Valitsus kiitis 16. augustil 2012. a heaks avaliku teabe seaduse eelnõu, millega täpsustatakse avaliku info kättesaadavust, võimaldades sedasi kergemalt luua uusi e-lahendusi inimeste elu lihtsustamiseks.
 
Justiitsminister Kristen Michali sõnul lisatakse avaliku teabe seadusesse taaskasutamise mõiste ning täpsustatakse, milline avalik teave peab olema kasutatav masinloetaval kujul ja kuidas peaks seda kohustust täitma.
 
"Avaliku teabe taaskasutus lihtsamalt seletatuna tähendab avaliku võimu valduses oleva info kasutamise võimaldamist mistahes eesmärgil. Avalik võim peab tegema tulevikus andmed kättesaadavaks ühtse teabevärava kaudu – täna olemasoleva teabevärava näiteks võiks tuua eesti.ee. Andmete kättesaadavaks tegemisel arvestatakse isikuandmete kaitse ja autoriõigustega. Uue seadusega on võimalik avalikku teavet taaskasutada ärilistel eesmärkidel, näiteks riigi registrites oleva info põhjal uute e-teenuste loomiseks. Tulevikus on oodata, et tekivad uued teenused inimeste elu mugavamaks muutmisele ja palju neist tuleb loodetavasti erasektorist, kes kasutab juba maksumaksja raha eest kogutud andmeid nutikal kujul ja uute teenuste pakkumiseks," sõnas Kristen Michal
 
"Juba täna, on näiteks maanteeamet loonud peatus.ee keskkonna, mis aitab ühistranspordi kasutajatel planeerida eestisiseseid sõite, sõltumata transpordi liigist. See teenus põhineb Ühistranspordi infosüsteemi (ÜTRIS) avalikel andmetel. Samuti on rahandusministeeriumi ja majandusministeeriumi koostööna valmimas projekt kõikide Eesti kohalike omavalitsuste finantsandemete avalikustamiseks pilveteenusena, mis hakkab juba septembrist võimaldama igal inimesel teha kiireid päringuid kõigi Eesti omavalituste rahakulutamise kohta. Ja nagu öeldud – küll neid uusi ideid tuleb, avaliku võimu poolt on oluline anda andmed võimalikult vabalt ja madala tasuga kasutusse,“ lausus justiitsminister.
 
Teine oluline täiendus on masinloetavuse mõiste kasutuselevõtt, mis tähendab, et uute teenuste loomiseks kasutatav riigi andmebaasides digitaalsete dokumentidena olemas olev info on piisavalt struktureeritud, et neis olevaid andmeid saaks lihtsalt ja võimalikult ühtlase kvaliteediga kasutada. Näiteks saab tulevikus avaliku sektori registrites olevatelt dokumentidelt automaatselt mõne tarkvaralahendusega välja lugeda erinevaid andmeid ning seda infot kasutades luua uusi e-lahendusi.
 
Eelnõuga määratakse ära ka andmete taaskasutamise eest võetav tasu, mille aluseks saab olema kulupõhisus ehk teisisõnu ei tohi sellise info kasutamise eest saadav tulud ületada selle võimaluse loomiseks tehtavaid kulutusi ja mõningatel juhtudel andmebaasi pidamise kestlikkuseks vajalikke tasusid.
 
Eelnõuga saab tutvuda SIIN.
 
Rahandusministeeriumi ja majandusministeeriumi koostööna on valmimas projekt kõikide Eesti kohaline omavalitsuste finantsandemete avalikustamiseks pilveteenusena, mis hakkab juba septembrist võimaldama igal inimesel teha kiireid päringuid kõigi Eesti omavalituste rahakulutamise kohta, võrrelda tulemusi teiste omavalitsustega ja saada enese jaoks selge pildi, kas raha kasutamine on otstarbekas või vajaks see ümberkorraldusi. Sellest teenusest saab loodetavasti positiivne eeskuju ka teistele tulevikus avalikuks tehtavatele riigi andmekogudele.