Sotsiaalministeerium ja välisministeerium on ette valmistanud sotsiaalkindlustusleppe Austraaliga, mille kohaselt tagatakse kummagi riigi kodanikele mõlemas riigis penisonimaksed.
Lepingu järgi määratakse ja makstakse pensioni mõlema lepingupoole kindlustusperioodide eest, sõltumata sellest, kumma riigi territooriumil isik elab. Hüvitise suurus arvutatakse liitmise korral proportsionaalselt vastavalt riigis omandatud kindlustusperioodile ning kumbki lepingupool määrab ja maksab pensioni vaid oma kindlustusperioodi eest, selgub eelnõust.
Leping puudutab isikuid, kellele kohaldatakse või kohaldati ühe lepinguosalise riigi õigusakte ja kes elavad ühe lepinguosalise riigi territooriumil. Lepingu alusel võivad pensioni saada seega ka isikud, kes pole Eesti vabariigi ega Austraalia kodanikud. Piisab, kui isik elab kummagi riigi territooriumil ja on olnud hõlmatud lepinguosalise riigi õigusaktidega.
Eesti Vabariigil puudub täpne statistika, kui suur on eestlaste kogukond praegu Austraalias, kuid Austraalia 2006. aasta rahvaloenduse andmetel teatasid 8232 inimest end olevat päritolult eestlased ning 1933 inimest olid sündinud Eestis. Välisministeeriumi andmetel on kogu eestlaskonna, sealhulgas töö- ja puhkeviisaga riigis viibijate arvuks Austraalias 2014. aastal ligikaudu 10 000 isikut. Enamik neist on välisministeeriumi andmetel Eesti juurtega Austraalia kodanikud.
Ülemöödunud aastal oli uusi tulijaid ja ajutiselt riigis viibijaid umbes 2000. Sealjuures on viimase viie aastaga end Eesti rahvastikuregistris Austraalia aadressiga püsivalt Austraaliasse elama registreerinud 275 Eesti kodanikku.
Lisaks kasutavad Eesti noored väga aktiivselt Austraalia ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud niinimetatud working holiday viisa lepingut. Alates selle jõustumisest 2005. aastal on seda kasutanud üle 7000 inimese. Võib eeldada, et mitmed noored jäävad peale turismiviisa lõppemist Austraaliasse elama ja töötama. Viisalepinguga läheb välisministeeriumi hinnangul Austraaliasse aastas umbes 2000–3000 inimest, kuid põhjalikum statistika puudub.
Siseministeeriumi andmetel on 2013. aasta septembrikuu seisuga Eesti rahvastikuregistris Austraalia aadressi registreerinud 2042 Eesti kodanikku. Eesti vabariigis elas 2013. aasta augustikuu seisuga 34 Austraalia kodanikku. Välisministeeriumi andmetel on pikaajalist viisat taotlenud käesoleval aastal 17 austraallast.
Käesoleva aasta alguse seisuga oli välispensionide keskmine kuusumma 175,85 eurot, aasta varem oli keskmine 165,69 eurot, seega kasv ühes aastas oli 10,16 eurot. Ministeeriumi hinnangul maksab Eesti esimesel lepingu jõustumise aastal pensioni välja 20 inimesele ja arvestades pensionite kasvu kujuneb seega kogusummaks 44 400 eurot aastas.
Summa suureneb järk-järgult 2019. aastani; kui juhtumite arv ulatub 70-ni ja keskmine väljamakstav pension on suurenenud 215 euroni, on kogusummaks 180 600 eurot. 2019. aastast alates võiks tõus olla mõnevõrra järsem, sest pensioniikka hakkavad jõudma 1990. aastatel Austraaliasse elama ja tööle suundunud inimesed.
Alates 2030. aastast võib uute juhtumite arv kasvada veelgi kiiremini. Samal ajal ei ole nendele inimestele makstav välispension sama suur kui praegune välispensionide keskmine, sest enamasti suunduvad Austraaliasse tööle noored inimesed, kes on jõudnud Eestis mõned aastad töötada, ja seetõttu ei suurene üldkulud proportsionaalselt.
