Oleme kõik kuulnud, kui kallid on erinevad ravimid ja meditsiiniteenused. Enamikel inimestel aitab tervisega seotud kulutusi kanda tervisekassa. Kes aga tööandja või riigi poolt kindlustatud ei ole, saab endale ise ravikindlustuse hankida.

Kuidas endale sobivat kindlustust valida ja mida erinevad kindlustused katavad?

Riigi poolt on tervisekassa kaudu kindlustatud näiteks lapsed, õpilased, üliõpilased, ajateenijad, pensionärid, puuetega inimesed või muusse kindlustuse tagavasse gruppi kuuluvad inimesed. Tööandja poolt on kindlustatud kehtiva töölepingu alusel töötavad inimesed, samuti teised sotsiaalmaksu maksvad inimesed.

On aga siiski inimesi, kellele ravikindlus pole tagatud. Nendel on võimalik hankida kindlustus endale ise, sest vastasel juhul riskivad äärmiselt suurte kulutustega. Näiteks autoõnnetuse puhul, kus inimene saab vigastada mitmest piirkonnast, kulub haiglaravi eest tasumiseks pea poole aasta keskmise eestlase netopalk. Tervisekassa kindlustuse puhul on selle raha solidaarsuse alusel tasunud 37 inimest oma igakuise tervisekindlustusmaksuna.

Kui keskmised raviarved on üpris suured, kuid paljudele siiski vastuvõetavad, siis tegelikult võib üksik haigusjuht ka palju kõrgemaid kulutusi kaasa tuua. Näiteks kopsupõletiku ravimine maksab keskmiselt ligikaudu 800 eurot. On aga ka juhtumeid, kus raviarved ulatuvad mitmekümne tuhande euroni. Ravikindlustust omamata peab inimene selle summa omast taskust tasuma.

Inimesed, kes tervisekassa poolt automaatselt kindlustatud ei ole, saavad valida erinevate erafirmade kindlustuspakettide vahel või sõlmida tervisekassaga vabatahtliku kindlustuse lepingu. Mille järgi aga kindlustuspakkujat valida?

Näiteks tervisekassa vabatahtliku lepingu saab sõlmida iga Eesti elanik, kes on lepingu sõlmimise kuule eelneval kahel aastal olnud vähemalt 12 kuud kindlustatud või kelle eest on eelmisel kalendriaastal makstud kindlas ulatuses sotsiaalmaksu. See tähendab, et lepingu saab sõlmida ka inimene, kellel ei ole olnud 12 kuud kindlustust, kuid kelle eest on eelmisel aastal makstud vähemalt 12-kordselt kuumääralt sotsiaalmaksu. Lisaks saab vabatahtliku kindlustuse sõlmida isik, kes saab pensionit välisriigist, kuid kes elab Eestis. Tervisekassa vabatahtliku kindlustusmakse summa arvutatakse eelmise kalendriaasta Eesti keskmise brutopalga järgi.

Vabatahtliku lepingu sõlmijale kehtivad kõik samad õigused, mis teistele tervisekassas kindlustatud inimestele. See tähendab, et vabatahtliku lepingu alusel kindlustatud saavad kasutada samu hüvitisi, välja arvatud töövõimetushüvitist, mida maksavad kindlustatule tööandja ja tervisekassa. Protseduurid ja teised teenused, mis on tervisekassa tervishoiuteenuste nimekirjas, on ravikindlustatud patsiendile meditsiinilise näidustuse korral tervisekassa lepingupartnerite juures tasuta.

Erakindlustust saavad aga osta vaid teatud vanuses ja teatud tervisliku seisundiga inimesed. Arvesse võetakse lisaks vanusele ja tervislikule seisundile (krooniliste haigustega inimesi ei üldiselt kindlustata, olenemata vanusest või muudest asjaoludest!) ka kindlustuse soovija hobisid ja harrastusi, töökohta ja muid täiendavaid riske.

Erakindlustuse eelised tulevad esile siis, kui inimene soovib käia peamiselt eraarstide juures ning saada sinna ilma pikema ootejärjekorrata. Erakindlustuse hinnad sõltuvad paketist, mille inimene valib. Kõige lihtsamad ja väiksema katvusega paketid maksavad alles täisealiseks saanud noorte puhul vähem kui paarsada eurot aastas. Mida vanemaks inimene saab, seda kallimaks pakett muutub. Kõige väiksema katvusega pakett ei taga enamasti hambaravi, retseptiravimeid ega ka kriitiliste haiguste ravi, ning haiglaravi, õnnetusjärge ravi ja uuringute tasu on kaetud võrdlemisi väikese summa ulatuses.

Kallimad ja suurema katvusega paketid aitavad katta ka hambaravi, retseptiravimite kulud ja kriitiliste haiguste ravi. Paraku on ka sellisel juhul erakindlustuse puhul piirid ees – näiteks hambaravi eest tasuvad enamik kindlustusfirmasid kuni 50%. Iga ravijuhu puhul on eraldi sätestatud ka maksimaalsed summad, mida erakindlustus katab. Näiteks vähiravi võib olla kaetud kuni pooleteise miljoni euro ulatuses, kuid see eeldab varasemaid kuumakseid, mille summad ulatuvad rohkem kui 1000 euroni kuus. Võrreldes haigekassa vabatahtliku kindlustusega on igakuised maksed erakindlustuse puhul mitmeid kordi suuremad.