Kooskõlastamisele on saadetud vabariigi valitsuse 11. juuni 2009. a määruse "Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord" muutmise eelnõu.
Eelnõu seletuskirjas seisab, et määruse muutmine on tingitud asjaolust, et praktikas on tekitanud probleeme määruse ühetaoline tõlgendamine. Eelnõuga täpsustatakse ja täiendatakse kehtivat määruse teksti. Sestap on muudatused pigem tehnilised ja vähendavad tööandja halduskoormust.
Väljavõte määruse eelnõu seletuskirjast: "Keskmist töötasu on vaja arvutada ja maksta töölepingu seaduses (TLS) ja muudes seadustes toodud juhtudel. TLS järgi on keskmist töötasu vajalik arvutada ja maksta näiteks koolituse ajal (§ 28 lg 2 punkt 5); olukorras, kus tööandjal ei ole töötajale tööd anda (§ 35); olukorras, kus töötaja ei saa teha tööd oma isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel (§ 38); puudega lapse lapsepuhkuse ajal (§ 63 lõige 2 – tasu maksmist reguleerib vabariigi valitsuse määrus "Puhkusetasu ja keskmise töötasu riigieelarvest hüvitamise kord"); puhkuse ajal (§ 70 lõige 1); töötaja tööle asumisest keeldumisel või omavoliliselt töölt lahkumisel (§ 74 lõige 3); koondamishüvitise maksmisel (§ 100 lõige 1); tööandjapoolse olulise lepingurikkumise korral (§ 100 lõige 4) või töösuhte õigusvastasel ülesütlemisel (§ 109 lõiked 1 ja 2).
Eelnõu ei määratle keskmise töötasu maksmist üksnes TLS tähenduses. Keskmise töötasu maksmise kohustus võib tulla ka teistest õigusaktidest. Näiteks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122 lõike 1 järgi maksab tööandja töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70% töötaja keskmisest töötasust. Samuti on sätestatud täiskasvanute koolituse seaduse § 8 lõike 3 kohaselt tööandja kohustus maksta õppepuhkuse aja eest töötajale ja avalikule teenistujale keskmist töötasu."
Määrust täiendatakse ja muudetakse ning sõnastatakse läbivalt.
Määruses tehtavad muudatused
Paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: "Määrust kohaldatakse töötaja keskmise töötasu arvutamisele ning maksmisele seaduses ettenähtud juhtudel".
Kehtivast regulatsioonist jäetakse välja lause viimane osa "sealhulgas puhkusetasu arvutamisele". Kuna keskmist töötasu arvutatakse mitmel erineval juhul, siis puudub vajadus viidata täiendavalt puhkusetasu arvutamisele, mille eraldi väljatoomine on tekitanud rakendamisel asjatuid küsimusi seisab eelnõu seletuskirjas.
Paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 11: "Kui töötajale maksti keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul ainult muutumatu suurusega töötasu, siis keskmist töötasu ei arvutata ja töötajale makstakse muutumatu suurusega töötasu".
Märgitud täiendust selgitatakse järgmiselt: "Kui töötajale maksti keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul ainult töölepingus kokkulepitud igakuist muutumatut töötasu, siis keskmist töötasu arvutama ei pea ja sellisel juhul maksab tööandja töötajale kokkulepitud töötasu.
Seega ei tule tööandjal arvestada töötajale keskmist päevatasu, kui töötasu on olnud eelneva kuue kuu jooksul muutumatu suurusega. Juhtudel, kus töötaja töötasu on viimase kuue kuu lõikes olnud eri suurusega, tuleb arvestada keskmist töötasu. Näiteks saab tööandja maksta kokkulepitud töötasu töötajatele, kellele maksti viimasel kuuel kuul töötatud aja eest ainult töölepingus kokku lepitud kuutöötasu. Keskmist töötasu ei arvutata ka näiteks juhtudel, kus igakuisele töötasule lisandub püsivalt ühe suurusega lisatasu, nt lisatasu teenistusaastate eest avalikus teenistuses. Viimati nimetatud juhul jätkab tööandja töötasuna mõistagi ka lisatasu maksmist.
Tasud, mida tööandja maksab töötajale haiguslehel või puhkusel viibimise ajal (puhkusetasu ja haigushüvitis), ei ole töö tegemise eest saadavad tasud. Seetõttu ei pea tööandja keskmist töötasu arvutama olukorras, kus töötaja on saanud muutumatu suurusega töötasu ja näiteks puhkusetasu."
Paragrahvi 2 lõige 1 täiendatakse lausega: "Kui arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuuel kuul töötasuna teenitud summa makstakse töötajale välja hiljem, siis varem makstud keskmist töötasu ümber arvutama ei pea".
Seletuskirjast võib lugeda: "Juhul kui töötaja on näiteks teeninud töötasu esimese poolaasta eest, mis makstakse välja teise poolaasta lõpus ning töötaja on esimesel poolaastal viibinud puhkusel, siis ei tule töötajale puhkuse eest makstud keskmist töötasu hiljem ümber arvutada.
Kuigi eelnõu sätestab, et kui arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuuel kuul töötasuna teenitud summa makstakse töötajale välja hiljem, siis keskmist töötasu ümber arvutama ei pea, võivad pooled töölepingus või kollektiivlepingus siiski kokku leppida, et teatud juhtudel tuleb keskmine töötasu ümber arvutada ning teha vajadusel juurdemakse. Viidatud kokkulepe on lubatud üksnes töötajale soodsama olukorra kehtestamiseks, st kokkuleppel toimuv ümberarvestamine ei saa tuua kaasa varem makstud keskmise töötasu vähendamist."
Paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse: "Keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud. Arvutamise vajaduse tekke kuuks on kuu, millal algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus. Puhkusetasu arvutamisel on arvutamise vajaduse tekke kuuks kuu, millele langeb eelviimane tööpäev enne puhkuse algust".
Selgitusena on märgitud: "Keskmise töötasu arvestamiseks tuleb arvestuse aluseks võtta töötasu, mis on töötajale muutunud sissenõutavaks. Sissenõutavaks muutub töötasu palgapäeval. Palgapäev peab olema töötaja töölepingus kirjas. Palgapäeval peab töötasu olema kantud töötaja pangakontole.
Muudatuse eesmärk on lihtsustada keskmise töötasu arvutamist. Eelnõu järgi lähtub raamatupidaja keskmise töötasu arvutamisel töötasudest, mis tal peavad olema palgapäevaks välja arvutatud. Kui töötaja palgapäeva saabunud ei ole, siis tuleb arvestuse aluseks võtta eelnenud kuud, kus palgapäev on saabunud ning tasu välja arvestatud.
Eelnõu defineerib esmakordselt mõiste arvutamise vajaduse tekke kuu. Arvutamise vajaduse tekke kuuks loetakse eelnõu alusel kuud, millal algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus."
Paragrahvi 2 lõige 3 sõnastatakse: "Kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks kalendrikuud, mille eest on töötajale töötasu sissenõutavaks muutunud. Kui keskmise töötasu arvutamise vajadus tekib enne esimest palgapäeva, siis keskmist töötasu ei arvutata ja töötajale makstakse kokkulepitud töötasu".
"Eelnõu lihtsustab tasu arvutamist juhtudel kui töötaja on tööandja juures töötanud vähe aega ning palgapäeva saabunud ei ole. Juhul kui tööandjal ei ole veel tekkinud töötaja tööle asumisest arvates töötasu väljamaksmise kohustust (st palgapäeva ei ole saabunud), siis keskmist töötasu arvutama ei pea ja tööandja maksab töötajale kokkulepitud töötasu," märgitakse eelnõu seletuskirjas.
Paragrahvi 2 lõige 5 sõnastatakse: "Kui töö tegemisest keeldumise tõttu ei ole töötajale rohkem kui kaheteistkümne kuu jooksul töötasu makstud, korrigeeritakse töötaja töötasu keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul kehtiva töötasu indeksiga. Indeksi väärtus arvutatakse keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul ja töö tegemisest keeldumise kuul kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärade suhtena".
Lõike sõnastust vaid täpsustatakse, et tagada parem õigusselgus.
Paragrahvi 3 lõige 2 sõnastatakse: "Hüvitise maksmiseks majanduslikul põhjusel töölepingu ülesütlemisel või sellest vähem etteteatamisel vähendatakse keskmise tööpäevatasu arvutamise aluseks olevat tööpäevade arvu ja töötasu nende tööpäevade ja töötasu võrra, mil töötaja töötasu vähendati "Töölepingu seaduse" § 37 alusel".
Muudatuse eesmärk on tuua selgelt välja põhimõte, et TLS § 37 alusel vähendatud töötasu peab määruses viidatud juhul keskmise tasu arvestusest välja jääma.
Paragrahvi 4 muudetakse tervikuna järgmiselt: "Keskmise töötasu arvutamine kalendripäevatasu maksmisel
(1) Keskmist kalendripäevatasu arvutatakse eelkõige tööandja makstava haigushüvitise ja kalendripäeva põhiste puhkusetasude maksmisel.
(2) Keskmise töötasu arvutamisel põhipuhkusetasu ja avaliku teenistuse seaduses sätestatud lisapuhkuse tasu maksmiseks ei arvata kalendripäevade hulka rahvuspüha ega riigipühi.
(3) Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Arvutamise aluseks olevat kalendripäevade arvu vähendatakse kalendripäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral "Töölepingu seaduse" § 19 alusel.
(4) Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks § 2 lõikes 4, 5 või 6 nimetatud juhtudel jagatakse töötasu keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuu kalendripäevade arvuga.
(5) Keskmise kalendripäevatasu alusel makstava tasu arvutamisel korrutatakse keskmine kalendripäevatasu hüvitamisele kuuluvate kalendripäevade arvuga."
Eelnõu seletuskirjas tuuakse välja, et "praktikas on tekkinud küsimusi, millal kasutada tööpäevapõhist ja millal kalendripäevapõhist arvutamist. Eelnõus toodud muudatusega määratakse sõnaselgelt kaks keskmise töötasu arvutamise viisi – tööpäevapõhine ja kalendripäevapõhine arvestus. Kokkuvõtvalt tuleb kalendripäevapõhist arvutamist kasutada reeglina juhtudel, kui sündmus toimub kalendripäevades, näiteks ajutine töövõimetus, õppepuhkus või põhipuhkus; tööpäevapõhist arvutamist aga siis, kui sündmus on tööpäevapõhine, näiteks puudega lapse kasvatamise eest saadav igakuine lisapuhkepäev.
Kuna haigusel ning põhipuhkusel viibitakse olenemata sellest, kas on tegemist tööpäevaga või mitte, siis arvestatakse nende juhtudel keskmist töötasu kalendripäevatasu järgi".
Määruses tehtavad muudatused on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2012. aastal.
Loe lisaks Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord määruse eelnõu ja seletuskirja
