Kuidas arvepettuse ohvrid võivad end leida olukorrast, kus neil tuleb suuri summasid korstnasse kirjutada?
Selline seis võib tabada müüjat, kellel jääb ostjalt raha saamata põhjusel, et ostja on teinud ülekande arvepetturi poolt muudetud kontole ning õigele müüja kontole enam raha maksta ei ole. Samas võib ostja jääda müüjale võlgu ka muudel põhjustel, mis tingivad ostjal ajutise või püsiva makseraskuse. “Koroonakriisi” tõttu ei pea neid põhjuseid kaugelt otsima.
Kauaoodatud seaduslik võimalus
Arve krediteerimine on müüja jaoks hea võimalus, kuidas leevendada arve laekumata jäämisega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi. Negatiivsed tagajärjed seisnevad esmalt selles, et müüjal jääb saamata tasu müüdud kauba või osutatud teenuse eest, teisalt aga selles, et müüja on arvestanud ja riigile ära maksud kauba või teenuse hinnale lisatud käibemaksu.
Arve krediteerimisega tekib müüjal õigus riigile tasutud käibemaksu tagasi arvestamiseks. Olukorras, kus on tõenäoline, et kauba või teenuse eest jääb müüjal tasu nagunii saamata, võib vähemalt käibemaksu tagasisaamine olla oluliseks abiks.
Täna kehtiv käibemaksuseaduse § 29 lg 7 lubab kreeditarvet esitada juhul, kui kaup või teenus ei vasta nõuetele või kaupa või teenust ei ole üldse müüdud, kuid mitte põhjusel, et ostja jättis arve lihtsalt tasumata.
Kuigi arve laekumata jäämisel selle krediteerimise võimalust tänane seadus (veel) otsesõnu ette ei näe, toetab seda siiski menetlemisel olev eelnõu, samuti kehtiv käibemaksudirektiiv ning Euroopa Kohtu praktika. Eelnõu vastuvõtmist on oodata 2021. aastal.
Rida kohustuslikke tingimusi
- Arve krediteerimiseks ei piisa faktist, et ostja jättis arve tasumata, vaid selleks peavad olema täidetud mitmed lisatingimused. Praeguse eelnõu sõnastuse kohaselt (mis võib veel muutuda) on need kokkuvõttes järgmised:
- võõrandatud kauba või osutatud teenuse eest on väljastatud arve;
- tehingult on käibemaksusumma arvutatud ja kajastatud tehingu maksustamisperioodi käibedeklaratsioonil;
- nõuet pole võõrandatud;
- arve tasumise tähtpäevast on möödunud vähemalt 12 kuud, kuid mitte rohkem kui 3 aastat (va punktis 6 nimetatud juhul);
- nõue on raamatupidamises maha kantud, kuna nõuet ei ole olnud võimalik koguda vaatamata maksukohustuslase püüdlustele teha kõik endast olenev nõude kogumiseks, või selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saada olevat tulu;
- suurema kui 30 000 eurose käibemaksu sisaldava nõude korral on nõue tõendatud jõustunud kohtulahendiga;
- kauba soetaja või teenuse saaja ei ole seotud isik tulumaksuseaduse mõistes;
- maksukohustuslane on kauba soetajat või teenuse saajat teavitanud kirjalikult nõude raamatupidamises mahakandmisest selle mahakandmise kuul, märkides ära mahakantud nõudega seotud käibemaksusumma.
Loe lisaks: Arvepettused ja kuidas nendega toime tulla
