Viimasel ajal on palju räägitud erinevatest võlakaitse eelnõudest ja meetmetest, kuidas kodulaenu tagasimaksmisega hätta sattunuid aitama peaks. Riigikogus on selle teemaga seoses menetluses juba kaks eelnõud ning valmimas kolmaski. Viimane neist on ka kõige ulatuslikum ning selle koostamiseks on Riigikogu õiguskomisjoni juurde moodustatud ka vastav töörühm.
Paraku ei saa võlakaitse teemast rääkida enam ainult kodulaenudega või kinnisvaraga seoses, vaid sootuks laiemalt. Nii näeb koduomanike võlakaitse seaduse eelnõu kava ette hoopis laiemaid võimalusi ja nii peaks kava kohaselt valmiv eelnõu võimaldama vabaneda mistahes kohustustest.
Teisisõnu ei puudutaks kavandatavad meetmed enam mitte ainult pankasid, vaid kõiki, kes füüsilistele isikutele laene annavad, pakuvad liisinguid, müüvad kaupu või teenuseid järelmaksuga või võimaldavad muul viisil tasuda kasutatud teenuste eest pärast tarbimist. Kuigi võiks eeldada, et niivõrd suure ulatusega meetmete puhul pööratakse väga suurt tähelepanu ka mõjude analüüsimisele, on praeguseks paraku olukord kujunemas vastupidiseks.
Võlakaitse seadusest lähemalt
Sisuliselt kavandatakse meetmeid pankrotimenetluses, saneerimismenetluses ja võlakaitsemenetluses eesmärgiga pakkuda maksejõuetutele või makseraskustesse sattunud isikutele alternatiive olukorra lahendamiseks.
Isikule, kellel on makseraskused, kuid kes oma võlgade ümberkujundamise läbi oleksid võimelised need ületama, soovitakse pakkuda võlgade ümberkujundamist ning selle võimatuse korral ligipääsu võlgadest vabastamisele pankrotimenetluses (mis ei eelda mingite summade maksmist võlausaldajatele). Teatavasti on viimane võimalus ka praegu kehtivas pankrotimenetluses.
Ka seisab kavas, et muude seadusemuudatustega pakutakse erinevaid täiendusi ja täpsustusi võlgnike ja võlausaldajate suhete reguleerimisel ning suurendataks võlgniku kaitset nt täitemenetluses.
Eelnõu kava järgi võimaldatakse füüsilistele isikutele sarnaselt praegusele saneerimisseadusele taotleda kohtult oma võlgade ümberkujundamist kava alusel, mis võimaldaks ähvardavat maksejõuetust vältida. Kava täitmise korral oleks isik ümberkujundatud võlgadest vaba.
Võlgade ümberkujundamise võimalusi on kavakohaselt plaanis võrreldes saneerimisseadusega laiendada, st lisaks võlgade tähtaegade pikendamisele ja vähendamisele on pakutud nt võimalus muuta kestvuslepinguid ka tulevikuks (muuhulgas pikendada tähtaega) või piirata võlausaldajate õigust neid lõpetada. Tuleb rõhutada, et arvestama peab mistahes kestvuslepingute ümberkujundamise võimalusega.
Muudatused pankrotiseaduses ja saneerimisseaduses
Nagu eelpool mainitud, lähtutakse võlakaitse eelnõu kavas ka vajadusest muuta kehtivat saneerimisseadust ning pankrotiseadust. Esimene puudutab hetkel ainult ettevõtjaid ning nende saneerimist.
Saneerimisseaduse muudatuste osas on kavas selgitatud eelkõige vajadust ühtlustada selle menetlust, arvestades ülalkirjeldatud võlgade ümberkujundamise menetlust. Samuti soovitakse muuta paindlikumaks saneerimiskava muutmist, nõustaja osalust ning reguleerida tagatistega seonduvat ja mitmeid muid menetluslikke aspekte.
Kuigi saneerimise võimalus on Eestis eksisteerinud veidi üle aasta ning kindlasti on ilmsiks tulnud lahendamist vajavaid probleeme, mida selle ettevalmistamise käigus ei suudetud ette näha, on problemaatiline, et võimalikke küsitavusi soovitakse lahendada just koduomanike võlakaitse seaduse raames.
Pankrotiseaduses nähakse kava kohaselt vajadust muuta eelkõige füüsiliste isikute võlavabastuse regulatsiooni. Põhiliselt tuleks kava koostajate hinnangul muuta füüsilise isiku võlavabastamist, eesmärgiga muuta menetlus paindlikumaks.
Muuhulgas võiks senise 5-aastase jäiga tähtaja asendada paindlikuma 2-7-aastase tähtajaga, seisab kavas. Artikli alguses mainitud eelnõudes on räägitud võlavabastusest ka ühe aasta jooksul. Paratamatult tekib siinkohal aga küsimus, milline sõnum kavandatavate muudatustega antakse. Kas see on suunatud vastutustundliku käitumise rõhutamisele või pigem sellele, et alati leidub probleemidele lahendus? Kaubanduskoja hinnangul tuleks lähtuda kindlasti esimesest. Arvestada tuleb ju sedagi, et tegemist ei oleks ühekordse kampaaniaga, vaid seadusega, mis kehtib ka tulevikus ja peale valimisi.
