Liikmed on meilt aeg-ajalt küsinud nõu, kuidas käituda, kui osaühingu juhatuse liige on kas kogemata või meelega otsustanud vormistada osaühinguga töölepingu ja deklareerida juhatuse liikmele välja makstud tasu töötasuna, millelt peetakse kinni ja arvestatakse töötuskindlustusmakseid.

Küsitakse, kas töötuks jäämise korral võib inimene ikka töötukassa abile loota. Või äkki viitab töötukassa sellele, et töölepingu seadus ei laiene juhatuse ega nõukogu liikmetele ning loodetud hüvitisest tuleb suu puhtaks pühkida.

Infot selle kohta, mida töötukassa teeb või ei tee, on ilmselt kõige targem küsida ei kelleltki muult kui töötukassalt endalt. Nii me tegimegi. Lugege ja otsustage ise, kuidas on õige.

EML selgitustaotlus Eesti Töötukassale, 08.08.2011

TKindlS § 3 lg 2 punkti 3 kohaselt ei laiene töötuskindlustus juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele tulumaksuseaduse § 9 tähenduses, kellele ei laiene töölepingu seadus.

Soovime teada, milline on töötukassa praktika selle sätte tõlgendamisel olukorras, kus juhatuse liikmega on sõlmitud tööleping ja makstud töötasu, millelt on deklareeritud ja tasutud töötuskindlustusmakseid. Kas töötukassa on keeldunud mõnele isikule töötuskindlustushüvitist maksmast põhjendusega, et temale kui juhtorgani liikmele välja makstud tasudelt ei oleks pidanud töötukindlustusmakseid maksma? Kui selliseid keeldumisi on toimunud, sooviksime teada ka, kuidas on need keeldumised õiguslikult motiveeritud ning võimaluse korral palume ka edastada meile väljavõtted vastavate otsuste motiveerivatest osadest (ilma isikuandmeteta).

Eesti Töötukassa vastus selgitustaotlusele, 26.08.2011

Vastuseks Teie saadetud selgitustaotlusele teatame, et TKindlS § 3 lg 2 punkti 3 kohaselt ei ole kindlustatuks juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses, kellele ei laiene töölepingu seadus. Samuti sätestab TLS § 1 lõige 5, et töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule.

Eeltoodud sätted ei keela samas juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmel teha tööd ka töölepingu alusel. Riigikohtu lahendi (3-2-1-134-02) kohaselt on selle eelduseks aga asjaolu, et töölepingu alusel tehtav töö ei tohi kujutada endast juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme kohustuste täitmist. Seega, kui juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liige täidab vaid seadusest ja põhikirjast tulenevaid ülesandeid, ei laiene temale töölepingu ega ka töötuskindlustuse seadus.

Menetluse käigus tuleb igal konkreetsel juhtumil tuvastada, milliseid ülesandeid on juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liige täitnud ning kas tema osas kuulub kohaldamisele töötuskindlustuse seadus. Asjaolu, et juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmele makstud tasudelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse, ei oma tähendust hindamaks, milliseid ülesandeid on isik täitnud. Kuna töötuskindlustus on sundkindlustus, ei teki nimetatud maksete alusel isikulekindlustatust töötuskindlustuse mõistes. Ilma õigusliku aluseta makstud töötuskindlustusmaksed kuuluvad tagastamisele maksukorralduse seaduses sätestatud alustel ja korras (§ 33).

Juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmele töötuskindlustushüvitise maksmisest keeldumisel on lähtutud ülaltoodud sätetest ja põhjendustest.

EML teabenõue Eesti Töötukassale, 13.09.2011

Täname Teid vastuse eest meie selgitustaotlusele TKindlS § 3 lg 2 punkti 3 rakendamise kohta. Soovime teada, mitmele isikule on töötukassa 2009., 2010. ja 2011. aastal keeldunud maksmast töötuskindlustushüvitist põhjendusega, et temale kui juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele välja makstud tasudelt on ebaõigesti kinni peetud töötukindlustusmakseid ning TKindlS § 3 lg 2 punkti 3 kohaselt ei ole tegemist kindlustatud isikuga. Kui isikud on töötukassa otsuse vaidlustanud, siis soovime teada ka vaidluste tulemusi.

Töötukassa vastus teabenõudele, 21.09.2011

Ajavahemikul 2009–2011 on töötukassa keeldunud töötuskindlustushüvitise maksmisest 14 050 korral. Töötuskindlustushüvitise määramata jätmise põhjused on seotud järgmiste, töötuskindlustuse seaduse § 6 lg 1 punktides 1-3 kirjeldatud asjaoludega: 

1) isikut ei ole töötuna arvele võetud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 järgi;
2) isikul puudub töötuskindlustushüvitise saamiseks vajalik töötuskindlustusstaaž;
3) isiku viimase töö- või teenistussuhte lõpetamise alus ei anna õigust töötuskindlustushüvitisele.

Andmeid töötuskindlustusstaaži puudumise põhjuste kohta töötukassa ei töötle ja seetõttu puudub meil võimalus anda informatsiooni, kas ja kui paljud töötuskindlustushüvitise määramata jätmise juhtumitest on seotud asjaoluga, et juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele välja makstud tasudelt on ebaõigesti kinni peetud töötuskindlustusmakset.

Teie küsitud põhjusel töötuskindlustushüvitise määramata jätmise otsuseid vaidlustatud ei ole.

Avaldatud ajakirjas Maksumaksja nr 10/2011