Justiitsminister Lea Danilson-Järg saatis kooskõlastusele eelnõu, mis sätestab riikliku juristieksami sisseviimise. Eksami läbimist hakatakse nõudma kohtus esindajalt, kes ei ole advokaat. Samuti peavad tulevikus eksami läbima kõik kohtuniku, kohtunõuniku, vandeadvokaadi, vandeadvokaadi abi, prokuröri, notari, notari asendaja, kohtutäituri, kohtutäituri abi ja pankrotihaldurina tööle soovijad.
“Riikliku juristieksami eesmärk on tagada kohtumenetluses osalevate lepinguliste esindajate piisav tase ning ühtlustada eksami sooritamist eeldavatesse ametitesse tööle asumise tingimusi,” sõnas justiitsminister Lea Danilson-Järg. Tema sõnul on muudatus vajalik õigusteenuste kvaliteedi ja klientide kindlustunde tagamiseks muutunud tingimustes.
“Kohtus esindamisel on praegu erialase kompetentsi lävendiks õigusteaduse magistri kvalifikatsioon. Samas on meil tekkinud palju erinevaid võimalusi õigushariduse omandamiseks ning õppe sisu on väga erinev. Seejuures võib bakalaureuseõpe olla läbitud üldse muul erialal, näiteks infotehnoloogias, millele lisandub õiguse magistriõpe. Välismaal õppinu ei pruugi aga Eesti õigust piisavalt või üleüldse tunda. Seetõttu peaks edaspidi kohtus esindajana tegutsemiseks sooritama juristieksami, mis annab ühtlasi ka kliendile kindlustunde, et ta saab kvaliteetset teenust,” sõnas justiitsminister.
Samuti aitaks juristieksam ühtlustada tingimusi reguleeritud õigusametitesse kandideerimisel: “Eksami sooritamist nõudvatesse ametitesse tööle asumisel rakendatakse täna kutseeksameid, mis sisaldavad üldist magistritasemele vastavuse hindamist ning lisaks veel ka valdkonnaspetsiifilist eksamiprogrammi. Juristieksam ühise eksamina kataks üldosa, millega hinnatakse lävendile vastavust ja kandidaadi võimet rakendada Eesti õigust. Seniste ameti- ja kutseeksamite maht väheneks oluliselt, sest nende osaks jääks spetsiifilisemate oskuste kontroll. Killustatust ja dubleerimist oleks eksamikorralduses vähem ning süsteem oleks efektiivsem,” rääkis Danilson-Järg.
Ministri sõnul lahendaks juristieksam probleemid ebaühtlase tasemega juristide osas, kes ei kuulu advokatuuri, kuid esindavad isikuid kohtus. “Täna ei ole kliendil head võimalust enne teenuse tellimist veenduda, kas konkreetne jurist on piisavalt pädev teda kohtus esindama. Kohus võib küll ebasobiva esindaja menetlusest kõrvaldada, kuid see on erandlik ning kohus peab igakordselt enda otsust põhjendama. Selleks ajaks võib esindatav olla aga juba korvamatut kahju saanud. Kohtus esindajatele juristieksami nõude kehtestamisega on võimalik selliseid olukordi vältida,” selgitas Danilson-Järg.
Uus nõue ei mõjutaks siiski kehtivaid esinduserisusi – näiteks töötajaid või ametnikke, kes esindavad kohtus oma tööandjat. “Rõhutan, et eelnõu on suunatud kitsalt neile, kes soovivad tegeleda kohtus esindamisega või pürgivad reguleeritud õigusametitesse. Muudatused ei sea tõkkeid ülejäänutele, sest on neidki, kes tahavad väga kitsalt spetsialiseeruda või tegutsevad rahvusvahelises keskkonnas ega pea Eesti õigust tundma. Jätkuvalt saab juuraga tegeleda ka tasemel, kus piisab bakalaureusekraadist, sest tööturul on ka selliseid ametikohti,” märkis justiitsminister.
Eelnõu näeb ette 3-aastase üleminekuaja juristieksami nõude kehtestamisel. Õiguskindluse põhimõtte kohaselt ei seata juristieksami nõuet neile, kes on enne üleminekuaja lõppu astunud reguleeritud õigusametisse, isegi siis, kui nad pärast üleminekuaega liiguvad ühest õigusametist teise või teevad töös pausi.
Riikliku juristieksami sisuks saab olema kirjalik eestikeelne kaasuste lahendamine. Eksamikava ehk programmi hakatakse välja töötama koostöös ülikoolide ning kutseeksameid korraldavate õiguselukutsete esindajatega. Eksamit asub korraldama loodav ühiskomisjon, kuhu hakkavad kuuluma tänaste õiguselukutsete kutseeksamite läbiviijad.
Eelnõuga kavandatakse ühtlasi tõsta pankrotihaldurite ja kohtutäiturite haridusnõuet bakalaureusekraadilt õigusteaduse magistrikraadile.
