Sõiduautode maksustamise ühtlustamine on ELis üha aktuaalsem teema. 25 liikmesriigi erinevad maksud ja lõivud tekitavad tõsiseid takistusi piiriülestele tegevustele ning Euroopa Ühenduse asutamislepingus seatud eesmärkide saavutamisele.
Sõidukite maksustamise ühtlustamise projekt jõudis uude staadiumi juulis 2005, kui Euroopa Komisjon esitas Euroopa Nõukogule direktiivi eelnõu sõiduautodega seotud maksude kohta.Eelnõu reguleerib sõidukite kategooriat M1 – see on mootorsõiduk, mida kasutatakse reisijate veoks ja milles pole üle üheksa istekoha (koos juhi kohaga).
Direktiivil on eelnõu seletuskirja kohaselt kaks eesmärki. Esiteks, Euroopa Ühenduse asutamislepingus fikseeritud põhivabaduste (eelkõige isikute ja kaupade vaba liikumise) kaitse tagamine ning seeläbi ühtse siseturu toimimise parandamine. Ning teiseks, keskkonnakaitse – Euroopa Ühenduse strateegiaplaani ja Kyoto leppe rakendamine süsihappegaasi (CO2) emissiooni vähendamiseks saastaja-maksab-põhimõttel. EL ja seega ka Eesti on võtnud Kyoto leppega kohustuse saavutada CO2 heitekogus 120 g kilomeetri kohta aastaks 2010.
Eesmärkide saavutamiseks on direktiivi eelnõus ette nähtud kolm abinõu:1) sõiduauto registreerimismaksu järkjärguline kaotamine üleminekuperioodiga 10 aastat;
2) autoomandi- ja registreerimismaksude tagasimaksesüsteemi loomine, mis peaks tagama topeltmaksustamise vältimise;
3) maksubaasi ümberstruktureerimine osaliselt või täielikult CO2 emissiooni põhiseks.
See tähendab, et maksumäär sõltub sõiduki väljastatavast CO2 mahust. Seega suunatakse autoostjat fiskaalmeetmega soetama endale keskkonnasõbralikumat autot. 18 ELi liikmesriiki on kehtestanud iga-aastase autoomandimaksu, mille suurus kõigub 30–463 euro (470–7220 krooni) vahel. Eestis (nagu ka Leedus, Maltal, Poolas, Prantsusmaal, Slovakkias ja Tšehhis) ei ole auto omamine maksustatud.
Küll on meil riigilõivuseadusega kehtestatud 1000kroonine sõiduautode registreerimise lõiv.
Direktiivi eelnõu kohaselt peavad liikmesriigid keelustama autoregistreerimislõivu hiljemalt 1. jaanuariks 2016. Keelu sujuvamaks realiseerimiseks ja õiguskindluse ja -selguse tagamiseks on eelnõus ette nähtud üleminekuperiood, mille jooksul seotakse autoregistreerimislõivu suurus auto CO2 emissiooniga. Üleminekuperiood koosneb kahest etapist. Alates 31. detsembrist 2008 peab eritatava CO2 määr moodustama maksust või lõivust 25% ning alates 31. detsembrist 2010 50%. Direktiiviga ei kavatseta kehtestada uut maksu, kohustada liikmesriike maksu kehtestama ega ühtlustada siseriiklikke maksumäärasid, vaid luuakse ühtne ja läbipaistev ELi sõiduautode maksustamise struktuur.
Direktiiv kehtestab üldised ja minimaalsed nõuded, jättes liikmesriikide enda otsustada maksumäärad, registreerimislõivu kaotamiseks vajalikud abinõud ning autoomandimaksu kehtestamise vajaduse.
Eelnõu vastuvõtmise korral Euroopa Komisjonis peab Eesti muutma oma maksusüsteemi ja -poliitikat selliselt, et oleks tagatud registreerimislõivu etapiviisiline kaotamine hiljemalt 1. jaanuariks 2016. Kui seni pole automaksustamise süsteemi ühtlustamine Eestis tõsisemat diskussiooni tekitanud, siis nüüd kutsun kõiki üles aktiivselt oma seisukohta avaldama. Seda enam, et eelnõuga on liikmesriikidele seatud kohustus viia riigisisene õigus direktiiviga kooskõlla hiljemalt 2006. aasta lõpuks.
