Tööinspektsiooni sihtkontrollid toovad välja ja tööinspektsiooni infotelefonile tehtud kõnede põhjal ilmnevad töösuhetes aastast aastasse samad probleemid.

Harvad ei ole juhud, kus töötajatel tekivad probleemid haigushüvitise saamisega. Arvatakse, et kui tööleping on sõlmitud või sotsiaalmaks üle kantud, on ravikindlustus automaatselt olemas.

Tegelikult peab tööandja 7 päeva jooksul alates tööleasumisest töötajast haigekassale teatama, et tekiks ravikindlustus. Kui tööandja pole seda teinud, hakkab ta teatist saatma alles siis, kui töötaja helistab, et haigestus.

Ravikindlustus jõustub 14 päeva möödumisel ja töötaja jääb seetõttu osast haigekassa makstavast hüvitisest ilma.

Enne välismaale töölähetusse tormamist tuleks olla eriti kontrolliv, et vältida tõsistesse võlgadesse sattumist.

Nii tuli inspektsiooni ehitusmees jutustama oma kurba lugu, kuidas ta saadeti Rootsi lammutus-koristustöödele, kuid teisel nädalal murdis tööõnnetuse tulemusel jalaluu. Röntgenile, lahastamisele ja päevasele haiglas viibimisele järgnes kojusõit. Mõne aja möödudes sai ta karmi kirja nõudega, et kuna puudus ravikindlustus, tuleb haigekassale hüvitada umbes 4600-eurone summa talle Rootsis osutatud ja tema eest ära makstud arstiabi eest. Tööandja väitel oli tegemist tähtajalise töölepinguga ning ta ei arvanud, et peaks töötajat ravikindlustatuna arvele võtma. Nüüd käivad pooled kohut.

Seda oleks saanud vältida, kui töötaja oleks ka omalt poolt uurinud, kas tal ravikindlustus on või mitte.