Tööinspektorile väidetakse kontrollimise ajal sageli, et tööd tegev isik pole ettevõtte töötaja, vaid proovipäevale tulnu, kes ei tea veel, kas ta tahab seda n-ö proovitavat tööd teha või mitte.
Eestis kehtivate seaduste järgi võib proovitööd teha ainult Eesti Töötukassas arvele võetud töötu, kelle suhtes on rakendatud tööturumeedet vastavalt tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 41 lõikele 1 ning selle alusel 22. detsembril 2011 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse "Tööhõiveprogramm 2012–2013" §-le 16.
Töötule võimaldatud proovitöö maksimaalseks kestuseks on üks päev. Kuid ka selleks üheks päevaks peab proovitööd tegev isik olema enne tööle asumist juhendatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse järgi.
Tööandjal on kohustus täita Eesti Töötukassale esitamiseks tööproovi osavõtu graafikut.
Muid proovipäevi seadus ette ei näe ja töötaja proovimiseks on töölepingu seaduses ette nähtud katseaeg. Kõik ülejäänud ilma lepinguta tööle lubatud isikud on töölepingu seaduse § 4 lg 2 alusel vaadeldavad töölepingu alusel töötavate töötajatena.
Tööinspektsioon lähtub järelevalve menetluses töölepingu seaduses sätestatud töösuhte eeldamise põhimõttest ehk kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepingulise suhtega.
Kui tööandja väidab kontrollimise ajal, et tema juures töötav isik teeb proovitööd, siis peab ta tööinspektorile esitama selle väite kinnituseks ka vastavasisulise dokumendi.
Artikkel on avaldatud tööinspektsiooni infokirjas nr 18 (aprill 2012)
