Kirjastus Ilotrükk OÜ kaotas kohtus maksu- ja tolliametile (MTA) ja peab tasuma 2013. aastal töötajatele tehtud väljamaksete eest tööjõumaksud, ehkki formaalselt pakkus tööjõudu selleks otstarbeks loodud OÜ Madara Trükk.
Ilotrükk vaidles MTA-ga kokku 105 230 euro suuruse maksuvõla üle, mis ameti hinnangul tekkis 2013. aasta oktoobrist detsembrini. Lõviosa nendest summadest moodustasid mitmesugused tööjõumaksud. Et nende maksmisest hoiduda, tegi Ilotrükk MTA hinnangul tehinguid läbi OÜ Madara Trükk, millel puudusid varad, selgub ringkonnakohtu otsusest.
Aastal 2010 hakkas OÜ Ilotrükk lepingu alusel tegema varasemalt samal aadressil tegutsenud ja praeguseks pankrotistunud AS-i Iloprint eest makseid viimasega seotud isikutele. Samal ajal sõlmis Ilotrükk omakorda sarnase lepingu OÜ-ga Madara Trükk, mille järgi kannab Ilotrükk vahendid sellele ettevõttele ning Madara Trükk omakorda edasi.
“Lepingule viidates kandis OÜ Ilotrükk OÜ Madara Trükk arveldusarvele 2013. aasta oktoobris, novembris ja detsembris kokku 125 700 eurot,” märkis MTA. Pankrotistunud AS-i Iloprint halduri kinnitusel Iloprindis töötajaid ei olnud, samuti kinnitas ametile Madara Trüki juhatuse liige, et selles firmas töötajaid ei ole. Pankrotistunud firmas ega Madara Trükis ei toimunud ka majandustegevust.
Maksuamet läks seejärel Ilotrüki kontorisse, teostas seal vaatluse ning küsitles 34 töötajat. Vaatlusest järeldas MTA, et inimesed töötasid reaalselt OÜ Ilotrükk heaks. Ettevõte ise oli aga deklareerinud tööjõumakseid 2013. aasta oktoobris vaid neljale ning novembris ja detsembris viiele töötajale.
MTA hinnangul maksis sel perioodil OÜ Ilotrükk eest palku suuresti ettevõttega seotud OÜ Madara Trükk, mis tegi 2013. aasta lõpus trükikoja töötajatele makseid selgitustega nagu “palk” või “jõulupreemia”. Ettevõte deklareeris kokku 39 inimesele tasude maksmist. Ilotrüki heaks töötas ameti hinnangul 2013. aastal oktoobris 49 töötajat, novembris 56 töötajat ja detsembris 60 töötajat.
“Seega deklareeris OÜ Ilotrükk füüsilistele isikutele tehtud väljamakseid ja väljamaksetelt tasumisele kuuluvaid makse ettenähtust vähem,” järeldas amet. OÜ Ilotrükk esitas halduskohtus ameti otsuse kohta kaebuse ja märkis, et ettevõtlus võib seisneda ka selles, et ettevõte teebki vaid töötajatele makseid, pakkudes renditööjõudu ning maksud tuleks välja nõuda OÜ-lt Madara Trükk.
Maksuamet aga vaidles trükifirma kaebusele omakorda vastu ning märkis, et maksustamisel tuleb lähtuda tehingu majanduslikust sisust. Amet viitas, et Ilotrükk kandis Madara Trükile arvelduskontole raha täpselt selles summas, mida läks vaja palkade maksmiseks. Ka töötajate ütlustest võis MTA hinnangul järeldada, et renditööjõuga tegemist polnud.
Halduskohus otsustaski jätta Ilotrüki kaebus maksuotsuse rahuldamata, märkides, et maksukorralduse seaduse üks eesmärk on tagada, et maksukohustuslane ei saaks majandusliku sisuta tehingute kaudu viia kohustust üle mõnele teisele isikule. Reaalsuses töötasid inimesed Ilotrüki heaks ning seetõttu langeb ka maksukohustus sellele ettevõttele.
“Maksustamise aluseks on tegelikud majanduslikud sooritused ja olukorras, kus kaebaja kasutab oma majandustegevuses töötajaid, ent ei deklareeri neid oma töötajatena, saab ta maksueelise seeläbi, et vabaneb töötasu maksmisega kaasnevast maksukohustusest,” märkis kohus.
Ilotrükk kaebas otsuse ringkonnakohtusse edasi ja märkis, et MTA pole tõendanud, et trükikoda käitas Ilotrükk ning samuti ei saa järeldada, et pankrotistunud AS-iga Iloprint loodud töösuhted on olnud kehtetud. “Kuni maksuhaldur ei ole võtnud seisukohta, kelle valduses on trükikoda, ei saa väita, et tegemist oli kaebaja töötajatega,” märkis ettevõte ja viitas, et ka töötajate enda hinnangul töötasid paljud neist Iloprindi heaks.
Samuti märkis Ilotrükk, et näiteks 25 töötajat esitasid alles 2016. aasta veebruaris Iloprindi pankrotihaldurile avalduse töölepingu erakorraliseks lõpetamiseks, millest võis trükifirma hinnangul järeldada, et 2013. aastal nad Ilotrüki heaks ei töötanud. Ettevõte soovis, et MTA-lt nõutaks välja Iloprindi ja 67 töötaja vahelised lepingud, mis näitaksid töösuhet pankrotistunud firma ja töötajate vahel.
Maksuamet märkis siis enda vastuses, et need väited pole asjakohased, kuna Iloprint ei teinud 2013. aastal Ilotrükile ühtegi korraldust ettevõtte nimel palkade väljamaksmiseks. Samuti ei sõlminud pankrotistunud firma töötajatega pärast pankrotiprotsessi algust uusi töölepinguid ning töötajad olid MTA hinnangul eksituses, kui arvasid end selle firma heaks töötavat. Samuti ei välista hilisem ülesütlemine MTA hinnangul töötamist ka Ilotrüki heaks.
Ringkonnakohus otsustaski jätta Ilotrüki esitatud apellatsioonkaebuse rahuldamata, kuna pidas esimese astme kohtu lahendit õigeks. Samuti märkis kohus, et 67 lepingu esitamine Iloprindiga töösuhte näitamiseks pole asjakohane, kuna seadused ei keela samaaegselt mitme tööandja heaks töötamist ning nende lepingute olemasolu ei näita, et Ilotrükil nende töötajatega töösuhet polnud.
Ilotrükk kaebas teise astme kohtu tänavu maikuus tehtud otsuse edasi riigikohtusse, mis otsustas esmaspäeval aga kassatsioonkaebust mitte menetleda. Seega jõustus esmaspäeval teise astme kohtu lahend, millega jääb jõusse MTA maksuotsus.
