Töövägivald on füüsiline või vaimne vägivald töökohal, sealhulgas töötaja sundimine tervistkahjustavate ülesannete täitmisele.

Töövägivald on ka töötaja diskrimineerimine tema soo, rahvuse, usutunnistuse, vanuse, puude, seksuaalse sättumuse vms tõttu. Töökiusamise all mõistetakse, kui töötajale antakse ülesandeid, mida ei ole võimalik täita, aga ka töötaja põhjendamatu kritiseerimine.

Võimalikust ahistamisest töökohal peaks ohver soovitavalt kirjalikult  informeerima tööandjat. Tööandjal on kohustus tagada töötaja tervisele ohutu töökeskkond, muu hulgas vaimsele tervisele ohutud töötingimused.

Kui töövägivald ei lõpe, peaks ohver pöörduma tööinspektsiooni, tööandja tegevuskohajärgse tööinspektori poole. Füüsilise vägivalla korral tuleks teatada politseisse. Vägivalla lõpetamiseks ja kahjutasu nõudmiseks saab pöörduda ka kohtusse.

"Kui tööandja ei reageeri töövägivalla ohvri korduvatele pöördumistele või kui rikkumine on eriti raske, võib töötaja päevapealt töölt lahkuda," märkis tööinspektsiooni peajurist Meeli Miidla-Vanatalu. Sel juhul on tegemist tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumisega, mille puhul ohvril on õigus saada tööandjalt hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.

Tööandjal on õigus teha vägivallatsevale töötajale hoiatus või noomitus, paigutada töötaja teise tööruumi vms. Kui muud abinõud ei anna tulemusi, võib ta vägivallatseja vallandada. Viivitamatult võib vallandada vägivallatseja, kes käitub eriti äärmuslikult, st läheb kolleegile kätega kallale või sõimab korduvalt mitmeid kaastöötajaid.

Tööinspektsioon on koostanud ka tööandjatele ja töötajale juhise, kuidas töövägivalla korral käituda.

Lisainfo: Evelin Kivimaa, tööinspektsiooni avalike suhete peaspetsialist, 626 9403, Evelin.Kivimaa@ti.ee