Hambaravihüvitis täiskasvanule

Kõik täiskasvanud ravikindlustusega inimesed saavad 2023. aastal 40 eurot hambaravihüvitist, kusjuures patsient ise tasub vähemalt 50% arvest.

Hüvitist saab kasutada ainult tervisekassaga lepingu sõlminud hambaraviasutustes.

Hüvitis kehtib esmavajalikele hambaraviteenustele. Kõigi nende teenuste eest, mis ei kuulu hüvitatavate teenuste nimekirja, tuleb tasuda täishinda. Lisaks on teenuseosutajal õigus patsiendilt küsida visiiditasu kuni 5 eurot (v.a rasedad).

Soodustuse summa arvestatakse raviarvelt maha kohe maksmise hetkel ning tagantjärele ei pea esitama ühtegi avaldust ega dokumenti.

Hüvitise suurust ja jääki saab kontrollida riigiportaalist www.eesti.ee teenuse alt “Hambaravi- ja proteesiteenuste info”.

Milliseid hambaraviteenuseid hüvitatakse?

Hüvitis kehtib esmavajalikele hambaraviteenustele. Tervisekassa on koostöös Eesti Hambaarstide Liiduga koostanud patsientide jaoks esmavajalike hambaraviteenuste paketi, mille eest hüvitist tasutakse.

Esmavajalike hambaraviteenuste hulka kuuluvad:

• hambaarsti esmane või korduv vastuvõtt;
• diagnostika (sh röntgenülesvõtted);
• ravimi asetamine ja ajutise täidise paigaldamine;
• püsiva täidise paigaldamine;
• hamba eemaldamine;
• mädakolde avamine ja ravimine;
• juureravi;
• igemealuse hambakivi eemaldamine kirurgiliselt;
• tuimestus.

Kuidas hüvitist arvestatakse?

Oluline on tähele panna, millisesse hüvitise sihtgruppi kuulute. Kui tekib kalendriaasta jooksul õigus erinevatele hüvitistele, on õigus saada hüvitist kõige suurema summa ulatuses. Näiteks täiskasvanud ravikindlustatud inimesel, kes on lapseootel või alla üheaastase lapse ema, on õigus saada hüvitist 85 eurot aastas. Kui aga teenuse osutamise päeval saab laps üheaastaseks, kehtib emale 40-eurone hüvitis, sest teenuse saamise hetkel ei kuulu ta enam 85-eurose hüvitise sihtgruppi.

Hambaravihüvitist saab kasutada täies mahus ühe kalendriaasta jooksul ning selle kasutamata osa ei kandu üle järgmisesse aastasse. Kui aasta vahetub, algab uus hüvitise arvestus. Igal aastal on võimalik hüvitist saada kuni 85 eurot.

Hüvitise suurus 2023. aastal on 40 eurot

Kui hambaravi arve hüvitatavate teenuste eest (2023. aasta) on näiteks 60 eurot, siis tuleb endal tasuda 50% raviarvest ehk 30 eurot ja teise 50% hüvitab tervisekassa. Külastades sama aasta jooksul veel hambaarsti, hüvitab tervisekassa raviarvest veel 10 eurot, kuna hüvitise summa on ühes aastas 40 eurot (kehtib aastal 2023).

Kui raviarve on hüvitatavate teenuste eest näiteks 85 eurot, tasub tervisekassa sellest korraga aastase hüvitise määra ehk 40 eurot (2023. aastal) ja inimesel jääb maksta ülejäänud 45 eurot.

Arvutamine aastal 2023

• Hambaravi arve 60 eurot
• 50% tasub patsient: 30 eurot
• 50% tasub tervisekassa: 30 eurot
• Hüvitise jääk: 40–30 = 10 eurot hüvitist veel samal aastal

Hüvitise suurus 2023. aastal 85 eurot

Kui hambaravi arve hüvitatavate teenuste eest on 100 eurot, siis tasute ise 15 eurot ning tervisekassa hüvitab raviarvest 85 eurot (aastal 2023). Samal kalendriaastal tervisekassa hambaraviteenuseid rohkem ei hüvita ehk järgmisel korral tasub inimene täies ulatuses raviarve ise.

Kui üks hambaravi arve hüvitatavate teenuse eest on 60 eurot, siis tasute sellest ise 9 eurot ehk 15% ja tervisekassa hüvitab 85% ehk 51 eurot. Kui lähete samal aastal veel hambaarsti juurde, hüvitab tervisekassa raviarvest 34 eurot ja sellega on aastane 85-eurone (2023. aasta)hüvitis kasutatud.

Arvutamine aastal 2023

• Hambaravi arve 60 eurot
• 15% tasub patsient: 9 eurot
• 85% tasub tervisekassa: 51 eurot
• Hüvitise jääk: 85– 51 = 34 eurot hüvitist veel samal aastal

Hambaravihüvitist saab kasutada täies mahus ühe kalendriaasta jooksul ning selle kasutamata osa ei saa järgmisesse aastasse edasi kanda. Kui aasta vahetub, algab uus hüvitise arvestus.

Hambaravihüvitis rasedatele ja alla üheaastase lapse emale

Kõik ravikindlustustatud lapseootel naised ja alla üheaastaste laste emad saavad kasutada hambaravihüvitist  kuni 85 eurot aastas (kehtib aastal 2023), kusjuures patsient ise tasub vähemalt 15% arvest ise.

Hüvitise suurust ja jääki palume kontrollida enne hambaarsti külastust riigiportaalist www.eesti.ee teenuse alt “Hambaravi- ja proteesiteenuste info”. Juhul, kui lapseootel naisel ei ole tekkinud õigust suurenenud hambaravihüvitisele, palume esitada tervisekassale rasedakaart või tõend hüvitise saamiseks suuremas määras.

Hambaarst kontrollib inimese hüvitise summat tervisekassa andmebaasist. Suurenenud hüvitise õigus muutub nähtavaks alates tervisekassa lepingupartnerist günekoloogi/ämmaemanda raseduse kinnitamise raviarve jõudmisest tervisekassasse. Kui lapseootel naine kasutab erakliiniku teenuseid, tuleb 85-eurose hüvitise saamiseks esitada tervisekassale rasedust kinnitav tõend.

Hambaravihüvitis registreeritud töötule

Töötukassas registreeritud töötud saavad hambaravihüvitist kõrgendatud piirmääras. Hüvitis on 85 eurot aastas (2023. aasta), kusjuures patsient tasub ise vähemalt 15% arvest.

Hüvitise suurust ja jääki palume kontrollida enne hambaarsti külastust riigiportaalist www.eesti.ee teenuse alt ”Hambaravi- ja proteesiteenuste info”.

Hambaravihüvitis toimetulekutoetuse saajale

Kõrgendatud piirmääras hambaravihüvitist saavad kasutada inimesed, kes on teenuse saamise kuule eelneva kahe kalendrikuu jooksul saanud toimetulekutoetust sotsiaalhoolekande seaduse alusel. Hüvitis on 85 eurot aastas, kusjuures patsient tasub ise vähemalt 15% arvest.

Hüvitise suurust ja jääki palume kontrollida enne hambaarsti külastust riigiportaalist www.eesti.ee  teenuse alt ”Hambaravi- ja proteesiteenuste info”.

Hambaravihüvitis eakale, pensionärile ja osalise või puuduva töövõimega inimesele

Vanadus- ja töövõimetuspensionärid, osalise või puuduva töövõimega inimesed ja üle 63 aastased eakad saavad hambaravi jaoks hüvitist 85 eurot aastas (2023. aasta), kusjuures patsient tasub ise vähemalt 15% arvest.

Suurenenud hambaravi vajadus

Kõik suurenenud hambaravi vajadusega patsiendid saavad kasutada hüvitist kuni 85 eurot aastas (2023. aasta), kusjuures patsient  tasub vähemalt 15% arvest ise. Inimesel on õigus  hüvitisele, kui suurenenud vajadus hambaraviteenuse saamiseks on tekkinud järgmiste tervishoiuteenuste osutamise või haiguste tagajärjel:

• pea- ja kaelapiirkonna kasvajate kirurgiline ja/või kiiritusravi; (teatud onkoloogiliste ja hematoloogiliste haigusseisundite korral on inimesel õigus taotleda tasuta hambaravi)
• huule-, alveolaarjätke- ja suulaelõhe kirurgiline ravi;
• hambakudede või näo- ja lõualuude väärarenguid põhjustavate geneetiliste ja ainevahetushaiguste ravi;
• näo-lõualuude piirkonna traumade ja põletike kirurgiline ravi;
• meditsiiniline protseduur (endoskoopia, anesteesia ja muu), mille käigus on tekkinud näo-lõualuude piirkonna trauma;
• kopsu-, maksa-, südame ja/või neerude, vereloome tüvirakkude siirdamine või siirdamiseks ettevalmistamine;
• endoproteesimise järjekorda lisatud;
• esimest tüüpi diabeet;
• Sjögreni sündroom.

Selle, kas inimesel on suurenenud hambaravivajadus, määrab tema raviarst ning lisab vastava statistilise koodi raviarvele. Nii jõuab vajalik info tervisekassa partneriks oleva hambaarstini ja tõestab inimese õigust suurenenud hüvitisele.

2024. aastast kehtivad hüvitise määrad leiab SIIT.