Töölepinguseaduse muudatused kaitsevad töötajat ebasoodsa kohtlemise ja teadmatuse eest

Töölepingu seaduses jõustus 1. augustist Euroopa Liidu direktiiv läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta, mis toob töösuhetesse teadlikkust, olles vastastikuse lugupidamise aluseks.

Tööandja ei saa takistada teise töökoha pidamist

Tööandja ei saa enam keelata töötajal väljaspool tööaega teise tööandja juures töötada. Samuti ei tohi töötajat selle tõttu ebasoodsalt kohelda. Teise tööandja juures töötamist võib piirata vaid töölepingu seaduse tingimustele vastava konkurentsipiirangu kokkuleppega.

Töötaja kohustus tööga piiri pidada

Töötervishoiu ja tööohutuse seadusse (TTOS § 14 lg 1 p 10) lisandus 1. augustist töötaja kohustus muu hulgas tagada, et töötamine või teenuse osutamine teise tööd andva isiku juures ei ohusta tema enda ega teiste elu ja tervist. Näiteks olukorras, kus töötaja teeb täistööajaga kontoritööd ja sellele lisaks osutab öösiti taksoteenust, tuleb töötajal tagada, et üleväsimus ei seaks ohtu teda ennast ega teisi. Tööandja saab vastutada üksnes selle eest, et tema juures töötamisel töö- ja puhkeaja nõuetest kinni peetakse. Oluline on, et ka töötaja töö- ja puhkeaja nõuetest kinni peaks, see aitab ennetada kutsehaigestumisi ja tööõnnetusi.

Tööõigust nõudvat töötajat ei tohi vaenata

Töötajat ei tohi kohelda ebasoodsalt seetõttu, et ta soovib oma õigusi kasutada või juhib tähelepanu nende rikkumisele, samuti mitte siis, kui ta toetab teist töötajat enda õiguste kaitsel (sh usaldusisik, töökeskkonnavolinik). Ebasoodsa kohtlemise tuvastamiseks ei võrrelda nüüd töötajat teiste inimeste või gruppidega, vaid töötaja olukorda võrreldakse tema enda varasema olukorraga.

Töötaja soovile tuleb vastata

Töötajal on õigus taotleda sobivamaid töötingimusi ja saada tööandjalt põhjendatud kirjalik vastus kahe nädala jooksul. Näiteks võib töötaja paluda osalise tööaja asemel täistööajas kokku leppimist või tähtajalise lepingu vormistamist tähtajatuks. Tööandjal ei ole kohustust sobivaid töötingimusi võimaldada, küll aga võiksid töötaja ja tööandja koos otsida mõlemale poolele sobivat ja rahuldavat lahendust. Kui töötaja on nelja kuu jooksul esitanud rohkem kui ühe taotluse, siis on tööandjal kohustus vastata vaid ühele. Tööandja põhjendusest peab keeldumise korral ilmnema, miks ei ole taotluse rahuldamine töökorraldusest tulenevalt võimalik.

Lapsepuhkuselt naasja saab paranenud töötingimustest osa

Lapsega seotud puhkuselt naastes või ravikindlustuse seaduse alusel hoolduslehe lõppedes on töötajal õigus saada osa paranenud töötingimustest, näiteks nõuda palgatõusu, millele tal äraolekul oleks olnud õigus.

Puhkusetasu makstakse välja esmaspäevast reedeni

Puhkusetasu tuleb välja maksta hiljemalt eelviimasel kalendaarsel tööpäeval (esmaspäevast reedeni) enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti.

Töötajatele tuleb jagada rohkem infot nende õiguste kohta

Ka varem tuli enne tööle asumist töötajaga kokku leppida tööülesanded ja tasu ning teavitada palgapäevast, tööajast ja töökorralduse reeglitest ning teistest töötingimustest. Nüüd on tööandjal kohustus teavitada töötajat veel kuuest töösuhteid puudutavast aspektist.

1. Tööandja pakutav koolitus

Töötajale tuleb anda teada, kuidas on korraldatud tööandja pakutav koolitus: mitu koolituspäeva on aastas, kuidas koolitusele pääseb, kas mingi koolitus on kohustuslik ning anda muud üldist laadi teavet. Kui tööandja koolitust ei paku, võib selle info esitamata jätta.

2. Katseaja kestus

Edaspidi tuleb igale töötajatele anda teada, kas ja kui pikk katseaeg on talle määratud. Seaduses lubatud kuni neljakuuline katseaeg peab olema töötajale kirjalikult teada antud, soovitavalt täpset katseaja algus- ja lõppkuupäeva fikseerides. Muudatusena saab katseaega pikendada eelkõige puhkuse või haiguslehel viibimise võrra. Uut katseaega ei kohaldata tähtajalise töölepingu pikendamisel või mitmenda tähtajalise lepingu järjestikusel sõlmimisel samalaadse töö tegemiseks, kui lepingute järjest sõlmimise vahele jääb vähem kui kaks kuud.

3. Tööandja hüvitatav puhkus

Tööandjal tuleb nüüd teavitada töötajat kõigist puhkustest, millele töötajal võib olla õigus. Kokkulepitud põhipuhkuse kõrval tuleb samuti anda teada nii tööandja otse töötajale hüvitatavatest puhkustest (nt õppepuhkus) kui ka nendest puhkuse võimalustest, mille tasu tööandja hiljem riigilt tagasi saab (nt lapsepuhkus). Samuti tuleb fikseerida tööandja pakutavad lisapuhkuse päevad, kui neis on kokku lepitud – siin on oluline jälgida, et ei tekiks diskrimineerivat olukorda teiste töötajate suhtes.

Tööandja võib eraldi teavitusdokumendis selgitada, milliseid puhkuse liike tööandja hüvitab, ning viidata asjakohastele seaduse punktidele, mis selle puhkuse andmist ja hüvitamist põhiliselt reguleerivad. Tööandja ei pea teavitama sellisest puhkusest, mille tasu tema ei hüvita (nt vanemahüvitis).

4. Ületunnitöö tegemise ja hüvitamise kord

Töötajale peab olema selge, et ületunnitööd tehakse kokkuleppel ning et see hüvitatakse eelduslikult tasustatud vabas ajas või poolte kokkuleppel 1,5-kordses töötasu määras. Selle info võib esitada viitevormis seadusele (nt viidates töölepingu seaduse § 44 lõigetele 1, 6 ja 7).

5. Töölepingu ülesütlemise vorm ja põhjendamiskohustus

Seni on tööandjal olnud kohustus teavitada töötajat töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadest, kuid nüüd peab töötaja olema informeeritud ka sellest, et ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja seda tuleb põhjendada. Oluline on teavitada ka katseajal ülesütlemise korrast. Selle info võib esitada viitevormis seadusele (nt viidates töölepingu seaduse § 95 lõigetele 1 ja 2 ning § 86 lõikele 1).

6. Makse ja makseid saavad asutused ning maksmisega kaasnev kaitse

Kui varem piisas infost selle kohta, millised on tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed, siis nüüd tuleb teha teatavaks ka nende sotsiaalne mõõde. Töötajale tuleb teada anda, millisele asutusele makse tasutakse ning milline kaitse töötajale nendega kaasneb. Näiteks tuleks töötajat teavitada, et sotsiaalmaksust rahastatakse ravikindlustust ning I ja II pensionisammast ning et seda tasutakse maksu- ja tolliametile. Selle teabe võib esitada seadusele viidates.

Allikas:  Ajakiri Tööelu

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll