Raamatupidamise seadus reguleerib, et aasta lõpus tuleb inventeerida varad ja kohustused, millest üks on puhkusereserv. Reservi inventeerimise all mõeldakse puhkusetasude saldo korrigeerimist. Siinkohal tuleks lähtuda nii väljateenitud, kuid kasutamata kui ka töötajate ettepuhatud põhipuhkusepäevadest. Sellise arvestuse tulemusena saab selgeks, millised on ettevõtte kohustused töötajate ees ning vastupidi.
Vastavalt töölepingu seaduse § 55-le on töötaja iga-aastane põhipuhkus 28 kalendripäeva, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemas puhkuses või kui seadus ei sätesta teisti. Alaealise ja töövõimetuspensionäri põhipuhkus on 35 kalendripäeva, sellest 28 kalendripäeva peab hüvitama tööandja, 7 ülejäänud kalendripäeva hüvitab tööandjale riik. See tähendab, et väljamaksmise kohustus on tööandjal ning tööandja võib pärast riigilt 7 päeva eest nõuda summa tagasi. Need 7 päeva arvestatakse samadel alustel kui 28 päeva. Seitset ületavat päeva ei näita tööandja oma puhkusereservis, kuivõrd see ei saa olema kulu tööandjale.
Puhkusereserv
Vastavalt 01.07.2009 kehtima hakanud töölepingu seadusele teenib töötaja puhkust kalendriaasta eest (TLS § 89). Tööle asumise aastal arvutatakse kalendriaastast lühema aja eest põhipuhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Enam ei kehti 15 kalendripäeva reegel, mil võeti arvesse ainult need kuud, kuhu jäi 15 ja enam päeva pärast tööle asumist.
Näide 1:
Töötaja asus tööle 15.08.2012, seega teenib ta reservi perioodil 15.08-31.12.2012. Antud ajavahemikku jääb 139 kalendripäeva (sh riigi- ning rahvuspühad), mil töötaja on tööl käinud ning tulemus tuleb jagada aasta kalendripäevade arvuga, mis 2012. a on 366. Selle tulemuse korrutame aasta põhipuhkuse päevadega. Seega on töötajale ettenähtud põhipuhkus 139 / 366 * 28 = 10,63 kalendripäeva (2012. aasta eest).
Põhipuhkust ei teenita ajal, mil ollakse tasustamata puhkusel, ajateenistuses ning lapsehoolduspuhkusel.
TLS § 68 lg 5 ütleb, et põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul. Sotsiaalministeeriumi kommentaar on, et TLS otseselt ei sätesta, millises järjekorras ja millise perioodi eest töötajale puhkusi antakse. Kas töötaja saab esmalt jooksva aasta puhkuse ja alles seejärel varasemalt kasutamata jäänud puhkuse või vastupidi. Lahendus tuleb tööandjal ja töötajal omavahel kokku leppida. Lause "põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul" on juristide meelest selle tähendusega, et jooksva aasta puhkus tuleks kasutada esmalt ning seejärel on võimalik töötajal kasutada varem teenitud, kuid aegumata põhipuhkust. Seega jääks lahenduseks see, et tööandja ja töötaja teevad omavahel selgeks, millises järjekorras ja mis perioodide eest puhkusi antakse, et vältida hiljem arusaamatusi.
Loe artiklit edasi RMP.ee PDF-ajakirjast SPETSIALIST (detsember 2012, lk 8)
Vea parandus:
Lk 8 artiklis "Puhkusereservi arvestus" on alateema "Puhkusereserv" esimeses lõigus vale viide. Kogu lõik õige viitega seadusele:
Vastavalt 01.07.2009 kehtima hakanud töölepingu seadusele teenib töötaja puhkust kalendriaasta eest (TLS § 68 lg 4). Tööle asumise aastal arvutatakse kalendriaastast lühema aja eest põhipuhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Enam 15 kalendripäeva reegel ei kehti, mil võeti arvesse ainult need kuud, kuhu jäi 15 ja enam päeva pärast tööle asumist.
