Uus töölepingu seaduse eelnõu näeb ette last ootavatele naistele ja lapsevanematele hoopis paremat kaitset. Eelnõu kohaselt on rasedal ja alla 3-aastast last kasvataval vanemal (mõlemal vanemal) kõrgendatud kaitse töölepingu ülesütlemisel.
“Eelnõu töötasid välja lapsevanemad. Olen ise samuti lapsevanem ja ei tunne, et valmiv eelnõu kuidagi õigusi ahistaks. Ma olen veendunud, et seadusemuudatused rahuldavad nii lapsevanemaid, tööandjaid kui ka lapsi,” ütles sotsiaalminister Maret Maripuu.
Rasedate ja alla 3-aastaste laste vanemate töölepingu ülesütlemisel ei muutu olukord kindlasti halvemaks, nende koondamisel on piirangud praegu ja tulevikuski. Eelnõu alusel saab töölepingu koondamise tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tööandja tegevus täielikult lõpeb. Kehtiva õiguse järgi saab aga pankroti korral raseda ja väikelapse vanema töölepingu lõpetada ka juhul, kui ettevõtte tegevus pankrotimenetluse järel jätkub. Vaja on üksnes tööinspektori nõusolekut.
Raseda puhul ei tohi töölepingut üles öelda ka töövõime vähenemise tõttu, eesmärk on arvestada raseda või äsjasünnitanud naise erilist terviseseisundit. Rasedust ja sünnitust ei saa käsitleda pikaajalise terviseseisundi halvenemisena. Muudel juhtudel võib rohkem kui neli kuud kestnud terviserike olla ülesütlemise aluseks.
Igal juhul ei tohi eelnõu järgi töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja on rase või kasvatab väikelast. Täiendava kaitsena rasedatele ja väikelaste vanematele näeb eelnõu ette pööratud tõendamiskohustuse vaidluste lahendamisel. Teisiti öeldes eeldatakse, et tööandja ütles töölepingu üles põhjusel, et töötaja on rase või kasvatab alla 3-aastast last ja tööandjal on ülesütlemise vaidlustamisel alati kohustus tõendada, et töölepingu ülesütlemise põhjus ei olnud rasedus või lapse kasvatamine. Kui tööandja ütleb raseda töölepingu ebaseaduslikult üles, maksab ta hüvitiseks kuue kuu töötasu. Töölepingu ebaseaduslikul ülesütlemisel võib kohus raseda või väikelapse vanema ennistada töötaja endisele töökohale.
Töölepingu ülesütlemisel ei pea enam uue eelnõu järgi tööinspektorilt nõusolekut küsima. Nõusoleku küsimise kaotamise põhjus on lihtne – tööinspektor tohib kontrollida üksnes seda, kas töölepingu lõpetamise protseduur oli korrektselt vormistatud. Tööinspektor ei saa hinnata töötaja sobivust katseaja tingimustele, töötaja süüteo raskust ega tööandja valikut karistuse määramisel. Selliseid sisulisi asjaolusid saab hinnata ja nende seaduslikkuse üle saab otsustada ainult töövaidluskomisjon või kohus.
Lisaks tahetakse eelnõuga lapsepuhkuse päevade eest lapsevanemale rohkem raha anda. Kui täna saab lapsega kodus veedetud päevalt 66 krooni, siis uues eelnõus on ette nähtud rohkem kui kolmekordne tasu (alampalga alusel arvutatav summa oleks tänavu 216 krooni päevas).
Lapsevanemate olukord ei halvene
Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Allikas:
Sotsiaalministeerium
