla nimi-väärtuse (diskontoga). | 96 007 | Reaalintressimäär oli kõrgem kui nominaalintressimäär. |
Situatsioon C | Võlakirjad müüdi üle nimi-väärtuse (st üleväärtuse ehk preemiaga). | 104 212 | Reaalintressimäär oli madalam kui nominaalintressimäär. |
Võlakirja hind – tulevase rahakäibe nüüdisväärtus, mis on diskonteeritud tegeliku intressimääraga.
Võlakirja hind koosneb
- põhisumma nüüdisväärtusest;
- intresside nüüdisväärtusest.
Juhul, kui tegelik intressimäär pole teada, on see arvutatav järgmise valemi abil:
Meie näites:
Situatsioon B
Situatsioon C
Variant 1. Võlakirjade arvestuses kasutatakse brutomeetodit, diskonto/preemia amortiseerimisel lineaarset meetodit. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et brutomeetodil kajastatakse diskonto ja preemia eraldi, kusjuures Diskonto on kontrakonto ja Preemia täiendkonto. Raamatupidamiskanded on esitatud nii võlakirja väljastaja kui ka võlakirja soetaja seisukohalt.
Raamatupidamiskanded võlakirjade emiteerimisel
Võlakirja väljastaja (emiteerija) | Võlakirja soetaja(investeerija) | |||
2. jaanuar 2006 – Võlakirjade emiteerimine/ostmine | ||||
Situatsioon A – Võlakiri emiteeriti/osteti nimiväärtusega | ||||
D: Pangakonto | 100 000 | D: Pikaajaline investeering võlakirjadesse | 100 000 | |
K: Pikaajalised võlakirjad | 100 000 | K: Pangakonto | 100 000 | |
Situatsioon B – Võlakiri emiteeriti/osteti diskontoga | ||||
D: Pangakonto | 96 007 | D: Pikaajaline investeering võlakirjadesse | 100 000 | |
D: Pikaajaliste võlakirjade diskonto | 3 993 | K: Pikaajaline investeering – diskonto | 3 993 | |
K: Pikaajalised võlakirjad | 100 000 | K: Pangakonto | 96 007 | |
Situatsioon C – Võlakiri emiteeriti/osteti preemiaga | ||||
D: Pangakonto | 104 212 | D: Pikaajaline investeering võlakirjadesse | 100 000 | |
K: Pikaajalised võlakirjad | 100 000 | D: Pikaajaline investeering – preemia | 4 212 | |
K: Pikaajaliste võlakirjade preemia | 4 212 | K: Pangakonto | 104 212 | |
Edasises käsitluses pöörame tähelepanu vaid pikaajalistele võlakirjadele kui kohustistele ja pikaajalistel finantsinvesteeringutel on vaid illustreeriv iseloom (lähemalt vaadeldakse pikaajalisi finantsinvesteeringuid järgmistes ajakirja Raamatupidamisuudiste artiklites).
Võlakirjaomanikele arvestatakse ja makstakse üks kord aastas intresse, kajastades seda intressikuluna. Samaaegselt toimub ka diskonto/preemia amortiseerimine.
Raamatupidamiskanded võlakirjade intresside arvestamisel
Võlakirja väljastaja (emiteerija) | Võlakirja soetaja(investeerija) | ||
31. detsember 2006–2010 – Iga-aastane intressi maksmine/saamine ja diskonto/ preemia amortiseerimine | |||
Situatsioon A – Võlakiri müüdi/osteti nimiväärtuses | |||
D: Intressikulu | 7 000 | D: Pangakonto | 7 000 |
K: Pangakonto | 7 000 | K: Intressitulu | 7 000 |
Situatsioon B – Võlakiri müüdi/osteti diskontoga | |||
D: Intressikulu | 7 799 | D: Pangakonto | 7 000 |
K: Pangakonto | 7 000 | D: Pikaajaline investeering – diskonto | 799 |
K: Pikaajaliste võlakirjade diskonto | 799 * | K: Intressitulu | 7 799 |
Situatsioon C – Võlakiri müüdi/osteti preemiaga | |||
D: Intressikulu | 6 158 | D: Pangakonto | 7 000 |
D: Pikaajaliste võlakirjade preemia | 842 ** | K: Pikaajaline investeering võlakirjadesse | 842 |
K: Pangakonto | 7 000 | K: Intressitulu | 6 158 |
* Diskonto amortiseeritakse lineaarselt (3993 : 5 = 799)
** Preemia amortiseeritakse lineaarselt (4212 : 5 = 842)
NB! Diskonto amortisatsiooni võrra on intressikulud suuremad väljamakstavatest intressidest. Preemia amortisatsiooni võrra on intressikulud väiksemad väljamakstavatest intressidest.
31. detsembril 2010 toimub võlakirjade lunastamine. Enne võlakirjade väljaostmist on makstud välja viimased intressid ja amortiseeritud viimane osa diskontost/preemiast.
Raamatupidamiskanded võlakirjade tagasiostmisel
Võlakirja väljastaja (emiteerija) | Võlakirja soetaja(investeerija) | ||
31. detsember 2010 – võlakirjade tagasiost/müük | |||
Situatsioonid A, B, C | |||
D: Pikaajalised võlakirjad | 100 000 | D: Pangakonto | 100 000 |
K: Pangakonto | 100 000 | K: Pikaajaline investeering võlakirjadesse | 100 000 |
Vaatame järgnevalt, kuidas kajastatakse finantstehinguid raamatupidamisaruannetes: bilansis ja kasumiaruandes. Bilansis on brutomeetodil kajastatu kirjas kolmel real: Pikaajalised võlakirjad nimiväärtuses, Amortiseerimata diskonto/preemia ja Pikaajalised võlakirjad kokku. Kasumiaruandes on toodud vaid intressikulud.
VÄLJAVÕTE BILANSIST
seisuga 31. detsember 2006
Situatsioon | Võlakirja väljastaja (passivas) | Võlakirja soetaja (aktivas) |
Situatsioon A | Pikaajalised võlakirjad 100 000 | Pikaajaline investeering võlakirjadesse 100 000 |
Situatsioon B | Pikaajalised võlakirjad 100 000 Miinus: Amortiseerimata Pikaajalised võlakirjad ________ | Pikaajaline investeering võlakirjadesse 100 000 Miinus: Amortiseerimata Pikaajaline investeering võlakirjadesse ______ |
Situatsioon C | Pikaajalised võlakirjad 100 000 Pluss: Amortiseerimata Pikaajalised võlakirjad ________ | Pikaajaline investeering võlakirjadesse 100 000 Pluss: Amortiseerimata preemia Pikaajaline investeering ______ |
VÄLJAVÕTE 2006. aasta KASUMIARUANDEST
Situatsioon | Võlakirja väljastaja | Võlakirja soetaja |
Situatsioon A | Intressikulu 7000 | Intressitulu 7000 |
Situatsioon B | Intressikulu 7799 | Intressitulu 7799 |
Situatsioon C | Intressikulu 6158 | Intressitulu 6158 |
Pikaajaliste võlakirjade netomeetodit käsitletakse järgmises ajakirja Raamatupidamisuudised artiklis.
Loe ka:
Pikaajalised kohustused: võlakirjad
