Riigikogus läbis teise lugemise sotsiaalkomisjoni algatatud ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (615 SE), mille järgi üldapteegi tegevusluba ei või olla ravimite hulgimüügi ettevõtetel ega nendega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtetel. Samuti näeb see ette, et 4000 või enama elanikuga asulas kehtestatakse ajutine piirang, mille järgi saab seal kuni 2015. aasta 9. juunini apteeki avada ainult kohaliku omavalitsuse ettepanekul ja ravimiameti nõusolekul.
Haruapteeke saab seadusemuudatuse järgi tulevikus asutada ainult maapiirkonnas ja väiksemates linnades, kus elab alla 4000 elaniku. Lisaks näeb eelnõu ette, et üldapteekidele antakse võimalus korraldada patsiendi soovil ravimite kättetoimetamist. Seadusemuudatus käsitleb ka proviisori ja farmatseudi lugemist tervishoiutöötajateks, apteegibussi asutamist ja töökorraldust, apteekritele maal töötamiseks lähtetoetuse maksmist ning apteegi avamise lihtsustamist väikesaartel.
Eelnõu ette kandnud sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof rääkis, et Riigikohtu otsusega 9. detsembrist 2013 tunnistati põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks asutamispiirangud uute apteekide rajamisel ja olemasolevate apteekide laienemisel või asukoha muutmisel linnades. "Otsuse jõustumine lükati kuue kuu võrra edasi, kuna asutamispiirangute kehtetuks tunnistamisel ilma muid meetmeid kehtestamata ei ole välistatud maa-apteekide sulgemise hoogustumine," lisas ta.
Pikhofi sõnul ongi plaanitava eelnõu üheks oluliseks eesmärgiks see, et kaitsta apteeke ja ravimite kättesaadavust maapiirkondades ning sellel põhjusel kirjutati seadusesse sisse ka üheaastane apteekide asutamise piirang 4000 või enama elanikuga asulates ja linnades. "See, miks on üleminekuaeg, on eelkõige inimeste huvides. Selleks, et meil oleks maal apteeke," lausus ta. Pikhof märkis, et aastase üleminekuaja jooksul kavatseb riik välja tulla täiendavate ettepanekute ja lahendustega apteekide ja apteegiteenuse kaitsmiseks maapiirkondades.
Sotsiaalkomisjoni esimehele esitati Riigikogu liikmete poolt 16 küsimust. Eelnõu kolmas lugemine ja selle lõpphääletus toimub 21. mail ehk homme.
