Raamatute pidajal ei ole midagi keerulist.
Küll aga tundub, et tööandja on kiuslik.

Osalise või puuduva töövõimega või alaealise töötaja põhipuhkus

Osalise või puuduva töövõimega ning alaealistel töötajatel on iga-aastaselt õigus 35 kalendripäeva pikkusele põhipuhkusele. Riik hüvitab tööandjale puhkusetasu sellest 7 kalendripäeva eest.

35-kalendripäevase põhipuhkuse õigus on:

töövõimetuspensionäridel sh töövõimetuse alusel rahvapensioni saajatel
osalise/puuduva töövõimega inimestel
alaealistel.

Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Näiteks 2018. aasta eest saadavat puhkust on võimalik kasutada 2019. aasta lõpuni.

Alates osalise töövõime määramise kuupäevast tekib uus puhkusearvestus 35 klp aastas.
Pole arusaadav, kui palju oli aasta lõpu seisuga väljateenitud ja kasutamata jäänud puhkusepäevi – 2 erineva arvestuse põhjal kokku. Miks sa arvad et kasutamata oli 7 puhkusepäeva? Küsi puhkusearvestust oma ülemuselt. Mis tähendab kummaline väljend “tagant järgi” ? 2018 aasta lõpul arvestatud puhkusepäevad saab välja võtta 2019 aasta lõpuni.
Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav hüvitis ei puutu mitte mingil moel töötajat.

Kahjuks ei tunne sa seadust ja ei kuula ka teiste seletusi.
Töövõimetuspensionäri puhkus on 35 klp alates töövõime hindamise kuupäevast ja vastava akti esitamisest tööandjale. NB!
Tegemist on PÕHIPUHKUSEGA ja põhipuhkust võimaldatakse alati vastavalt graafikule.
Mingeid puhkusepäevi eraldi NÕUDA ei ole võimalik!
Õigus 35 päeva põhipuhkusele tekib töövõime hindamise hetkest.
Kui töötajal oli 2018 aastal kasutatud põhipuhkust 28 klp siis tuleb arvestada veel lisaks puhkusepäevi alates töövõime hindamise kuupäevast kuni TÄNASE PÄEVA seisuga – las raamatupidaja arvestab välja teenitud puhkusepäevad 35 klp PÕHIPUHKUSE alusel, siis saate teada tänase päeva saldot.

Siin on lugeda igasugust seadust,kellel aga sülg suhu toob ja välja purskab.2018-aasta puuduva-osalisetöövõime 7-päeva eest saad võtta 2019-aastal 7-päeva eest ehk kokku 35-päeva.2019-aasta oma kandub 2020-aastasse see 7-päeva.Riik ei maksa kahe korra eest aastas,järgi küsitud Ministeerjumist.

Jah, nö “tagantjärele” puhkust võtta on ju absurd.
Kui põhipuhkus aastas on 35 päeva, siis saad nüüd taotleda põhipuhkusest 7 või 10 või 14 klp ja kui tööandja seda aktsepteerib siis oledki saanud oma 7 klp.
See, mida sotsiaalamet hüvitab, on omaette ooper ja selle taotluse esitab või ei esita tööandja hüvitise saamiseks riigieelarvest.
Aga reegel on: taotlus hüvitise saamiseks tuleb esitada selles kuus, millal töötaja põhipuhkust kasutas.
Nii et kui tööandja soovib sel aastal taotleda osalise töövõimega isiku kohta hüvitist 2018 aasta detsembrikuu kohta, siis on see vale info, kuna töötaja pole detsembris puhkusel olnud. Aga riskida ju võib, valeinfo edastamise eest vastutab taotlusele digiallkirja andnud isik esindusõiguse alusel.

Inimesed, tööandjad, sotsiaalkindlustusameti infoliin on sellises küsimuses kokku keeranud täieliku jura.
Mõni räägib lisapuhkusest ja mõni räägib põhipuhkusest.
SELGESÕNALISELT SIIS:
1. osalise töövõimega isikul on õigus põhipuhkusele 35 kp/aastas
2. iga aasta lõpul tehakse puhkusepäevade inventuur ja väljavõtmata puhkusepäevad liiguvad 2019 aastasse ja need kehtivad kuni 31.12.2019
3. põhipuhkust NÕUDA pole sul võimalik (puhkuse andmise/mitteandmise koha pealt oled sa samaväärne kõikide teiste töötajatega!)
4. see, mida sinu tööandja sotsiaalkindlustusametilt taotleb, see pole sinu kui töötaja asi

Ei saa aru sinu väljendist “olenemata sellest, millal töötajale osaline töövõime on määratud, on tal määramise aastal õigus pikendatud puhkusele täies ulatuses” sest see tundub absurdsena. Üleminekuks põhipuhkusele 35 p on vajalik alusdokument, millel on fikseeritud kuupäev pikendatud puhkuse arvestuseks.
Siiskohal toon analoogse näite ühe firma kohta.
Omanikud otsustasid 1.juulist 2018 viia sisse korralise puhkuse pikkuseks 32 kp endise 28 kp asemel. Raamatupidajale tehti korraldus väljateenitud puhkusepäevade arvestus: puhkusepäevad kuni 30.juuni 28 kp arvestuses ja alates 1.juulist 32 kp arvestuses.
Sellise diferentseeritud arvestuse aluseks oli juhatuse korraldus omanike otsuse alusel.

Kuna TLS § 57 rakendamise kohta otseseid selgitusi pole, siis ongi tekkinud ainult arvamused/tõlgendused.

Praegu oleks vajalik PÄDEVA juristi kommentaari küsimusele:

“Kas osalise töövõimega töötajale ettenähtud põhipuhkuse 35 kp arvestamise alguseks on osalist töövõimet tõestava dokumendi kuupäev?
Näiteks kui 15.dets 2018 laekus firmale dokument töötaja osalise töövõime määramise kohta, kas siis selle töötaja (muutunud) põhipuhkuse päevade arvestus 2018 aasta lõpuks on 17/365 x 35 = 1,63 põhipuhkuse päeva. Eeldusel et töötaja on kasutanud eelnevalt ära kõik 2018 aasta jooksul väljatöötatud puhkusepäevad 28 kal.p.”

Muidugi saad selle 7-päeva taotleda 2018-aasta eest aga kahjuks 2019 -aasta eest saad vaid täindavalt 28-päeva juurde ja 2019-aasta riigi poolne (7-päeva)lükkub kahjuks 2020-aastasse.See ,et jätsid oma 7-päeva 2018-aastal välja võtmata on puhas oma viga ja kui tööandja teadis,ehk raamatupidaja siis on ka nede nende l väike näpuks või siis teadmatus.Riik ei maksa kahte korda aastas 7-päeva eest,see on ju selgelt kirjas puhkusesesaduses,et 7-päeva eest täindavalt.Eks neil on ka oma eelarve kui kõik hakkavad ühel aastal topelt välja võtma siis arva -mõtle siit edasi.Aga keegi ei keela sul seda katsetada kui tööandja sellega nõustub aga algselt tuleb tööandjal see väljamakse ära teha ja võib juhtuda,et tööandja seda raha riigilt tagasi ei saa ,siis teine asi võib juhtuda sinuga,et tööandja võtab sul palgast selle tagasi.Soovitan sul helistada sotsministeerjumi infosse ja küsida järgi,las nad ise küsivad ramatupidamisest järgi ja tore oleks kui nad sulle saadaksid selle vastuse meilile siis saad seda ka tõestusesks tööandjale näiata kui juhul tööandja väidab teisite ,edu sulle töös ja puhka ikka õigel ajal.

NELE NISU -õigusnõunik -6269328 nele.nisu@sm.ee
Küsi aga julgelt ja anna ka meile teada.

Niipea,kui töötaja saab otsuse puuduva või osalise töövõime kohta,tekib tal õigus saada tööaasta eest 35 päeva puhkust.See võib juhtuda näiteks detsembrikuus ja kui tal on 2018.aasta jooksul kasvõi 1 päev osaline või puuduv töövõime,saabki ta 7 päeva juurde,mingit proportsiooni siin ei arvutata. Selle puhkuse saab ta välja võtta kuni 31.12.19,pärast seda see aegub.
Tööandja esitab andmiku Sotsiaalkindlustusametile selle kuu kohta,millal töötaja reaaselt puhkab, märkides ära vastava aasta,mille eest see puhkus on (lahtris “kalendriaasta.mille eest soovitakse puhkusepäevi kasutada”). 2019. aastal saab taotleda puhkuse hüvitamist ka 2 korda-2018.a ja 2019.a eest,kui töötajal oli 2018.aasta eest õigus 35.päevasele põhipuhkusele, selle kohta tööandja 2018.a. taotlust ei esitanud ja tööandja 2019.a andmikud vastavalt täidab. On võimalik taotleda isegi vales järjekorras-enne 2019.a puhkus ja hiljem 2018.a.puhkus (2019.aasta jooksul pole veel kumbki aegunud).See ei vasta tõele,et hüvitatakse riigi poolt vaid 1 kord aastas. Olen seda Sotsiaalkindlustusametist mitu korda üle küsinud ja ka praktikas toimis.
Probleemiks on,kui töötaja ei teata tööandjale kohe,kui ta otsuse saab, vaid alles siis,kui tahab puhkust võtta,mis võib olla kuid hiljem. Oleks tulnud arvestada puhkusereservi ja panna puhkusegraafikusse,aga polnud aimugi. Töötajal on sellest hoolimata õigus sellele puhkusele,et ta tööandjat kohe ei informeerinud.

Ilmus veel üks tark………..😜
räägib proportsioonist, aga ei oska arvestada 35 puhkusepäeva… ja üleüldse mingit 7 erilist puhkusepäeva pole olemas!
Sotsiaalkindlustusamet on selgelt öelnud et taotlus esitatakse selles kuus, mil töötaja PUHKAB…. kas said aru???? kui pole detsembris puhanud, siis ei saa esitada detsembrikuu kohta ja ei saa esitada ka novembrikuus, sest novembris pole töötajal osalist töövõimet.
Aga loomulikult kui tahad teha detsembrikuu sulitempu, siis võid täna selle teha.

nõus Ingaga.
miks muidu “Riigieelarvest puhkusetasu ja keskmise töötasu hüvitamise taotlusel” on mingi aeg tagasi tekkinud lisalahtrid:
1) kal.aasta, mille eest puhkepäevi kasutati (osalise- või puuduva töövõimega töötaja puhkuse, alaealise puhkuse kohta)
2) puhkuse kasutamise kuupäevad (isapuhkus, hoolduspuhkus, puudega lapse vanema puhkuse korral)

Täpsustan:
kui sisestate veebis ettevõtte taotlust riigieelarvest puhkustasu hüvitist osalise töövõimega töötaja kohta, siis
esimeste sisestusandmete hulgas on selgelt öeldud PUHKUSE KASUTAMISE KUU ja tabelis valid vastava hüvitise liigi ja aasta.
Kui ZANTA küsimuse esitas, siis peaks nüüd lugema minu seletust. Ei ole õige, et sotsiaalkindlustusamet hüvitab ettevõtjale 7 puhkusepäeva ulatuses, kuna töötaja ei puhanud detsembrikuus.
Puhkusepäevade arvestuse ehk kasutamata puhkusepäevade arvu osalise töövõimega töötaja kohta tänasel kuupäeval/sel aastal saab Zanta teada tööandja raamatupidamisest.

2018-aasta puhkus on tal ikkagi 35-päeva ja see aegub 2019-aasta lõpuga nii,et tööandjal on kohustus see välja maksta ja õigus töölisel puhata.2019-aasta puhkus on tal kokku lepitud ja see märtsi lõpuga talle teavitatud nii,et juulis võib uuesti taotleda 2-nädalt puhkust kokkuleppel kui palju iganes.Isegi selle 7-päeva 2019-aasta eest mis riik tasustab võib välja võtta.Pukuseseadus on ikkagi pukuseseadus ja see kehtib nii nagu seal kirjutatud ainult puuduva ja osalisetöövõimega töölistel on see 36-päeva muidugi on teisi erinevusi.

sorri-35. Zanta ma kardan,et ega see vormistamine pole tülikas vaid see,et sul on õigus nüüd 35-päevasele puhkusele,seda loe tööandja silmadest.Paljud firmad ja tööandjad tahaksid,et üldse ei puhata.Nüüd märtsi lõpus peab seal kirjas olema ka puhkuse jääk nii,et ise kinnitad kokkuleppel oma puhkuse kraafiku.Juhul kui tahad puhkusele mina siis ette teatamine ja palun 7-päeva on olemas .Ma ei tea millal mis kuupäeval sa töövõimetuse said ja kas tööandjat teavitasid või teavitasid alles sel aastal.

Mingit 7-päeva puhkust ei otsusta juhatus vaid §-57 ,jutt käib osalise või puuduvatöövõime puhkusest ,mis siia võrdsus puutub.Töövõimetuse kuupäev ega kuu ei oma tähtsust ,aegumata puhkus on õigus välja võtta millal iganes,jutt käib 2018-aasta aegumata puhkusest.
Zanta ju küsis,et ta sai töövõimetuse eelmise aasta lõpus järelikult on õigus tal sel aastal välja võtta.Tööandjal ja veel enam raamatupidajal pole siin midagi keelduda.

Põhipuhkust saab vastavalt graafikule. Töötajad on kõik võrdsed – mõnel on puhkuse pikkus 28 kal p mõnel on 35 kal p.

Arvad tõesti,et peab ootama millal graafik seinapeale pannakse ja selle viimaseks kuupäevaks 31-märts.Zanna ju kirjutas,et tööandja ei taha tagant järgi anda puhkust ,see ei ole tagantjärgi vaid aegumata puhkus ja seda võib võtta ka jaanuaris enne graafiku tegemist ,mõistlik etteteatamine ja palun.Praegu ei puutu asjasse graafik vaid tööandja põikpäisus või teadmatus.

Uskumatult segaseks on selle teema lahendus tehtud. Ei kasutata oskussõnu, vastandatakse, säutsutakse jne.

Küsija poolt esitatud küsimus oli juba alguses selgelt “rahvaluule” mis suust-suhu edasi kantakse. Küsija ise ei osanud pöörduda tööandja poole ja ei saanud aru, et peab rääkima põhipuhkusest 2019 aastal, mitte mingist müstilisest 7 päevast,mille kohta oleks tal mingi eristaatus.

Hei!
Olen teemaalgataja.
Millegipärast kasutajanimi/parool ei toimi ja parooli ka taastada ei ole võimalik.

Äitah kõikidele vastajatele. Minu teema lahenes. Saan kasutada puhkust eelmisest aastast ja ka käesoleval aastal ning sotsamet hüvitab vastavad osad tööandjale.

Tead, kui sul mitte midagi arukat öelda pole, siis ei ole mõtet sõrmi klahvidele ajadagi. Lihtne?