Viimastel aastatel on märkimisväärselt suurenenud tööst põhjustatud haigestumiste arv. Seaduse järgi loetakse tööst põhjustatud haiguseks töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigust, mis ei ole kutsehaiguseks. Kõige klassikalisemaks selliseks haiguseks on nn hiire haigus, mis tekib arvuti hiire pideval liigutamisel ja põhjustab pinget randmes.
Sarnaselt kutsehaigusele kehtiva regulatsiooniga on töötajal ka tööst põhjustatud haiguse korral õigus saada hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses. Mida saab tööandja teha enda kaitsmiseks sellise hüvitisnõude vastu?
Tööst põhjustatud haigused on tihti tööandja tegemata töö või hooletuse tagajärg. Sageli juhendatakse töötajaid küll formaalselt, millised on õiged töövõtted, kuid sisuline juhendamine puudub. Ka ei pöörata piisavat tähelepanu ergonoomilisele töökeskkonnale ega arstlikule kontrollile nii tööle asumisel kui ka töötamise ajal.
Tööandja kohustuseks on töötaja tööleasumise esimese kuu jooksul korraldada tema tervisekontroll. Edaspidi on tööandja kohustatud iga kolme aasta jooksul saatma töötaja tervisekontrolli. Sõltuvalt töötaja töö iseloomust ja tööga kaasnevatest ohuteguritest võib aga olla vajadus töötaja tervist tihedamini kontrollida lasta.
Kui tööandja ei täida eelnimetatud tervisekontrolli nõudeid, vastutab töötaja tervisekahju puhul tööandja sõltumata sellest, kas tal oli mingi panus tervisekahju väljakujunemises või mitte. Vastupidist on ilmselt peaaegu võimatu tõendada.
