Käesoleva artikli avaldamise hetkeks peavad töölepingu seaduse kohaselt tööandjatel olema puhkuste ajakavad valmis ja töötajatele tutvustatud. Erinevalt varem kehtinud seadusest on tööandjatel aega puhkuste ajakava valmis teha ja töötajatele tutvustada kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Suvehooaja peatse saabumisega on raamatupidajate igapäevastele töökohustustele lisandunud puhkusetasude arvestamine ja maksmine.

Kui varem kehtinud seadus nägi ette puhkusetasu väljamaksmise kohustuse eelviimasel tööpäeval enne puhkusele minekut, siis kehtiv seadus on lisanud juurde veel erinevaid võimalusi. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida puhkusetasu maksmises hiljemalt puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval (TLS § 70 lg 2).

Esmapilgul on regulatsioon lihtne ja arusaadav, kuid selle kohaldamisel tekivad praktilised küsimused hilisema maksmise tõlgendamise osas. Kas hilisem maksmine tähendab seda, et puhkusetasu arvutatakse välja enne puhkusele minekut ja makstase välja hiljem, kokkulepitud ajal, või seda, et puhkusetasu ka arvutatakse välja siis, kui toimub selle hilisem väljamaksmine? Erinevatel juhtudel võib puhkusetasu arvutamise aluseks võetav periood ehk arvesse minevad kuud olla erinevad, mis omakorda võivad kaasa tuua erineva suurusega puhkusetasu.

Probleeme ei teki puhkusetasu maksmisega eelviimasel tööpäeval, kuna vastav regulatsioon on olnud praktikas juba eelnevalt kasutusel.

Näide Kui töötaja läheb puhkusele 01. juulil 2010, tuleb puhkusetasu maksta eelviimasel tööpäeval ehk 29. juunil 2010 (eeldusel, et töötaja tööpäevad on esmaspäevast reedeni). Puhkusetasu arvutamise aluseks võetavad kuud on – 2009 detsember kuni 2010 mai.

Probleem tekib TLS § 70 lg 2 teise lause tõlgendamisel. Nimetatud sätte kohaselt võib kokkuleppel puhkusetasu maksta hiljemalt puhkusetasu kasutamisele järgneval palgapäeval. Praktikutele jääb arusaamatuks, mida on mõeldud käesoleval juhul maksmise all – ehk milles pooled seaduseandja mõttes kokku lepivad. Kas pooled lepivad kokku enne puhkusele minekut arvestatud puhkusetasu hilisemas väljamaksmises või tasu hilisemas arvestamises ja väljamaksmises? Erinevad tõlgendamised annavad eelduslikult erinevad tulemused puhkusetasu arvutamisel.

Näide Töötaja puhkus on 35 kalendripäeva; palgapäev kuu 2. kuupäeval. Töötaja läheb puhkusele 01. juulil 2010 ja pooled lepivad kokku, et puhkusetasu makstakse välja puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval. Töötaja puhkus lõpeb 04. augustil 2010. Variant A: tööandja arvutab puhkusetasu välja enne puhkuse algust, s.o. 29. juunil ja selle asemel, et see samal päeval välja maksta, maksab ta selle summa välja 02. septembril 2010. Puhkusetasu arvutamise aluseks on kuud 2009 detsember kuni 2010.a mai. Variant B: tööandja arvutab puhkusetasu välja 02. septembril 2010 ja maksab selle välja samal päeval. Puhkusetasu arvutamise aluseks on kuud veebruar kuni august 2010. Kui pooled lepivad kokku, et puhkusetasu makstakse välja palgapäeval, 02. augustil, oleks variandi B kasutamisel puhkusetasu arvutamise aluseks hoopis kuud jaanuarist juulini 2010. Seega on variandi A ja B vahel arvutamise aluseks võetavad kuud erinevad ning sõltuvad veel sellest, missugune on poolte kokkulepe puhkusetasu maksmise osas. Nagu öeldud, võivad puhkusetasud erinevate arvutusvariantide puhul olla erinevad ja seda ka töötajate osas, kes saavad täpselt ühesuurust töötasu.

Töötajale soodsamate tingimuste kohaldamise põhimõte ei pruugi tänases majandusolukorras igale tööandjale sobida. Seega on eesmärgiks teada saada, mis on seadusandja mõte sellise regulatsiooni sätestamisel. Artikli autor leiab, et nimetatud seaduse sätet tuleks täiendada selliselt, et see oleks kõigile üheselt mõistetav. See omakorda ennetaks tekkida võivaid vaidlusi, sest tegemist on töötaja jaoks saadava rahalise hüvitisega, mida töötaja soovib saada talle ettenähtud ulatuses.

Olukorrale ei anna selgust ka Vabariigi Valitsuse 11.06.2009.a. määrus nr 91 "Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord", mis räägib arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kalendrikuudest. Määrust appi võttes jääb endiselt ebaselgeks, milline on arvutamise vajaduse tekke kuu olukorras, kus pooled lepivad kokku puhkusetasu maksmises hiljem.

Tööinspektsioon on oma kodulehel avaldanud oma nägemuse puhkusetasu hilisemast maksmisest. Tööinspektsiooni näidete kaudu saab teha järelduse, et puhkusetasu hilisema maksmise korral tekib puhkusetasu arvutamise vajadus siis, kui tööandja teeb puhkusetasu väljamakse. Teabenõudele saadud vastuse kohaselt on samal seisukohal ka Sotsiaalministeerium. Tõsi, Sotsiaalministeerium leiab, et Vabariigi Valitsuse määrust nr 91 tuleks vastavalt täiendada.

Artikli autori arvates vajab puhkusetasu hilisema maksmise regulatsioon täiendamist, vältimaks võimalikke sellekohaseid vaidlusi. Puhkusetasu arvutamise praktikud (eelkõige raamatupidajad) ei ole nõus Tööinspektsiooni tõlgendusega, mille kohaselt puhkusetasu hilisema maksmise korral tekib puhkusetasu arvutamise vajadus samaaegselt selle väljamakse vajadusega, ehk siis kokkuleppel muul ajal, kuid mitte hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval.

Artikli autor nõustub praktikute seisukohaga, mille kohaselt pooled lepivad kokku hilisemas puhkusetasu väljamaksmises, mitte hilisemas arvutamises ja väljamaksmises. Selline loogika tuleneb sellest, et arvutamise vajaduse tekke momendiks tuleb lugeda töötaja puhkusele mineku päev. Üldreegli kohaselt tööandja arvutab ja maksab puhkusetasu eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Kuna töötaja ei soovi erinevatel põhjustel puhkuseraha kätte saada puhkuse kasutamisele eelviimasel päeval, siis lepivad pooled kokku, et juba arvutatud summa väljamakse toimub hiljem. Ehk pooled lepivad kokku väljamaksmise kuupäevas.

Seniks, kuni õigusakt kehtib endisel kujul ja tõlgendusi on mitmeid, tuleb leida viis olukorra lahendamiseks. Selleks pakub siinkirjutaja välja järgmised võimalused.

Kokkulepe puhkusetasu maksmise aja osas üldreeglist erinevalt on soovitav sõlmida kirjalikult. Kokkuleppe sisu võiks vastata järgmistele küsimustele:

• Mis kuupäeval maksab tööandja puhkusetasu?
• Kas makstav puhkusetasu arvestatakse välja enne puhkusele minekut ja see makstakse välja kokkulepitud kuupäeval (hiljemalt puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval)?
• Kas kokkulepitud kuupäeval väljamakstav puhkusetasu arvutatakse väljamakse päeval?

Kajastades kirjalikus kokkuleppes selgelt kokkuleppe sisu, välistavad pooled võimalikud arusaamatused seoses puhkusetasu hilisema maksmisega.

Puhkusetasu maksmise regulatsiooni võib tööandja kehtestada töökorralduse reeglites. Tööandja võib kehtestada reegli, mille kohaselt ettevõttes toimub puhkusetasu maksmine alati puhkuse kasutamisele eelneval tööpäeval ja muid puhkusetasu maksmise viise ei kasutata. Samas võib tööandja kehtestada reeglid puhkusetasu arvutamiseks juhuks, kui pooled lepivad kokku puhkusetasu maksmises muul ajal.

Käesoleva teema käsitluse eesmärgiks ei ole külvata segadust töölepingu seaduse tõlgendamisel, vaid tuua välja olukord, mis vajab täpsustamist ühtse õiguskindluse nimel.

Maikuus toimub samal teemal ka hommikuseminar "Kuidas arvutada ja millal maksta puhkusetasu?"