Kaubandus-Tööstuskoda on mitmel korral põgusalt kirjutanud majandustegevuse seadustiku eelnõust, majandushaldusõiguse kodifitseerimisest, läbiviidud ettevõtjatel lasuva halduskoormuse hindamistest jne. Kõige hiljutisem teema puudutas äriseadustiku muudatusi, mis peaksid lihtsustama osaühingu asutamist.
Äriseadustiku muudatused
Äriseadustikus kavandatud muudatused on tänaseks ka kõige kaugemale jõudnud ehk esitatud Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogule. Muudatustest suurimaks on see, et füüsilisel isikul on võimalus asutada osaühing (piiratud vastutusega äriühing) sissemakset tegemata.
Muudatuse tulemusena säilib seni kehtinud osaühingu miinimumkapitali nõue (40 000 krooni või pärast euro kasutuselevõtmist 2500 eurot), kuid nimetatud summat ei pea füüsilisest isikust osanik tasuma enne ühingu äriregistrisse kandmist. Osakapital tuleb sisse maksta siis kui see on ette nähtud põhikirjas või seda nõuab ühingu majanduslik seisund.
Sel viisil OÜ asutamine on võimalik üksnes osaühingu puhul, mille osakapital jääb vahemikku 40 000 krooni (2500 eurot) kuni 400 000 krooni (25 000 eurot). Ministeeriumile saadetud kirjas ei olnud Kaubanduskoda selle muudatuse vastu. Kui reaalse sissemakse asendamine nõudeõigusega tõepoolest aitab muuta ettevõtlusega alustamise lihtsamaks, arvestades seejuures jätkuvalt ka võimalike võlausaldajate huvidega, on muudatus põhjendatud.
Mistahes õigusakte muutes tuleb alati arvestada aga ka nende ettevõtjatega, kes juba tegutsevad. Nende elu ei tohi muudatustega peapeale pöörata või keerulisemaks muuta. Just sellest lähtuvalt esitasime äriseadustiku muudatuste ettevalmistajatele ka mitmeid märkuseid, kuidas kehtivat seadust muutma ei peaks. Näiteks soovitasime loobuda kavast kaotada täielikult osade võõrandamisel kehtiv ostueesõigus. Meie hinnangul võiks lubada ostueesõigusest loobumist küll põhikirjaga, kuid mitte absoluutsena, sest tegutsevad osaühingud on valdavalt omanikevahelistes suhetes ostueesõigusega arvestanud.
Hea on tõdeda, et ministeerium nii selle kui ka mitmete teiste ettepanekutega, mis Kaubanduskoja poolt esitati, arvestas. Vastates pealkirjas esitatud küsimusele võiks seega öelda, et äriseadustiku muudatused kokkuvõttes lihtsustamise eesmärki kannavad ja seda mitte ainult asutamisega seoses, vaid ka äriühingu käigus hoidmisel. Ilma Kaubanduskoja liikmetelt laekunud tagasisideta ning sellest tulenevate ettepanekute ja märkusteta ei ole tulemus kindlasti olnud selline nagu see täna eelnõus on.
Majandushaldusõiguse kodifitseerimine
Teine teema, mis on olnud päevakorral juba üle aasta on majandushaldusõiguse kodifitseerimine ehk majandusetegevuse seadustiku üldosa seaduse koostamine koos sinna juurde kuuluvate rakendussätetega (viimase moodustavad peamiselt eriseaduste muudatused nt kaubandustegevuse seaduse muudatused).
Väga üldistatult võib öelda, et puudutatud on kõik valdkonnad, kus täna eksisteerib tegevusloa või registreeringu nõue. Need puudutavad juba selgelt ettevõtete igapäevast tegutsemist.
Seega on äärmiselt oluline, et kavandatud muudatused ettevõtjate elu lihtsustaksid ning halduskoormust vähendaksid, mitte vastupidi. Kuigi eelnõude lõplikud versioonid on veel valmimata, võib seniste arutelude pinnalt arvata, et suund on õige. Toon siinkohal välja mõned põhimõtted, millest majandustegevuse seadustiku üldosa seniste arutelude puhul on lähtutud.
Ühtne kontaktpunkt ja elektrooniline menetlus
Üks olulisemaid põhimõtteid on seotud ühtse kontaktpunkti ja elektroonilise menetluse võimaluste kasutamise laiendamisega. Kui aasta lõpust rakendunud teenuste direktiiv andis senisest paremad võimalused liikmesriikide vaheliselt teenuseid osutada ning nõudis, et välisriigi ettevõtetele tuleb tagada võimalikult lihtne asjaajamine kui nad tahavad siia teenuseid osutama tulla.
On iseenesest mõistetav, et vähemalt samavõrd lihtne peab olema ka Eestis tegutseval ettevõttel oma igapäevast majandustegevust korraldada ning et siinsetele ettevõtjatele oleks tagatud tegevuslubadega seotud menetlus edaspidi elektroonilises vormis veebilehekülje vahendusel (ettevõtjaportaal) või notari kaudu. Loomulikult peavad säilima ja kavakohaselt ka säilivad kõik senised võimalused registripidajaga või tegevuslube väljastava riigiasutusega suhtlemiseks.
Eelnõu praeguse versiooni kohaselt ei mõjuta ettevõtjaportaali lisandumine ühtse kontaktpunktina ei teadete ega taotluse suhtes kehtivaid tähtaegu, asutuste pädevust ega ettevõtja õigust esitada mistahes teateid ja taotlusi paberil või elektrooniliselt otse pädevale haldusorganile. Kasu oleks ühtsest kontaktpunktist näiteks ka siis kui ettevõtja, kes tegevust alustab või tegevust muudab, ei tea ise täpselt, millised nõuded talle kehtima hakkavad. Ka selles osas peaks kontaktpunktist kiirelt abi saama.
Tegevuslubade andmise üldreeglite ühtlustamine
Teiseks oluliseks põhimõtteks, mida praegusest eelnõu versioonist võib välja lugeda on tegevuslubade andmise, üleandmise ning kehtetuks tunnistamise reeglite ühtsustamine. Ühtlustatakse ja lihtsustatakse tegevuslubade andmise üldreegleid, mis täna on peaaegu kõikide tegevuslubade andmiste kohta erinevad, kusjuures erisuste tegemiseks puuduvad sageli mistahes põhjendused.
Kava kohaselt tehakse tegevusloa kehtetuks tunnistamine lubatavaks vaid tegevusloaga seotud tingimuste ning hoolsuskohustuse rikkumise korral. Üksnes tegevusloaga vahetult seotud tingimuste rikkumine võib olla aluseks ettevõtjalt tegevusloa äravõtmiseks. Ettevõtja saab tegevusloa äravõtmist vältida, kui ta tõendab, et on teinud endast sõltuva rikkumiste vältimiseks ehk on täitnud ettevõtja hoolsuskohustust.
Lisaks luuakse üldnorm võimaldamaks tegevusloa üleandmist, mis oleks rakendatav eelkõige ettevõtte pärimise või võõrandamise, samuti äriühingute ühinemise või jagunemise korral. Praegu sellised põhimõtted paljudel juhtudel puuduvad ning nende puudumine on juba tekitanud vaidlusi ja ebakindlust.
Väga paljud ettevõtjad olid äsja (15. aprilliks) kohustatud kinnitama majandustegevuse registrile registreeringu andmete õigsust. Need, kes seda tähtaegselt ei teinud, ei tohiks alates 1. maist enam vastaval tegevusalal tegutseda. On küsitav, kas niivõrd karm "sanktsioon" ikkagi on kõikidel tegevusaladel põhjendatud.
Kava kohaselt kaotatakse enamikel juhtudel registreeringu õigsuse iga-aastase kinnitamise kohustus – see asenduks majandusaasta aruande esitamisega, kus teatatakse ka tegevusalad. Arvestades asjaoluga, et ka praegu enamike "päris" tegevuslubade puhul puudub iga-aastase teavitamise kohustus kui ka haldusorgani kohustus teostada iga-aastast järelevalvet, on kõnealune nõue kujunenud paljudel juhtudel ebaproportsionaalselt koormavaks. Sisuliselt on MTRi registreeringud muutunud üheaastasteks tegevuslubadeks. Samas kui reaalsete tegevuslubade puhul sarnast nõuet ei pruugi olla.
Kogu majandushaldusõiguse kodifitseerimise keskseks põhimõtteks ongi õigusliku ruumi korrastamine ja lihtsustamine. Ettevõtjal peab olema selge, millistest printsiipidest oma tegevuses lähtuda, kartmata seejuures reeglite hägususest või ametnike omavolist tulenevaid põhjendamatuid takistusi. Seni kui muudatused nendest põhimõtetest lähtuvad ning ettevõtjate elu lihtsamaks teevad, on ka Kaubanduskoda neid toetamas.
Tutvu ka:
- Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tööversioon (19.04.2010)
- Majandustegevuse seadustiku üldosa rakendussätted tööversioon (19.04.2010)
